Tööõigus › Muud tööõigusasjad

rahuldamata. Vastavalt ITLS §-le 24 lg. 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pööduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja esitas hagiavalduse 13.04.1999.a. ehk aasta pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövaidluskomisjoni otsuse hiljem kätte saanud või et tähtaeg oleks mööda lastud mõjuval põhjusel ja et ta oleks palunud tähtaja ennistamist. Seega on hageja poolt kohtuorganite poole pöördumise protsessuaalsed tähtajad mööda lastud. Lisaks töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisele palub hageja tunnistada ebaseaduslikuks tema süüdistus 31.12.1997.a. tööluusis. Tegelikult töölepingu lõpetamine ei toimunud seoses üleastumistega – tööluusiga, vaid TLS § 86 p. 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja nõuded tunnistada 29.01.1998.a. tõend nr. 29 ja kanded tööraamatu duplikaadis võltsituks, on põhistamata ja arusaamatud, kuivõrd ei lange kokku hagiavaldusele lisatud tõendi numbriga. Kandeid tööraamatus ei saa tunnistada võltsituks, neid võib tunnistada ebaseaduslikuks juhul, kui tuvastatakse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus. Hageja pole märkinud, milliste kuude eest ta pole palka saanud ega ole esitanud tõendeid, et tööandja on palga maksmisega viivitanud. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hagejale on palka rohkemgi makstud, kui see oli töölepingu tingimustega ette nähtud. V K ei ole ka õige kostja, sest ta ei ole tööandja, ei ole hagejaga töölepingut sõlminud ega lõpetanud. Vastavalt TLS §-le 3 võib olla tööandjaks juriidiline isik, juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused, ja teovõimeline füüsiline isik. V.K on juriidilise isiku esindaja ega saa kanda mingisugust vastutust juriidilise isiku tegude eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta kostja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja hageja palub tunnistada tema tööle võtmise käskkiri 06.10.1997.a võltsituks, kuna käskkirjas puudub hageja sünniaeg ja aasta ning isikukood. See käskkiri on allkirjastatud V K poolt. Sama numbriga käskkirjas, millega hageja tööle võeti, on veel töölepingu lõpetamine kellegi V R ́iga. Tööraamatu dublikaadis puudub kanne tööle võtmise kohta AS Aavig kohta. Hageja töötas AS-s Aavig, kuid kannet selle kohta pole, järelikult ongi käskkiri võltsitud, vale. Käskkiri on tööraamatusse kandmata jäänud. Toimikus on ka dokument, kus on näidatud, et tööraamat oli kostja käes. V.K esitas need dokumendid. Valed on käskkiri nr.37, 06.10.97.a. ja käskkiri nr. 37 A. Tööleping nr. 37-97 ei saanud olla sõlmitud 06.10.1997.a. OÜ Aarvig poolt, kuna OÜ Aarvig ei eksisteerinud. Hageja allkiri oli saadud petmise teel ja pettis V.K , kes tegi ettepaneku tööleping sõlmida. V.K tegi ettepaneku allkirjastada 07.02.1998.a. kuupäeva kandev leping. See toimus tööpäeva lõpus. Lepingul nr. 37-97 polnud kuupäeva ega numbrit ja V.K ütles, et saab registreerimise numbri teada hiljem ja et siis ta ütleb selle ning märgib ka kuupäeva. Selles lepingus polnud kannet katseaja osas ja ka töötingimused olid muudetud. V.K tegi ettepaneku, et leping sõlmitakse tööolude tingimuste muutmisega seoses, et OÜ Aarvig olevat registreeritud NarvaJõesuus, kus neil oli ka mingi territoorium. Mingeid märkusi kostjal hageja töö vastu polnud, aga kui leping oli allkirjastatud, siis K haaras selle ära ja teatas, et oled vallandatud. Tegi vastava kande ja märkis lepingu kuupäevaks 6.10.1997.a. Lepingu punktis 2.4. oli kirjas, et tööülesannete täitmist kontrollib direktor või tehnik. See punkt viidi täiendavalt sisse. OÜ-s Aarvig ei saanudki töötada ja polnud mingeid

töösuhteid. Töö oli AS-s Aavig. Hageja alustas tööd AS-s Aavig 06.10.1997.a., töötas jaoskonna meistrina kuni 06.02.1998.a., kokku sai töötatud neli kuud ja üks päev. V.K talle meeldetuletamisest hoolimata töölepingut ei vormistanud. Seega leping on tagant järgi kostja poolt vormistatud ja seda lepingut ei saa juriidiliselt pidada dokumendiks, mis kinnitaks hageja töötamist OÜ-s Aarvig. Seega ei saa pidada seda dokumenti kehtivaks. V.K püüdis töövaidluskomisjonis enne istungit mõjutada nii hagejat kui hageja peret, ja ütles ka, et hageja võidakse tappa. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 13.04.1998.a. Töövaidluskomisjon tõi välja otsuses, et kostja varjas tegevust AS-s Aarvig, samuti tuvastati, et polnud vormistatud töölepinguid. Kostja esitas töövaidluskomisjonile valeandmeid ja töövaidluskomisjon ka pettis hagejat. Tuludeklaratsiooni vormistamisel selgus, et hagejal jäi saamata 9 000 krooni ja seal selgus ka see, et hageja töötas neli kuud ja üks päev. Hagi ongi esitatud siis, kui maksuametile tuludeklaratsiooni saamiseks esitatud dokumentidest tulid valeandmed välja. Millised dokumendid V.K sinna esitas, hageja ei tea, aga kui põhjus selgus, siis saigi hagi esitatud kohtusse nõudmaks 18 000 krooni ebaseadusliku vallandamise eest. Töösuhted polnud vormistatud töölepinguga. V.K on kostjaks selletõttu, et dokumentides on V.K allkiri ja pitsati jäljest jääb ka märge. Kõigepealt oli kostjaks AS Aavig, siis OÜ Aarvig ning siis V K . Hageja ütleb, et jääb ainukesena nõude juurde, milleks V.K ́lt välja nõuda 18 000 krooni vormistamata jäänud töösuhete pärast. Kostja seletab, et 1997.a. oli see aasta, mil registreeriti ümber juriidilisi asutusi. Enne seda oli tõepoolest AS Aavig ja see oli ümber kujundatud OÜ-ks Aarvig. OÜ Aarvig põhikiri oli kinnitatud enne seda, kui hageja oli tööle võetud. See oli juuni 1997.a. Hageja võeti tööle 06.10.1997.a ja 04.11.1997.a. saabus äriregistrist otsus ümberkujundamise kohta. Hageja jõudis töötada kuu aega AS-s Aavig, töölt lahkus hageja juba OÜ-st Aarvig. Hageja tööle võtmisel vormistati käskkiri nr.37 ja hageja katseajaks oli määratud 3 kuud. Selle möödudes oli välja antud teine käskkiri nr.37A, millega oli katseaega pikendatud ühe kuu võrra. Kuna hageja ei läbinud katseaega, siis ta vabastati töölt. Töölt vabastamise aluseks oli asjaolu, et hageja, kes oli just korrosioonivastase osakonna meistriks saanud ja kelle alluvuses oli ka maalrite brigaad, ei esitanud kostjale õigel ajal vajalikke dokumente. Nimelt küsis kostja veebruari algul hagejalt, kas tööde vastuvõtuakt oli allkirjastatud ja kas see on tsehhis või mitte. Tema vastas, et see on tsehhis. Aga sel päeval oleks see pidanud allkirjastatud olema Balti Elektrijaama direktori poolt. Nädal pärast hageja töölt vabastamist leiti viidatud akt tema laualt paberite alt ja see oli allkirjastamata. Samuti jättis hageja ka selle jaoskonna töötajad töötasuta ja töötasu tuli inimestele maksta teise jaoskonna arvelt. Kostja tunnistab, et enne oli suusõnaline leping ja kirjalik tööleping sai tõepoolest hiljem vormistatud, 1998.a. veebruari alguses, aga siis oli juba ka selge, et hageja tuleb töölt vabastada, kuna ta jättis täitmata oma kohustused. Oli vormistatud käskkiri, töötasu ta sai. Talle maksti kõik töötasud välja. 1999.a detsembris andis ettevõte avalduse ettevõtte pankroti väljakuulutamiseks. Kostja esindaja seletab, et kostja hagiga nõus ei ole, kuna töösuhted olid vormistatud, töötasu hageja sai ja peale selle ei saa kostja vastutada ettevõtte eest, kus ta juba ammu ei tööta. V.K ei ole OÜ Aarvig õigusjärglane. OÜ Aarvig juhatusse kuulus veel kolm isikut. Vastavalt TsMS § 208 lg. 1, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostjaks, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Aarvig OÜ pole täna kostjaks ja V. K ei saa ka olla kostjaks töölepingu

sõlmimise ja lõpetamise osas. Inimene tegi tööd, tasu sai ja tööraamatuses kanne oli tehtud. Tema õigusi pole mitte mingil moel kitsendatud ega rikutud. Kuna hageja on loobunud teistest nõuetest, peale selle, et nõuab 18 000 krooni, siis võib kohus selle summa välja mõista ainult siis, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks. Tänase päeva seisuga pole hageja sellist nõuet esitanud. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kohtukulud, mille on kandnud V.K . Kohtukuludeks on 98 eurot, 74 eurot, 40 eurot kütuse eest ja esindajatasu 1 500 krooni. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas, et hagi on esitatud 13.04.1999.a. tööandja OÜ Aarvig vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise ja tööraamatu kande muutmise ning 18 000 krooni nõudes. Samas on hageja on korduvalt oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid muutnud, kuigi ei kehtinud TsMS § 73 lg. 2 ega ka kehtiva TsMS § 206 lg. 1 järgi pole lubatud muuta mõlemat, nii hagi alust kui ka hagi eset. Algselt valitud kostja OÜ Aarvig on registrist kustutatud 15.01.2002.a. Hageja asendanud algselt valitud kostja uue kostja V K ’ga. Seega saab kohus lahendada hageja nõuet vaid kostja V K vastu. Kohus leidis, et: 1) hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et kirjalik tööleping hageja ja kostjaOÜ Aarvig vahel on sõlmitud 06.10.1997.a. ja tööleping vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Hageja on ise öelnud, et tööleping oli vormistamata ja kostja kinnitab, et tööleping vormistati hiljem, kuid see asjaolu, et kirjalik tööleping vormistati töösuhete toimimise ajal, ei tee töösuhet olematuks ega töölepingut võltsituks või kehtetuks. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja oli võetud tööle katseajaga. TLS § 34 kohaselt katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada TLS § 86 p. 5 alusel. Tööandja on sel alusel hagejaga töölepingu lõpetanud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et hageja töötulemused katseajal ei rahuldanud tööandjat, mida omakorda kinnitab V.K kohtuistungil. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 28 lg. 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p.-des 6-8 ettenähtud alustel on kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. TLS § 117 lg. 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle

ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. TLS § 117 lg. 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ei ole taotlenud. Seega ei järgne ka tööandja vastutust TLS § 117 alusel. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmine on samuti võimalik juhul, kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks. Seega ei ole hageja nõuet põhjendatud rahuldada. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et töötasu ja lõpparve on hagejale välja makstud 2) hagi V.Kämärä vastu tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-71-00 on selgitanud, et Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Hageja tööandjaks tema töölepingu kohaselt oli OÜ Aarvig. Seda kinnitab hageja ise ka kohtuistungil. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei tõendanud, et V K oleks olnud hageja tööandja või et talle oleks antud mingil muul alusel tööandja õigused. Asjaolu, et tööandja esindajana kirjutas töölepingule alla V.K , ei tee teda iseenesest tööandjaks. Hageja kohtuistungil soovib lõpuks vaid 18 000 krooni V.K ’lt väljamõistmist seoses hagejale tekitatud materiaalse kahjuga ning toime pandud pettusega. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Kuna hageja tööandja puhul oli tegemist osaühinguga, siis osaühingu pankrotistumisel ei ole ei juhatuse liige ega ka direktor käsitletavad osaühingu õigusjärglastena, kelle vastu pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist või registrist kustutamist saaks nõuet esitada. Hageja ei tõendanud, mil viisil või kes tekitas talle materiaalset kahju, mida ta nõuab V K ’lt, või et V.K oleks pannud toime pettusi, mis põhistaksid 18 000 krooni väljamõistmise nõuet. Seega on õige kostja esindaja väide, et V.K ei ole see isik, kes saaks hageja tööandja eest vastutust kanda. 2) hageja nõue on aegunud. Hagi on esitatud pärast seda, kui hageja on taotlenud Ida-Virumaa Töövaidluskomisjonis vastavalt TLS §-le 8 lg. 1 töölepingu nr. 37/97 kehtetuks tunnistamist, tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitust. TLS § 143 lg. 2 kohaselt võivad pooled töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisel pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või pidid saama teada oma õiguste rikkumisest. Sama aja sätestab ka ITVS § 6 lg .2. Järelikult tuleb nõude aegumise kohaldamise otsustamisel lähtuda samuti ITVS sätteist. ITVS § 7 lg. 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega tähtpäevaks loeb seadus päeva, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, s.o. päeva, millal hageja sai teada töölepingu lõpetamisest. Sama seaduse § 7 lg. 2 sätestab, et kuudes arvutatavad tähtajad töösuhetes lõpevad viimase kuu vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks ei ole mitte tähtaja kulgemise esimene päev, vaid tähtpäev, millal isikul tekkis hagemisõigus. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamisest sai hageja teada juba 06.02.1998.a., mida tõendab tema allkiri töölepingul selle kohta, et ta pole lepingu lõpetamisega nõus. Seega hagemisõiguse tekkimise aja alguseks tuleb lugeda 07.02.1998.a. Hagi esitamise viimane päev olnuks seega 07.03.1998.a. või puhkepäeva puhul sellele järgnev päev. Hageja ka esitas avalduse töövaidlusorganisse tähtaegselt,

kuivõrd töövaidluskomisjoni otsus on tehtud 02.04.1998.a. Töövaidluskomisjon oma 02.04.1998.a. otsusega jättis nõude rahuldamata. Hageja kohtuistungil kinnitab, et viibis ise komisjoni istungil ja sai otsuse ka kätte. Töövaidlusorganisse töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 2 kohaselt üks kuu päevast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-19-02 selgitab, et Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 kohaselt on hagi aegumise tähtajaks üks kuu. Tähtaegade arvutamisel töösuhtes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Lahendis 3-2-1-75-00 Riigikohus selgitab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse, esitades hagi, milles on selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagi ei ole kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse ühekuulise tähtaja jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest, üksnes neid töölepingu lõpetamise vaidlustamisega seotud nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Kohus jätab ITVS § 8 lg 4 järgi aegumise kohaldamata kui on tuvastatud, et hagejal ei olnud võimalik töövaidluskomisjoni õigeaegselt pöörduda. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Hageja ei tõendanud asjaolusid, miks ta pöördus kohtusse alles aasta hiljem. Hageja pöördus samas nõudes ka teise organisse ehk kohtusse, kuid seda alles 13.04.1999.a. Seega on nõue aegunud. ITVS § 8 sätestab aegumise kohaldamise, kusjuures paragrahvi lg. 2 kohaselt töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kostja esindaja nõudis aegumise kohaldamist nii kohtule antud kirjalikus vastuses kui eelistungil. Kuna nõue on aegunud, tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi tervikuna kõigis hageja esitatud nõuetes rahuldamata aegumise tõttu. Hagi on menetluses alates 13.04.1999.a. Alates 01.01.2006.a. jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, pole kostja isik hageja tööandja esindajana omal ajal suutnud õigeaegselt kõiki töösuhte lõppemisega seonduvaid asjaolusid hagejale selgitada, mistõttu hageja on jätkanud kohtumenetlust ja valinud registrist kustutatud ettevõtte asemel kostjaks V.K . Sellest lähtuvalt jätab kohus poolte kohtukulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas TLS § 8, 117, 143, ITVS § 6-7 sätteid ning juhindus TsMSRakS § 3, TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16. jaanuaril 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.