3-2-1-64-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. mail 2001. a AS Pärnu EKE Projekt hagi AS EKE, PI EKE Projekt ja Eesti Vabariigi vastu hoone üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks ja hooneregistri kande omaniku muutmise osas kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 16. aprillil 2001. a läbi AS Pärnu EKE Projekt kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II2/1181/2000. Istungist võtsid osa hageja AS Pärnu EKE Projekt juhatuse liige T. Haava ja kostja AS EKE esindaja vandeadvokaat H. Lepik. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hoone Pärnus Väike-Veski tn 24 kasutuses 29. maist 1970. a ja kuni 1993. aastani oli registreeritud Inventariseerimise Büroos PI EKE Projekt Pärnu osakonna nimele. Hoonet kasutab ja valdab hageja, kelle omandiõigus tekkis PI EKE Projekti ja hageja vahelise 17. juuli 1992. a varade üleandmise lepingu alusel, mida ei ole vaidlustatud. Ka on hageja juriidiline isik ja PI EKE Projekt õigusjärglane. Kostja AS EKE, kelle omandiõigus tekkis väidetavalt
osas menetluse ja jättis hagi üleandmise-vastuvõtmise akti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Hoone registrikande kehtetuks tunnistamise nõue ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega seotud haldusvaidlus. Hooneregistri kanne tehakse omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi alusel. Pärnumaa Hooneregister on valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Hooneregistris kande tegemine on haldustoiming ja selle peale esitatud kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Hoone üleandmise-vastuvõtmise akti kehtetuks tunnistamine on tsiviilõiguslik nõue. Hageja kasutab ja valdab hoonet PI EKE Projekt 10. aprillil 1992. a sõlmitud rendi- ja hoonete üldteenuste lepingu alusel. Hagi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ei ole esitatud. Seega on hageja poolt ebaõige tugineda AÕS §-dele 81 ja 83. Hageja ei olnud vaidlustatud tehingu pool ning pole tõendatud, et ta on PI EKE Projekti õigusjärglane. Hageja põhikirja ja registreerimistunnistuse kohaselt on ta asutatud 16. detsembril 1991. a endise PI EKE Projekti Pärnu osakonna õigusjärglasena vaidlusaluse hoone valdamise osas. Kuna hageja ei taotle omandiõiguse tunnustamist hoonele, on põhjendamata väide, et vaidlusalune akt rikub tema käsutusõigust sellele hoonele. 27. augusti 1992. a akti tühisuse tunnustamisega ei kaasne automaatselt hageja omandiõigus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ja jättis rahuldamata hagi PI EKE Projekt ja AS EKE vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks. Hageja taotles
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 228 ja § 330 lg 4, jättes otsuses märkimata, millise seaduse alusel tuli lahendada 27. augusti 1992. a üleandmise-vastuvõtmise akti tühisus ja jättis sellele aktile õigusliku hinnangu andmata. Hageja esitas hagi omanikuna, sest omandas hoone 17. juuli 1992. a lepinguga. Hoone oli ja on hageja valduses. Peainsener oli õigustatud lepingule alla kirjutama PI EKE Projekt põhikirja pde 5.2.5, 5.2.3 ja 5.2.6 alusel. TsK § 138 kohaselt tekkis vara omandajal omandiõigus varale asja üleandmise momendist, kui seaduse või lepinguga ei ole ettenähtud teisiti. PI EKE Projekt ei olnud enam hoone omanik ja tal puudus õigus hoonet 27. augustil 1992. a võõrandada. Üleandmisevastuvõtmise akt oli vastuolus kehtinud TsK §-dega 95 ja 138 ning seetõttu seadusevastane. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK §-le 51 ja TsÜS §-le 66 on seadusega vastuolus olev tehing tühine. Hageja vaidlustas PI EKE Projekti kaasamise. Kohus ei kaasanud protsessi OÜ EKE Projekti, kuigi toimikus on andmed, et PI EKE Projekt on reorganiseeritud OÜ-ks EKE Projekt. Kohtukulude väljamõistmisel rikkusid kohtud TsMS § 60 lg 3, mille kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kostjad ei esitanud kohtule nimetatud dokumente. Väär on ringkonnakohtu nõustumine registrikande osas menetluse lõpetamisega. Hooneregistri kanne ei loo kellelegi õigusi ega pane kohustusi, seega ei ole tegemist avalik-õigusliku toiminguga ja hoone käsutamisõigust takistava registrikande kehtetuks tunnistamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. III. Vastused kassatsioonkaebusele Kostja AS EKE peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. AS Pärnu EKE Projekt asutasid PI EKE Projekti Pärnu osakonna töötajad. PI EKE Projekt andis vaidlusaluse hoone 10. aprillil 1992. a hagejale rendile. Hageja ei ole PI EKE Projekt õigusjärglane. Samuti ei ole PI EKE Projekti reorganiseeritud OÜ-ks EKE Projekt. Kohtukulud on AS EKE kasuks väljamõistetud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Kohus on õigesti lõpetanud hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõude osas TSMS § 217 p 1 alusel menetluse. Kostja OÜ PI EKE Projekt peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. 27. augusti 1992. a üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Vaidlusalune hoone anti hagejale
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning kostja AS EKE esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust lõppjärelduses õige ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb muuta põhjenduste osas. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p 4 määratleb oma nõude, mille kohta kohus peab otsuse tegema, hageja. Hageja nõudis 27. augustil 1992. a PI EKE Projekt ja AS EKE vahel sõlmitud hoone asukohaga Pärnus Väike-Veski tn 24 üleandmise - vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamist ja hooneregistri kande kehtetuks tunnistamist hoone omaniku osas põhjusel, et hoone omanik oli 17. juuli 1992. a lepingu alusel tema, mitte PI EKE Projekt. Nõustudes linnakohtu põhjendustega leidis apellatsioonikohus, et hageja ei ole esitanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ja kuna ta ei ole tehingu pool, siis ei saa ta seda vaidlustada. Samas leidis apellatsioonikohus, et pooltel on sisuliselt vaidlus hoone omandiõiguse üle, andis hinnangu 17. juuli 1992. a tehingule ja lahendas hoone omandi (omandiõiguse) küsimuse. Kolleegium märgib, et tehingu kehtivuse üle tuleb otsustada selle tegemise ajal kehtinud seaduse alusel. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi sätted, sealhulgas hageja viidatud TsK §-d 95 ja 138, ei sätestanud võõrandamistehingu kehtetust seadusevastasuse tõttu ainuüksi põhjusel, et asja võõrandas mitteomanik. Seega, kui omandi hoonele olekski üle andnud isik, kes polnud õigustatud seda tegema, ei tooks see iseenesest kaasa üleandmise - vastuvõtmise akti kehtetust. See on põhjus, miks tuleb hagi jätta rahuldamata. Esitatud hagi raames puudus apellatsioonikohtul alus tuvastada, et peainseneril puudusid volitused tehingule allakirjutamiseks, et seda tehingut ei ole hiljem heaks kiidetud ja seega ei suutnud hageja tõendada omandiõigust hoonele. Need asjaolud tuleb apellatsioonikohtu otsusest jätta välja. Hageja kui ennast hoone omanikuks pidav isik saab oma õigusi kaitsta omandi kaitset reguleerivate sätete kohaselt. AÕSRakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Seega saab hageja oma nõude tuletada asjaõigusseadusest. Kui hageja valdab vaidlusalust hoonet, siis on tal võimalik esitada hagi omandiõiguse tunnustamiseks. Selles vaidluses kuulub väidetava omandi tekkimise aja seadusest lähtuvalt lahendamisele küsimus, kas hagejal tekkis omand vaidlusalusele hoonele ja kui tekkis, kas ta seda siis hiljem kaotanud pole. Kohtud on hooneregistri kande kehtetuks tunnustamise nõudes põhjendatult TsMS § 217 p 1 alusel menetluse lõpetanud. Hooneregistri andmetes muudatuste tegemine on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse toiming, mille peale võib HKMS § 4 lg 2 järgi esitada kaebuse halduskohtusse. Hooneregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta iseenesest omandiõigust hoonele. Riikliku hooneregistri pidamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000. a määrusega nr 277 kinnitatud riikliku hooneregistri pidamise põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Vastavalt selle §-dele 2 lg 1 ja § 4 lg 3 on hooneregister riiklik register ning kohaliku registri volitatud töötleja maavalitsus või tema hallatav riigiasutus. Hooneregistri pidamise
eesmärgiks on andmete kogumine ja töötlemine usaldusväärse teabe saamiseks Eesti territooriumil asuvate hoonete kohta. Põhimääruse § 11 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kantakse andmed omaniku kohta registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Selliseks dokumendiks võib olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus. Samad põhimõtted sisaldusid ka kuni 1. septembrini 2000. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 1990. a korraldusega nr 378-k kinnitatud Eesti riikliku hooneregistri põhimääruses. Ekslik on kassaatori väide, et apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 4. Kuna esimese astme kohtu otsus jäeti muutmata, siis ei pidanud ta vastavalt TsMS §-le 330 lg 5 kordama esimese astme kohtu põhjendusi. Kuna vaidlustatud akti teine pool oli PI EKE Projekt, siis kaasas kohus kooskõlas TsMS §-ga 77 põhjendatult kostjana menetluse ajal ettevõtteregistrisse kantud PI EKE Projekti. OÜ PI EKE Projekt on kantud äriregistrisse 15. augustil 2000.a. Vastavalt TsMS §-le 60 lg 3 ei ole poolel õigust nõuda kulude hüvitamist, kui ta ei esita enne kohtuvaidlust kohtule kohtukulu nimekirja ja kuludokumente. AS EKE esitas kohtule vajalikud dokumendid (linnakohtu tlk 156-158 ja 353, 354), mis vastasid dokumentaalsele tõendile esitatud nõuetele. Seetõttu oli kohus õigustatud otsustama kohtukulu jaotamist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsust põhjenduste osas. Jätta kohtuotsuse põhjendustest välja ringkonnakohtu seisukoht hoone omandiõiguse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. AS Pärnu EKE Projekt kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Pärnu EKE Projekt 29. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.