Muud › Muud hagiasjad

jäeti taotlus ehitiste osas rahuldamata, kuna pole leidnud tõendamist vara nõukogude armee poolt ülevõtmine. M. V loovutas maa tagastamise nõudeõiguse hagejale. Hagejale ei tagastata maad kui sellel on teisele isikule kuuluvad ehitised. V.F taotleb ehitise aluse maa ostueesõigusega erastamist. Halduskohus ei andnud hinnangut akti kehtetuse küsimuses. Hageja arvas, et akt on tühine, kuid alates Riigikohtu poolt menetlusloa andmisest keeldumisest sai ta teadlikuks, et see akt rikub tema õigusi. Seetõttu ei ole hagi ka aegunud. Kostjate vastuväited

vastuvõtmise akti nr 89 kehtetuks.

üleandjale. See asjaolu on leidnud kohtumenetluses kinnitust. Aianduskooperatiivi x õigusjärglane * AÜ selgitas, et V.File üle antud ehitised ei kuulunud aianduskooperatiivile x. V.F ei osanud vara kuuluvuse kohta aianduskooperatiivile X midagi öelda, ta eeldas, et vara kuulus viimasele. Seega puuduvad tõendid, et vara oleks aianduskooperatiivile X üle antud ja hageja väidet vara mittekuulumisest üleandjale pole tõenditega ümber lükatud. Antud asjaolu kuulub kohtu poolt tuvastamisele. Samale järeldusele on jõudnud haldusmenetluses Tallinna Ringkonnakohus (tl 65).

(ÕVVTK Tallinna Linnakomisjonis tema avalduse menetlemise ajal). Kostja on jätkuvalt seisukohal, et AÕS § 95 lg 1 kaitseb heauskset omandajat, võimaldades omandamist ka olukorras, kus võõrandaja ei olnud objektiivselt õigustatud omandit üle andma (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-20-96 ja 3-2-1-64-01). Kostja arvates ei ole hageja õigustatud vaidlustama või andma hinnangut eraõiguslikule tehingule, mille pooleks ta ise pole. TsK § 51 puhul on tegu üldnormiga, kuid sellest ei tulene, et seaduse nõuetele mittevastav tehing on igal juhul tühine. Kuna vaidlustatud akt oli tehtud aianduskooperatiivi X üldkoosoleku protokollilise otsuse alusel, siis see põhineb õigusjõudu omaval otsusel ega pole tühine. Kostja valdab x asuvaid hooneid praktiliselt 40 aastat. Kostja on aastate jooksul lagunenud ehitised taastanud, kuna algselt oli alles praktiliselt vaid vundament. Kohus ei reageerinud kostja seisukohale, et otstarbekas oleks ehitusliku ekspertiisi läbiviimine, et teha kindlaks ehitiste säilivus endisel individualiseerival kujul. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli ja on * AÜ (endine aianduskooperatiiv X) liige ja ta on Tallinna Linnavalitsuse 30.08.1994 korralduse lisas märgitud krundi nr 89 kasutajaks. Ka on kostja tasunud * AÜ-le katastriüksuse moodustamise eest. Vastavad ametkonnad poleks tohtinud anda kooskõlastusi kostja projekteerimise loale ja ehitusloa taotlusele, kui neil ei oleks olnud õiguslikku alust selleks. Tallinna linna käitumine näitab, et kostja oli õigustatud tema kasutuses olevat krunti hoonestama. Apellatsioonkaebuse vastused

aegumistähtaega alates 01.07.2002. Igal juhul ei saanud kõnealune aegumistähtaeg lõppeda enne 01.07.2005, mille puhul oleks tulnud kohaldada eelnimetatud seaduse § 9 lg 3 (varasemat pikemat aegumistähtaega), sest hageja ei saanud oma õiguste rikkumisest teada enne 1996. a. Asja materjalist nähtuvalt võiks tinglikult pidada ajaks, mil hageja võis oma õiguste rikkumisest teada saada, ka seda, kui ta sai teada asjaolust, et V.F esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks (16.12.1997). Seega ka juhul, kui nõustuda apellandiga selles, et hageja teadasaamist oma õiguste rikkumisest ei saa seostada menetlusloa andmisest keeldumisega Riigikohtu poolt 13.10.2004, ei olnud hagi selle esitamise ajaks aegunud.

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.