lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-34161/38

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-34161/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-34161

Tsiviilasi

Valentina Fedorova, Nataliya Blinkova, Niina Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja Galina Kondratenkova hagi SOL Eesti OÜ vastu emadepäeva toetuse väljamaksmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

15 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Fedorova, Nataliya Blinkova, Niina Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja Galina Kondratenkova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellandid: Valentina Fedorova, Nataliya Blinkova, Niina Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja Galina Kondratenkova, esindaja Vladislav Ponjatovski

esindajad

Vastustaja: SOL Eesti OÜ, esindaja Ants Kuningas

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

20.oktoobri 2008 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus SOL Eesti OÜ poolt kantud menetluskulud Valentina Fedorova, Nataliya

Edasikaebamise kord

Blinkova, Niina Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja Galina Kondratenkova kanda, kes vastutavad osavõlgnikena. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Valentina Fedorova, Nataliya Blinkova, Niina Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja Galina Kondratenkova esitasid 22.08.2006 Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjonile avalduse SOL Eesti OÜ-lt lisatasu 20 % palgast tööstaaži eest ning emadepäeva toetuse 200 krooni väljamaksmiseks 2000 kollektiivlepingu alusel. Avalduse kohaselt sõlmisid AS Serviks ja AS Narva Elektrijaamad töövõtulepingu, mis jõustus 01.12.2003. SOL Eesti OÜ võttis ühinemislepingu alusel AS Serviks õigused ja kohustused üle 01.01.2004. Avaldajad nõudsid tööandjalt SOL Eesti OÜ-lt rahaliste toetuste ja hüvituste tasumise jätkamist kehtiva kollektiivlepingu raames, mille tööandja katkestas ühepoolselt alates 01.03.2006. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 19.10.2006 otsusega kohustati SOL Eesti OÜ-t täitma täies ulatuses Narva Elektrijaamade ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu vahelise 2000. aasta kollektiivlepingu tingimusi ning mõisteti välja SOL Eesti OÜ-lt avaldajatele V. Fedorova, N. Blinkova, N. Rumjantseva, G. Ivtšenkova, O. Grishaeva ja G. Kondratenkova emadepäeva toetuse 200 krooni igaühele.
2.SOL Eesti OÜ esitas 14.11.2006 Viru Maakohtusse hagiavalduse töövaidluskomisjoni läbinud vaidluse läbivaatamiseks selle rahuldatud osas. Hagiavalduse kohaselt võttis SOL Eesti OÜ töötajate (hagejate) töölepingud üle AS-lt Narva Elektrijaamad riigihankekonkursi võitmise tagajärjel. Töövõtuleping jõustus 01.12.2003 ja nimetatud kuupäevaga võttis hageja üle töötajate töölepingud. Riigihankekonkursi käigus ei teavitatud hagejat muudest kohustustest töötajate suhtes, kui lepinguga üle antud kollektiivlepingus oli sätestatud. Koos riigihanke töövõtulepinguga anti üle 2002–2003.aasta kollektiivleping.

Kuna üle antud kollektiivlepingust tulenevad kohustused lõppesid poolte vahel 2003.aastal ja ametiühingute poolt ei esitatud uue kollektiivlepingu pakkumist, muutis kostja töötasustamise ja preemiate süsteemi ning kehtestas alates 01.03.2006 uue töötasu- ja lisatasude maksmise süsteemi. Nimetatud dokument kui muudatus tootmis- ja töökorralduses tehti töötajatele ja töötajate esindusorganisatsioonidele teatavaks allkirja vastu ja vastava asjaolu võtsid hagejad töövaidluskomisjonile esitatud avalduses omaks. Töötajatel oli õigus esitada tootmis- ja töökorralduse muudatustega mittenõustumisel tööandjale avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuid töötajad vastavat võimalust ei kasutanud, samuti ei ole töötajad tööandja käskkirja kehtivas korras vaidlustanud. Kostja on seisukohal, et 2000. aasta väidetavalt kehtiv kollektiivleping on vastuolus kollektiivlepingu seadusega, sest seda ei ole registreeritud seadusega ettenähtud korras. Seisuga 01.12.2003, kui töötajate töölepingud võttis üle kostja, ei kehtinud ESS Puhastustööde AS ja töötajate vahel kollektiivlepingut. Tuginedes automaatse 12-kuulise tähtaja pikenemise sättele kollektiivlepingus, sai 2000. aasta kollektiivleping kehtida äärmisel juhul kuni 2002. aastani. Edasi kehtisid kollektiivlepingu tingimused vastavalt kollektiivlepinguseaduse § 11 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Seega ei kehtinud töötajate üleminekul enam kollektiivleping, vaid endine tööandja ja kostja täitsid vastava kollektiivlepingu tingimusi. Juhul, kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita, tuleb lähtuda asjaolust, et tingimused, mille täitmist jätkatakse, kuuluvad edaspidi töölepingu (mitte kollektiivlepingu) koosseisu, kui poolte vahel varasemalt kokku lepitud tingimused. Nimetatud tingimusi on tööandja õigustatud ühepoolses korras muutma, toetudes TLS §-s 64 sätestatud alusele.

3.SOL Esti OÜ esitas 26.08.2008 taotluse aegumise kohaldamiseks ning palus teha selles osas vaheotsuse. Taotluse kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejatele oli teada käskkiri, mille alusel kostja lõpetas varasemalt antud erisoodustuste ja lisatasude arvestamise alates 01.03.2006. Seega oli hagejatel teada, et kostja ei arvesta neile lisatasusid ja erisoodustusi, mistõttu oli hagejatel võimalus pöörduda töövaidlusorganisse rikutud õiguste tunnustamiseks või rikutud õiguste kaitseks 4 kuu jooksul, arvates rikkumisest teadasaamisest. Hagejad ei ole käskkirja vaidlustanud, vaid on nõudnud üksnes mittekehtivate erisoodustuste maksmist 2000. aasta kollektiivlepingu alusel.
4.Hagejad leidsid, et aegumist ei saa kohaldada, kuna tööandja ei teatanud töötajatele ette vastavalt korrale töölepingu muutmisest. Töötajad ei saanud vaidlustada käskkirja, kuna see dokument, mida muudeti, allkirjastati juriidiliste isikute poolt. See on 2000. aasta kollektiivleping. Kollektiivlepingu allkirjastasid kaks juriidilist isikud: Narva Elektrijaamad ja Eesti Energia ja Energeetikatöötajate ametiühingu Liit. SOL Eesti OÜ täitis kahe aasta jooksul kollektiivlepingut ning selle muutmiseks oleks olnud vajalik ametiühingute kooskõlastus. Kõik tasud kollektiivlepingu järgi olid lisatasud vastavalt palgaseadusele. Seega oli tähtaeg kaebuse esitamiseks kolm aastat.

MAAKOHTU LAHEND

5.Viru Maakohtu 20. oktoobri 2008 otsusega jäeti seoses nõude aegumisega rahuldamata V. Fedorova, N. Blinkova, N. Rumjantseva, G. Ivtšenkova, O. Grishaeva ja G. Kondratenkova hagi SOL Eesti OÜ vastu saamata jäänud emadepäeva toetuse väljamaksmiseks. Otsuse kohaselt on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 6 lg 1 järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITVLS § 6 lg 3 järgi on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. ITVLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Maakohus tuvastas, et hagejad tutvusid 2006 veebruarikuu alguses tööandja 30.01.2006 käskkirjaga, millega alates 01.03.2006 lõpetati muuhulgas emadepäeva toetuse maksmine. Hagejad kinnitasid kohtuistungil, et said teada ja aru oma õiguste rikkumisest palgapäeval, s.o 10.04.2006. Seega tuleb aegumisaja alguseks lugeda järgmist päeva pärast 10.04.2006. Palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisapalk on tasu töö eest, mida töötajale makstakse väljaspool töölepingus kindlaksmääratud tööaja kestust tehtud töö eest. Maakohus leidis, et emadepäeva toetust ei saa võrdsustada saamatajäänud palgaga, mille nõudmiseks on seadusandja andnud töötajale aega kuni kolm aastat. Emadepäeva toetus ei ole seotud tehtud tööga, vaid on tööandjapoolne lisasoodustus töötajale. Seega kuulub kohaldamisele IVTLS § 6 lg 1 järgi töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks 4-kuuline nõude esitamise tähtaeg. Kuna hagejad on esitanud nõude emadepäeva toetuse saamiseks töövaidluskomisjonile 21.08.2006, oma rikutud õigustest said aga hagejad teada 10.04.2006, siis on neljakuuline nõude esitamise tähtaeg möödunud ja hagejate nõue aegunud hiljemalt 11.08.2006.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.V. Fedorova, N. Blinkova, N. Rumjantseva, Galina Ivtšenkova, Olga Grishaeva ja G. Kondratenkova esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu
20.oktoobri 2008 otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtusse. Kaebuse kohaselt peavad TsMS § 329 lg 1 järgi asjaosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-75-00 ja nr 3-2-1-39-02 järgi juhul, kui tööandja ei ole vaidlustanud töötajate nõuete aegumist töövaidluskomisjonis, ei saa tööandja aegumise kohaldamist enam kohtus taotleda. Töövaidlust on sisuliselt arutatud töövaidluskomisjonis 2006. aastal, kuid töövaidluskomisjon ei arutanud nõuete aegumise küsimust, sest vastustaja vastavat taotlust ei esitatud. Kuna SOL Eesti OÜ ei esitanud taotlust aegumise kohaldamiseks õigeaegselt, tuleb maakohtu otsus tühistada ning jätkata menetlust.
7.SOL Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus esitatud pahatahtlikult ja vaidluse tegelikke asjaolusid teadvalt moonutades. Vastustaja esitas töövaidluskomisjonile 06.10.2006 vastuse, mille leheküljel 2 ülalt teises lõigus on selgelt ja ühemõtteliselt esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks. Asjaolu, et vastustaja taotles aegumist, nähtub ka töövaidluskomisjoni otsuse nr 9.02.-02/1570-2006 teisel leheküljel

„Tööandja leidis, et töötajate nõue ei tulene saamata jäänud seaduse järgsest või lepingukohaselt palgast, vaid tööandja käskkirjast, mida töötajad õigeaegselt ei vaidlustanud.“ Vastustaja osundab, et apellandid ei ole kordagi vaidlustanud vastustaja taotlust aegumise kohaldamiseks ja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks, et apellandid oleks esitanud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks avalduse või taotluse töövaidlusorganile seadusega kehtestatud tähtaja jooksul. Vastustaja palub välja nõuda Ida-Virumaa töövaidluskomisjonilt töövaidluse toimik asjas 9.02.-02/1570-2006 põhjusel, et kuna esimeses kohtuastmes ei tõusetunud vaidlust aegumise taotluse esitamise kohta, puudus vajadus ka nimetatud dokumendi väljanõudmiseks töövaidluskomisjonilt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
20.oktoobri 2008 otsus muutmata. Kuna kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9.Ebaõige on apellantide apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kuna kostja ei ole vaidlustanud töötajate nõuete aegumist töövaidluskomisjonis, ei saanud ta aegumise kohaldamist enam kohtus taotleda. Apellandid on viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-75-00 ja nr 3-2-1-39-02. Viidatud lahendites on Riigikohus selgitanud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 8 lg 2 kohaldamist ning lahendite tegemise ajal kehtis ITVLS § 8 lg 2 järgmises redaktsioonis: „Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust“. Alates 01.01.2006 on viidatud säte kehtetu ning seetõttu ei ole apellantide poolt viidatud Riigikohtu lahendid enam asjakohased. Vastavalt TsÜS §-le 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Antud juhul on kostja taotlenud maakohtult hagi aegumise kohaldamist ning maakohus on õigesti kostja taotluse lahendanud. Hagi aegumise taotluse lahendamisel ei ole maakohus rikkunud TsMS § 329 lg 1. Arvestades menetluse seisundit maakohtus taotluse esitamise ajal, oli kostjal võimalik taotleda nõude aegumise kohaldamist. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt TsMS § 651 lg-le 2 on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.
10.Kuna apellandid ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt hagi aegumise kohaldamisele seoses hagi aegumise tähtajaga, siis ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta maakohtus ning ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud apellantide kanda, kes vastutavad osavõlgnikena.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja