3-2-1-75-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. juunil 2000. a OÜ EW-Reisid hagi Vassili Šelepovi, Rudolf Kerbo ja Aleksander Izbaši vastu töövaidluses aegumise kohaldamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a OÜ EW-Reisid kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-/1144/99. Istungist võtsid osa hageja esindaja E. Braun ja kostjad V. Šelepov ja R. Kerbo. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik V. Šelepov, R. Kerbo ja A. Izbaš töötasid OÜ-s EW-Reisid valvuritena. 18. jaanuaril 1998. a lõpetas hageja kostjatega töölepingud TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni 29. aprilli 1998. a otsusega tunnistati töölepingute lõpetamine kostjatega ebaseaduslikuks ja mõisteti kostjate kasuks välja hüvitisena kolme kuu keskmine palk. Esitatud hagiavalduses ei nõustunud OÜ EW-Reisid töövaidluskomisjoni otsusega ja palus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 2, § 8 lg 2, § 24 lg 1 ja 2 alusel töövaidluse kohtus läbi vaadata ning jätta töötajate nõuded rahuldamata seoses nõuete aegumisega. Tallinna Linnakohtu 25. juuni 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus otsustas, et kohtuotsuse jõustumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus, millega töölepingute lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks. ITLS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab töövaidlusorgan aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kohus leidis, et töövaidluse sisuline lahendamine toimus töövaidluskomisjonis ja tööandja oleks pidanud töötajate nõuetele aegumise kohaldamist taotlema enne asja sisulise arutamise algust töövaidluskomisjonis. Sisuline arutamine on toimunud ja kohtus sama vaidlust läbi vaadates ei ole võimalik aegumise taotlust rahuldada. Linnakohus kirjeldas otsuses töövaidluskomisjonis tuvastatud asjaolusid nendest tehtud järeldusi ja otsust. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et kohus pidi töövaidluse läbi vaatama algusest peale ja aegumise kohaldamise nõue on kohtus esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kohtuistungil arutati üksnes töövaidluse aegumist. Kohtuotsuses käsitleti töövaidluskomisjonis asetleidnud arutelu ja otsust ennast, kuigi kohtuistungil töövaidluse sisulist arutamist ei toimunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas töövaidluskomisjon, et töötajatega töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel oli ebaseaduslik. Kuigi tööandja taotles kohtus üksnes aegumise kohaldamist töötajate nõuetele, tuvastas linnakohus õigesti tööandja soovi tunnistada töölepingute lõpetamine seaduslikuks. Linnakohus ei kohaldanud töötajate nõuetele aegumist, kuna ITLS § 8 lg 2 kohaselt oleks selline taotlus tulnud esitada töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust.
Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda hagiga kohtusse sama töövaidluse lahendamiseks. Tööandjal ei teki õigust esitada kohtule nõuet aegumise kohaldamiseks, sest tööandja ei esita kohtusse uut nõuet, vaid sama nõue vaadatakse uuesti läbi tööandja hagi põhjal. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kohaldada aegumist töötajate nõuetele töövaidluses. Ebaõige on aegumise kohaldamise nõude rahuldamata jätmine põhjusel, et seda ei esitatud töövaidluskomisjoni istungil. Kooskõlas ITLS § 8-ga lg 2 esitas hageja nõude aegumise kohaldamiseks enne asja sisulise arutamise algust linnakohtus ja ka ringkonnakohtus. TsMS § 319 lg 3 järgi oli hagejal õigus nõuda aegumise kohaldamist ringkonnakohtus ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei oleks teinud. Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja otsustas, et kohtuotsuse jõustumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Kuid töövaidlust linnakohtus üldse ei arutatud. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, leides, et kohtus läbivaatamata töövaidluskomisjoni seisukohad on piisavad tõendid hagi rahuldamata jätmiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele peavad kostjad ringkonnakohtu otsust põhjendatuks ja seaduslikuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostjad pidasid apellatsioonikohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohus rikkus asja läbivaatamisel protsessiõiguse norme, kuid kuna kohtuotsus, millega apellatsioonikohus jättis rahuldamata tööandja taotluse töötajate nõuetele aegumise kohaldamiseks, on lõppjärelduses õige, siis ei ole apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alust. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse (ITLS § 24 lg 1). Töövaidluse lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevate erisustega (ITLS § 4 lg 4). Kuna kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale (ITLS § 24 lg 2), siis pidi hageja esitama kohtule TsMS § 147 lg 1 nõuetele vastava hagiavalduse. TsMS § 147 lg 1 kohaselt tuleb kohtule kirjalikult esitatavas hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tööandja hagiavaldus ei vastanud hagiavalduse sisule esitatavatele nõuetele: hagiavalduses ei olnud märgitud, millise rikutud õiguse kaitseks on tööandja nõude esitanud, ei olnud märgitud nõuet põhjendavaid asjaolusid ega tõendeid, mis hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitaks. Tööandja märgib kassatsioonkaebuses õigesti, et kohtus töövaidluse sisulist läbivaatamist ei toimunud. Töövaidluse sisuline arutamine toimus töövaidluskomisjonis töötajate esitatud avalduse alusel. ITLS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab töövaidlust lahendav organ aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Apellatsioonikohtu järeldus, et töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse oleks pidanud
tööandja esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust, on kooskõlas ITLS §-s 8 lg 2 sätestatuga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohtule ei olnud esitatud töötajate hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ega tööandja hagi tunnustada töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Kohtud ületasid nõude piire ja tegid otsuse põhjendavas osas otsustuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Seetõttu on tühised linnakohtu ja apellatsioonikohtu otsuse põhjendavas osas märgitud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused töölepingute lõpetamise ebaseaduslikkuse kohta. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.