JZ hagi Korteriühistu Liikuri 28 vastu 1462,53 euro tasumata jätmise õiguse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1462,53 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JZ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtu
Hageja JZ (endise nimega I, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
istungil
Kostja Korteriühistu Liikuri 28 (registrikood 80036839), esindaja kostja töötaja NK
Kohtuistungi toimumise aeg
23.01.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.09.2016 otsus tühistada osaliselt ja tuvastada hageja õigus kostja poolt 10.04.2014 Liikuri 28-74 korteriomandi eest esitatud arvest märgitud võlgnevusest 1462,53 eurot jätta tasumata põhivõla hulka arvestatud viivis 104,56 eurot. Muuta menetluskulude jaotust ja tühistada menetluskulude väljamõistmine hagejalt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada osaliselt selle põhjendusi.
Tuvastada hageja õigus jätta tasumata kostja poolt Liikuri 28-74 korteriomandi suhtes 10.04.2014 seisuga esitatud arvest põhivõla hulka arvestatud viivis 104,56 eurot. Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada hageja õigus jätta tasumata kostja poolt Liikuri 28-74 korteriomandi suhtes 10.04.2014 seisuga esitatud arvest 1357,97, sh viivis 56,12 eurot.
1(17)
4.Poolte menetluskulud jäävad maa- ja ringkonnakohtus 93 % ulatuses hageja ja 7 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JZ (endise nimega I) (hageja) esitas 17.06.2014 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Liikuri 28 (kostja) vastu 1462,53 euro tasumata jätmise õiguse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja Korteriühistu Liikuri 28 liige, kes omandas korteriomandi Liikuri 28-74 Tallinnas oma emalt LI-lt 22.03.2011. Kostja esindajad pöördusid 30.10.2008 LI poole seoses võlgnevusega summas 13 935,40 krooni, mis väidetavalt koosnes põhivõlgnevusest summas 7336,85 krooni ja viivisest summas 6598,55 krooni. LI tunnistas põhivõlgnevust summas 7336,85 krooni ning tasus selle 10.11.2008. Viivisenõudele vaidles ta vastu ning palus kostjal esitada viivisenõude kohta korrektse arvestuse. Kostja viivise arvestust ei esitanud. Pärast 10.11.2008 tasus LI kostja arved õigeaegselt ja täies ulatuses, välja arvatud kostja poolt selgitamata viivisest tekkinud võlgnevuse osas.
3.17.02.2010 esitas kostja LI- le pretensiooni, milles nõudis 01.02.2010 seisuga põhivõlgnevuse 9363,65 krooni ja viivise 196,15 krooni tasumist. Selgituses oli märgitud, et viivist arvestatakse määras 0,07 % päevas ning võlgnevust nõutakse vastavalt KÜ põhikirja sätetele. 17.11.2011 esitas kostja LI- le pretensiooni, mille alusel nõudis põhivõlgnevust summas 921,89 eurot ja viivist 19,56 eurot.
4.16.10.2013 esitas kostja pretensiooni hagejale kui uuele korteriomanikule, nõudes põhivõlgnevuse summas 1352,85 eurot ja viivise summas 25,99 eurot tasumist. Nimetatud pretensioonile vastas hageja 01.11.2013 palvega edastada talle 16.10.2013 pretensioonis märgitud võlgnevuse ja viivise arvestus ning tasumata jäetud arvete koopiad. Kostja nimetatud avaldusele ei reageerinud, kuid jätkas võlgnevuse kajastamist ja viivise arvestamist igakuistes korteriarvetes. Hageja esitas uue selgitusnõude 25.03.2014. 10.04.2014 esitas kostja arve, milles oli märgitud põhivõlgnevus seisuga 09.04.2014 summas 1406,31 eurot ja viivis 56,12 eurot, s.o kokku 1462,53 eurot.
5.Hageja ei võlgne kostjale põhivõlgnevusena 1406,31 eurot ja viivisena 56,12 eurot. Hageja arvates koosneb kostja poolt nõutav põhivõlgnevus viiviselt arvestatud viivisest, mis ei ole lubatud. Korterile arvestatud põhivõlgnevuse oli korteri endine omanik LI kustutanud täies ulatuses juba 10.11.2008. Tasumata jäi tema poolt vaid viivisenõue, mida kostja nõuda ei saa, kuna viivist viiviselt arvestada ei saa. Seetõttu ei saanud viivisenõue ka suuremaks muutuda. Kuna 30.10.2008 seisuga arvestatud viivise osas ei ole kostja hagejale korrektset arvestust esitanud, siis ei ole nimetatud viivis kontrollitav ega sissenõutav. Ka kostja poolt koostatud kommunaalmaksete võla
2(17)
arvestuse tabelis näidatud võlgnevust seisuga 01.01.2011 749 eurot korteril ei olnud, mistõttu puudus kostjal õigus arvestada sellelt summalt viivist.
6.Kostja nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat. LI tasus põhivõlgnevuse ära ja vaidlustas viivise suuruse ning keeldus selle tasumisest 2008. a. Kolme aasta jooksul sellest hetkest alates pidi kostja esitama oma nõude LI vastu. Hageja omandas korteri 22.03.2011. Kostja nõue hageja vastu aegus 22.03.2014.
7.Korteriomandi omandamisega hagejale eelmise korteriomaniku LI suhtes arvestatud viivisevõlgnevus üle ei läinud (KÜS § 7 lg 3).
8.Hageja esitas täiendavalt oma vastuväited kostja poolt 20.07.2016 esitatud võlgnevuse arvestamise tabeli osas. Vastuväite kohaselt ei ole kostja esitatud tabeli ridades 2-10 viivist märgitud, kuid tegelikult sisaldub nimetatud ridades näidatud summades ka viivis. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest (II köide, alates lk 80) nähtub, et mai - oktoober 2001. a arvetes sisaldub viivis. Viivise summa oli 1193,50 krooni (537,70 + 131,70 + 131,70 + 129,00 + 131,70 + 131,70). Kusjuures mai – juuli 2001. a arvetes on arvestatud viivist määraga 0,08% mitte seadusega ettenähtud 0,07%. Kostja tabeli kohaselt hakkas ta arvestama viivist kogu hageja võlgnevuse pealt alates veebruarist 2003. a (tabeli rida 26). Kuna tabeli ridades 2-10 toodud summades sisaldub viivis, mille pealt arvestas kostja viivist alates veebruarist 2003. a, siis on kogu kostja poolt esitatud arvestus algusest peale vale. Tabeli ridades 2-16 on laekumiste kuupäevad valed. Seetõttu on viivise arvestus (viivitatud päevade poolest) vale. Kostja tabeli veerg 9 on vale. Tegemist on viivise arvestuse aluseks olnud põhivõlgnevuse summaga. Nimetatud veerus kajastatud summa korrektsus on oluline kogu võlgnevuse ja viivise arvestuse jaoks. Nimetatud veerus toodud summad ei vasta korteri eest esitatud arvetes märgitud koguvõlgnevuse summadele. Kohtule esitatud arvetes toodud lõppsummad ei ühti kostja esitatud tabeli veerus 9 toodud summadega. Seega on kogu kostja esitatud arvestus vale.
9.Kostja ei saanud hagejalt ja LI-lt laekunud rahasummasid viivise katteks arvestada. Võlgnikult laekunud summade arvestamisel põhivõla kustutamiseks peab korteriühistu juhinduma VÕS § 88 lg-st 1 (Riigikohtu otsus 3-2-1-117-12, p 13; 3-2-1-166-13, p 14). Kostja ei ole kordagi teavitanud hagejat ega endist omanikku kohustuste täitmise järjekorra määramisest. Järelikult VÕS § 88 lg 4 p 1 ei ole kostja poolt täidetud. Hageja on korduvalt teatanud kostjale, et tema ei ole viivise arvestusega nõus. Sellega on ta viivise kohustuse vaidlustanud. Järelikult VÕS § 88 lg 4 p 4 ei ole samuti täidetud.
10.Kostja arvestab viivist määraga 0,07 % päevas, mis on seadusega ettenähtud viivise määr majandamiskulude tasumisega viivitamise korral (KÜS § 7 lg 4). Majandamiskulud on loetletud KÜS §-s 15 prim. Mitte kõik kostja arvetes toodud summad ei ole majandamiskulud. Nende maksete viivitamisel tuleb aga kohaldada VÕS-ga ettenähtud viivise määra.
11.Kuna hageja on vaidlustanud kostja arvetes märgitud majandamiskulude suuruse ja arvestamise metoodika, siis pidi kostja tõendama kõikide majandamiskulude suurused ja kulude jaotamise õigsust kuude kaupa. Muu hulgas pidi kostja esitama kuludokumentatsiooni. Kostja ei ole seda teinud. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväites ei nõustunud kostja hagejaga, et hageja võlgnevuse puhul on arvestatud viiviseid viivistelt. Eelmise korteriomaniku LI võlgnevus sai alguse sellest, et ta hilines kuumaksete tasumisega, millelt kostja arvestas viivist.
3(17)
Kuna LI kostja poolt arvestatud viivist ei tasunud, tasudes vaid kuumakseid, arvestati tema poolt tasutud summadest VÕS § 88 lg 8 alusel tasutuks kõigepealt viivis ja seejärel ülejäänud summa põhivõlgnevuse tasumiseks. Kuna tasutud summa põhivõlgnevust ei katnud, arvestati ülejäänud osalt viivist 0,07 % iga viivitatud päeva eest, mistõttu hageja võlgnevus jätkuvalt suurenes.
13.LI ega hageja ei ole kostjat teavitanud kommunaalteenuste maksmise korrast ja poolte vahel puudub vastav kokkulepe. Hageja märkis makse tegemisel ainult arve numbri ja seal puudus makse selgitus.
14.Antud juhul tuleks kohaldada TsÜS § 146 lg 4, s.o 10 aasta pikkust aegumistähtaega. Kuid 10.04.2014 arvest tuleneva võlgnevuse nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, seega aegub see nõue 10.04.2017.
15.Kostja esitas 20.07.2016 uue tabeli võlgnevuse arvestuse kohta alates 2001. a algusest kuni aprill 2014. Sellega on parandatud hageja poolt varasemalt viidatud puudused, kuid kostja nõude suurust see ei muuda, kuna tegemist oli kirjavigadega. Menetluse edasine käik
16.Maakohus tegi 17.02.2015 otsuse, millega rahuldas hagi. Kohus leidis, et kostja nõue hageja vastu on aegunud.
17.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.12.2015 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuses tuvastanud, kas 01.01.2011 seisuga vaidlusalune võlgnevus 749 eurot eksisteeris või mitte. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks palunud kostjal selgitada, millest vaidlusalune 749 euro suurune võlgnevus korteril 01.01.2011 seisuga oli tekkinud, millise perioodi eest esitatud arveid see hõlmab ning kas tegemist on osaliselt või täielikult viivisevõlaga. Asja uuel läbivaatamisel tuli maakohtul nimetatud puudus kõrvaldada. Juhul, kui tegu on viivisevõlaga, tuleb kostjal esitada kohtule kontrollitav viivise arvestus 01.01.2011 eelnenud perioodi kohta. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei arutanud aegumisega seonduvaid asjaolusid pooltega piisavalt. Ringkonnakohus märkis, et VÕS § 88 lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab, seda saab võlgnik teha nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Juhul kui 01.01.2011 seisuga oli korteril viivisevõlg, tuleb arvestada asja lahendamisel täiendavalt VÕS § 88 lg-st 9 lähtuva piiranguga, mille kohaselt ei saa võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt tuli maakohtul anda pooltele võimalus esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid selle kohta, kas hageja on ajavahemikus 01.01.2011-10.04.2014 esitatud arvete tasumisel määranud, millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha maksab ning kas hageja soov maksta alates 01.01.2011 igakuiselt üksnes arvel märgitud arvestusperioodi eest oli kostjale mõislikult äratuntav. Maakohtu lahend
18.Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1190 eurot.
19.Maakohtu lahendi kohaselt ei vaidle pooled asjaolude üle, et: hageja on alates 22.03.2011 Liikuri 28-74 Tallinn korteriomandi omanik ja Liikuri 28 korteriühistu liige; kuni 22.03.2011 oli korteri omanikuks hageja ema LI; kostja esitas LI- le 30.10.2008 pretensiooni, mille kohaselt viimane võlgnes korteriühistule tasumata kommunaalarvete eest 13 935,40 krooni; LI tasus
4(17)
korteriühistule 10.11.2008 põhivõlgnevuse summas 7336,90 krooni, paludes kuni novembrini 2008 arvestatud viivised üle kontrollida; kostja esitas LI- le 17.02.2010 pretensiooni võlgnevuse kohta seisuga 01.02.2010 summas 9363,65 krooni ja viivise kohta 196,15 krooni; LI esindaja Natalia Gogitidze esitas kostjale vastuväite võlgnevuse kohta, leides, et LI on tasunud alates 2001 kuni 2010 kostja kommunaalteenuste eest 7287,05 krooni rohkem kui esitatud arvete järgi oleks pidanud tasuma (arveid esitatud summas 158 405,25 krooni, tasutud summas 165 692,30 krooni); kostja esitas LI- le 17.11.2011 pretensiooni võlgnevuse kohta seisuga 10.11.2011 summas 921,89 eurot ja viivise kohta 19,56 eurot; kostja poolt koostatud kommunaalmaksete võla arvestuse tabeli kohaselt moodustas Liikuri 28-74 Tallinn korteri võlgnevus seisuga 01.01.2011 summa 749 eurot; kostja esitas hagejale 16.10.2013 teate, et kuna hageja on alates 22.03.2011 korteriomandi omanik, on talle üle läinud korteriomandi maksekohustused; kostja esitas hagejale 10.04.2014 arve nr 04-74, mille kohaselt ekspluatatsioonitasude ja kommunaalmaksete kuumakse aprillikuu 2014 eest on 147,39 eurot, võlgnevus 09.04.2014 seisuga 1406,31 eurot ja viivis 56,12 eurot; hageja on jätnud kostja nõutava summa 1462,53 eurot tasumata ning kostja võis arvestada viivist määraga 0,07% tasumata summalt.
20.Hageja hinnangul ei pea ta summat 1462,53 eurot tasuma, kuna tegemist on viiviselt arvestatud viivisega; hageja on viivise varasemalt jätnud tasumata, kuna kostja ei ole selgitanud selle kujunemist; kostja esitatud tabelist ei saa järeldada, et võlgnevus kostja väidetud ulatuses tekkis.
21.Asjas on tõendatud, et võlgnevus, mis on hageja poolt kostjale tasumata, seisneb põhivõlgnevuses ja põhivõlgnevuse tasumata osalt arvestatud viivisesummas. Liikuri 28-74 Tallinn korteri võlgnevus seisuga 01.01.2011 summas 749 eurot ei seisnenud viivise nõudes ega sisaldanud viivist.
22.Kostja esitas kommunaalmaksete võla arvestuse tabeli alates 2001 algusest kuni 2014 aprillikuuni (II kd, tl 143-147). Hageja vastuväite kohaselt ei ole tabeli puhul tegemist kontrollitava ega korrektse arvestusega. Hageja ei ole väitnud, et ebakorrektsus võlgnevuse arvestamisel võis tulla varasemast perioodist kui 2001. Seega on oluline tuvastada, kas kostja on arvestanud võlgnevust õigesti alates 2001 algusest.
23.Kostja esitatud kommunaalmaksete võla arvestuse tabelist nähtuvalt on kostja esitanud hagejale arved põhivõlgnevuse ja viivise tasumiseks. Hagejalt makse laekumisel on kostja arvestanud laekunud maksetest kaetuks kõigepealt viivise võlgnevuse ja üle jäävast summast põhivõlgnevuse selles ulatuses, milles saadud summast selleks on jätkunud. Seega arvestas kostja hageja poolt tasutud summadest osa kogu aeg viivise katteks ja osa põhivõlgnevuse katteks, kuid summa võrra, mis arvestati viivisevõla katmiseks, suurenes vastavalt varasemalt tekkinud võlgnevus. Tabelist nähtuvalt toimus see alates 2001 algusest kuni 2013 septembrini. Alates 2013 oktoobrist kuni vaidluse all oleva arve esitamiseni, s.o kuni 2014 aprillikuuni, arvestas kostja tasutud summast viivisevõlgnevuse osaliselt kaetuks, osa viivisevõlgnevust jäi alles, kuid vaatamata sellele viivisevõlgnevust põhivõlgnevuse hulka ei arvatud, vaid viivisevõlga arvestati eraldi (vt näiteks II kd tl 147).
24.Kostja poolt esitatud tabelist on võlgnevuse kujunemine jälgitav. Hageja poolt viidatud puudused ei mõjuta tabeli lõpptulemust ehk siis seisuga 01.01.2011 summa 749 euro suurust ega ka sellele kuupäevale järgneva võlgnevuse suurust.
25.Hageja väitel sisaldub 2001 mai kuni oktoober arvetes viivis ja kostja esitatud tabelis ridades 210 toodud summades sisaldub samuti viivis. Seega on hageja arvates kostja viiviselt viivist arvestanud. Hageja on õigesti osundanud, et kostja esitatud osadele arvetele on viivis märgitud, kuid
5(17)
õige ei ole see, et kostja võlgnevuse arvestuses on viivis 2001-2002 aasta osas lisatud seal toodud summade hulka. Tabelist nähtuvalt ei ole kostja kuni 2003 viivist võlgnevusele lisanud. 2001-2002 viivisevõlga kostja ei näidanud ja selle võrra võlgnevus ei kasvanud. Nii on näiteks arve nr 200103/404-74 kohaselt (II kd tl 78) 2001 märtsikuu arve summa 1421,05 krooni. See ühtib summaga, mis on toodud tabeli 3. reas 3. veerus. Arvel on märgitud võlgnevus summas 7279,90 krooni, mis ühtib võlgnevusega tabeli 2. reas 9. veerus (2. reas asub see põhjusel, et tegemist on eelmisel kuul tekkinud võlgnevusega). Tabeli 3. reas 9. veerus on märgitud võlgnevuse summa 7280,60 krooni. Arvel nr 200103/404-74 on viivisesummaks märgitud 274 krooni. Seega ei saa põhivõlgnevuse summa viivisesumma võrra suurenenud olla.
26.Hageja leiab, et viivise arvestus on vale ka seetõttu, et tabeli ridades 2-16 on laekumiste kuupäevad valed. Kohus saab aru, et hageja peab silmas seda, et kostja on märkinud ühe kuu arve laekumise teise kuu reale. Sellest ei saa arvestus valeks muutuda, kuna ühe kuu arve osas on laekumine toimunud järgmisel kuul (näiteks 2001 märtsikuu arve on makstud 30.04.2001), siis kajastubki arve maksmine järgmise kuu real. Tulenevalt asjaolust, et kostja 2001-2002 aasta osas viivist arvestanud ei ole, ei saa selle tõttu kostja arvestuses ka viivisearvestus muutuda.
27.Hageja on seisukohal, et tabeli 9. veerus olevad summad ei klapi arvetel olevate summadega. Osaliselt on hageja seisukoht põhjendatud, kuid antud asjaolu pole mõjutanud kostja tabeli lõpptulemust ehk siis võlgnevust 01.01.2010 seisuga ega ka hilisemat võlgnevust. Kostja tabelis ei ühti kostja 2001-2003 arvetel põhivõlgnevuse summa perioodi 2001. a mai kuni 2003. a august osas. Alates 2003 augustist ühtivad kostja tabelisse 9. veergu märgitud summad arvetel märgitud summadega. Tabelis märgitud andmed võlgnevuse kujunemise kohta on arvutuslikult õiged ning tabelis toodud võlgnevuse suurus on kontrollitav.
28.Kostja poolt tabelis esitatud põhivõlgnevuse kujunemine perioodil 01.01.2001 kuni 31.12.2003 on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud 2001-2003 aasta korteriühistu arvetega ja nendes märgitud kommunaalteenuste maksumusega (II kd tl 76-115) ning LI pangakonto nr EE652200001105680568 väljavõttega (II kd tl 118-119) ja JZ pangakonto nr EE262200221012301026 väljavõttega (II kd tl 121-123). Samuti on nimetatud pangakonto väljavõtetega ja korteriühistu arvetega perioodi kohta 01.01.2011 kuni aprill 2014 (I kd tl 60-99) tõendatud perioodil 01.01.2011 kuni aprill 2014 hageja võlgnevuse kujunemine. Arvestades kostja poolt esitatud tabeli õigsust võlgnevuse kujunemise osas ja selle vastavust hagejale esitatud arvetele perioodidel 01.01.2001 kuni 31.12.2003 ja 01.01.2011 kuni aprill 2014, on usutav ja tõendatud ka võlgnevuse kujunemine kostja poolt esitatud tabelis toodud andmete kohaselt ka perioodil alates 01.01.2004 kuni 31.12.2010.
29.Kostja poolt tabelis märgitud viivisesummade kujunemine on kostja poolt detailsemalt välja toodud kostja poolt esitatud Liikuri 28 viiviste arvutamise tabelites perioodi kohta alates 09.04.2011 kuni 10.04.2014 (I kd tl 129-139). Kostja viivisearvestus on kontrollitav ka eelneva perioodi kohta ning kostja arvutused viivise suuruse osas on õiged ning vastavad KÜS § 7 lg 4 sätestatud määrale.
30.Seega koosneb kostja poolt hagejale esitatud 10.04.2014 arve nr 04-74 summas 1609,82 eurot varasemast põhivõlgnevusest summas 1406,31 eurot, viivisest summas 56,12 eurot ja arvel märgitud kulude summast 147,39 eurot. Seejuures varasem põhivõlgnevus summas 1406,31 eurot ei sisalda endas viivist. Kostja poolt nimetatud arvele märgitud viivis on arvestatud eelmise kuu lõpu seisuga tekkinud põhivõlgnevuse summas 1377,72 eurot tähtajaks tasumata jätmisest.
31.Hageja leiab, et võlgnikult laekunud summade arvestamisel põhivõla kustutamiseks peab korteriühistu juhinduma VÕS § 88 lg-st 1 ja kostja ei ole teavitanud hagejat kohustuste täitmise
6(17)
järjekorra määramisest. Lisaks leiab hageja, et VÕS § 88 lg 8 kohaldamine korteriühistute puhul ei ole kohane.
32.VÕS § 88 lg 8 ja lg 9 kohalduvad ka korteriühistute puhul. Ka ringkonnakohus on viidanud 09.12.2015 otsuse p-s 23, et asja lahendamisel tuleb arvestada täiendavalt VÕS § 88 lg-st 9 lähtuva piiranguga, mille kohaselt ei saa võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hageja poolt viidatud ringkonnakohtu lahendist (2-07-40860) sellist järeldust, milleni jõuab hageja, välja lugeda ei saa.
33.Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud VÕS § 88 lg-s 8 märgitud kohustuste täitmise järjekorrast teistsuguse kohustuste täitmise järjekorraga. LI pangakonto nr EE652200001105680568 väljavõte ja JZ pangakonto nr EE262200221012301026 väljavõte seda asjaolu tõendada ei saa, kuna nendest nähtub pelgalt asjaolu, mida märkisid LI ja hageja makse selgitusse. Asjaolust, et võlgnik vaidleb võlgnevusele vastu, ei saa teha järeldust, et võlausaldaja peaks kohaldama VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud järjekorrast teistsugust järjekorda. Seega kohaldub käesoleva vaidluse puhul VÕS § 88 lg 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekord. Kostja poolt esitatud arvestus tabeli kujul (I kd tl 57-59, II kd tl 40-43, 44-45, 59-63, 143-147) ja kohtule esitatud arved (I kd tl 60-99 ja II kd tl 76-115) kinnitavad asjaolu, et kostja arvestas tasutuks kõigepealt viivise ja seejärel põhivõlgnevuse ning lõpuks kuumakse. Arvestades kostja poolt rakendatud kohustuste täitmise järjekorda, moodustus seega 01.01.2011 seisuga võlgnevus summas 749 eurot põhisummade võlgnevustest, mis olid tekkinud perioodil alates 2010 maikuust kuni 31.12.2010.
34.Hageja on seisukohal, et kostja nõue on aegunud 22.03.2014. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht 10 aasta pikkuse aegumistähtaja osas, TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eeldusi käesolevas asjas ei esine. Käesoleva vaidluse puhul kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Kostja nõue hageja vastu ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Asjas on tuvastatud, et kostja arvestas hageja poolt tasutud summadest esimeses järjekorras tasutuks viivisevõlgnevuse, seejärel põhivõlgnevuse ja lõpuks kuumakse. Kostja poolt esitatud tabelitest nähtub, et LI võlgnevus kostja ees oli seisuga 01.01.2011 summas 749 eurot. Perioodil 2011 jaanuar kuni 2011 juuni arvestas kostja tasutud summadest põhivõlgnevust tasutuks kokku summas 885,23 eurot (tabeli veerg 7, II kd, tl 146). Kostja poolt rakendatud kohustuste täitmise järjekorra kohaselt pidi seega hiljemalt 2011 juuni lõpuks olema seisuga 01.01.2011 tekkinud võlgnevus tasutud, kuid selle asemele moodustus 2011 juuni lõpuks uus võlgnevus põhivõlgnevuse näol summas 846,77 eurot summadest, mis ei katnud varasemat võlgnevust ja kostja poolt esitatud arvetest tulenevaid kuumakseid. Selliselt uuenes hageja võlgnevus järjest, mistõttu varasemad kohustused loeti kostja poolt enne täidetuks, kui oleks saabunud nende aluseks olevate nõuete 3 aasta pikkune aegumistähtaeg. Viimasest vaidlusalusest arvest, s.o 10.04.2014 arvest nr 04-74 tulenev nõue ei ole samuti aegunud, kuna arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2015 ja nõue aeguks 01.01.2018.
35.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et korteriomandi omandamisega talle eelmise korteriomaniku LI suhtes arvestatud viivisevõlgnevus üle ei läinud. KÜS § 51, § 151 lg 1 ja § 7 lg 4 tulenevalt läksid hagejale üle enne korteri omandamist tekkinud kohustused korteriühistu ees alates omandi ülemineku hetkest, olenemata sellest, kas need seisnesid põhivõlgnevuses või viivisevõlgnevuses.
36.Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et olukorras, kus LI ja hageja on vastu vaielnud võlgnevusele (viivisevõlgnevusele), ei ole neil kohustust seda võlgnevust tasuda. VÕS § 111 annab
7(17)
aluse keelduda kohustuse täitmisest ainult juhul, kui tegemist on vastastikuste kohustustega, mida tuleb täita samaaegselt ja üks pool ei ole oma kohustust veel täitnud. Seadus ei näe ette, et korteriühistul oleks korteriomanikuga sellised vastastikused kohustused, mille sisuks oleks korteriühistu poolt selgituse andmise kohustus ja korteriomaniku poolt korteriühistu arve maksmise kohustus ning tegemist oleks samaaegsete kohustustega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud kohustus laieneb ka korteriühistutele. Samas ei tähenda MTÜS § 28 lg 5 sätestatud kohustus seda, et tegemist oleks korteriühistu samaaegse kohustusega VÕS § 111 mõttes. Korteriomanikul on õigus nõuda teavet korteriühistu juhatuselt ja juhul kui korteriomanik ei nõustu talle esitatavate arvetega, on tal õigus nõuda kohtu kaudu arvete tasumata jätmise õiguse tunnustamist.
37.Hageja märgib, et hageja on vaidlustanud kostja arvetes märgitud majandamiskulude suuruse ja arvestamise metoodika, mistõttu pidi kostja tõendama kõikide majandamiskulude suurused ja nende jaotamise õigsust kuude kaupa. Kohtule esitatud arvetest (I kd tl 60-99 ja II kd tl 76-115) nähtub, millest koosnevad kostja majandamiskulud, kui suured majandamiskulud on ja nähtuvad ka nende kulude aluseks olevad tariifid. Kostja on esitanud korteriühistu Liikuri 28 28.07.2007 kuupäevaga üldkoosoleku protokolli (I kd tl 127-128), millest nähtuvad remondifondi ja üldelektri arvestuse alused. Kohus andis hagejale 31.05.2016 toimunud eelistungil võimaluse oma väidet täpsustada, et mis osas ta kostja arvetes toodud metoodikaga ei nõustu, hageja ei ole seda teinud. Korteriühistu kohustus tõendada majandamiskulude suurust ja selle aluseid ei ole piiramatu ning olukorras, kus korteriühistu liige vaatamata esitatud arvetes toodud arvestusele ei esita konkreetseid vastuväiteid, ei saa korteriühistule panna kohustust esitada täiendavaid tõendeid. Antud juhul oleks hageja pidanud vähemalt TsMS § 235 mõttes põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, misjärel oleks kostjal olnud kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue. Kuna hageja ei põhistanud oma väidet piisaval määral, ei tekkinud kostjal tõendite täiendava esitamise kohustust.
38.Eeltoodu põhjal ei ole hagejal õigust jätta kostja poolt nõutud 1462,53 euro suurune summa tasumata.
39.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad hagimenetluse kulud hageja kanda ja hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitamiseks 1190 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
40.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
41.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja poolt viiviselt viivise arvestamine ei ole tõendatud. Maakohus leidis ekslikult, et kostja esitatud tabelist (II kd, tl 143-147) on võlgnevuse kujunemine jälgitav. Konkreetset viivise arvestust (milles oleks märgitud arvestuse aluseks oleva põhivõla summa, viivise määr, viivitatud päevade arv jne) ei ole kohtule esitatud.
42.2001. a arvetega (II kd, tl 76) on tõendatud, et veebruari, märtsi ja aprilli 2001 eest esitati hagejale arved, kus lõppsumma juurde oli käsitsi kirjutatud arusaamatu viivise nõue vastavalt 142,30 krooni, 274 krooni ja 405,70 krooni. Selle viivise arvestust ei ole hageja näinud. Hagejale ei ole keegi selgitanud, et nimetatud viivist temalt tegelikult ei nõuta ning et tema võla arvestustes need viivise summad ei kajastu. 2001. a arvetega on tõendatud, et mai-oktoober 2001 arvetes sisaldub viivis kokku summas 1193,50 krooni. Kusjuures mai–juuli 2001 arvetes on arvestatud viivist määraga 0,08%, mitte seaduses
8(17)
ettenähtud 0,07%. Ekslik on maakohtu seisukoht, et nimetatud viivise summad ei sisaldu põhivõlgnevuse summas. Kui kõrvutada kostja esitatud tabelit hagejale esitatud juuni–oktoober 2001 arvetega, siis selgub, et arvetes märgitud viivised olid alusetult arvestatud kommunaalmaksete summa sisse ning järelikult ka põhivõlgnevuse sisse. Juuni – oktoober 2001 arvete summad koos viivisega olid järgmised: juuni 721,70 krooni (millest viivis 131,70 krooni); juuli 973,10 krooni (millest viivis 131,70 krooni); august 932,05 krooni (millest viivis 129,00 krooni); september 839,80 krooni (millest viivis 131,70 krooni); oktoober 727,75 krooni (millest viivis 131,70 krooni). Vastavad summad (koos viivisega) on põhivõlgnevusena toodud kostja tabeli 3. veerus „Ekspluatats.tasud ja kommunaalmaksed.“ Järelikult need summad sisalduvad ka tabeli 9. veerus „põhivõlg kasvavalt.“ Alates veebruarist 2003 hakkas kostja viivist nimetatud „põhivõlgnevuse“ peale arvestama. Kuna hageja on tõendanud, et nimetatud „põhivõlgnevuses“ sisalduvad tegelikult viivised, siis kogu võla arvestus on algusest peale alusetu ja ebakorrektne.
43.Ekslik on kohtu seisukoht maksete laekumise aja osas. Näiteks on kostja tabeli 5. veeru reas 82 märgitud 31.10.2007 laekumine summas 1662,35 krooni. JZ pangakonto väljavõttest (II kd, tl 121123) nähtub, et nimetatud summa oli tegelikult tasutud kahes osas, millest 700 krooni tasutud 01.10.2007 ja ülejäänud 962,35 krooni 31.10.2007. Seega laekus 700 krooni 30 päeva tabelis näidatust varem. Näiteks laekus 14.02.2005 tabeli järgi 4262,60 krooni (5. veeru rida 50). JZ pangakonto väljavõttest nähtub, et nimetatud summa oli tegelikult tasutud kolmes osas 1317,65 krooni tasutud 02.02.2005, 1426,90 krooni tasutud 02.02.2005 ja 1518,05 krooni tasutud 14.02.2005. Seega suurem osa oli tegelikult tasutud tabelis näidatust 12 päeva varem. Sama võib märkida tabeli 5. veeru rea 111 ja 113 laekumiste osas. Nimetatud tabeli andmed on viivise arvestuse aluseks, mille puhul omab tähtsust iga viivitatud päev. Iga ebatäpsus laekumiste kuupäevade osas mõjutab viivise arvestuse lõpptulemust. Seega on tõendatud tabeli tegelikkusele mittevastavus laekumiste kuupäevade osas.
44.21.06.2016 esitatud seisukohas tõi hageja välja terve rea puudusi, mis esinesid kostja poolt kohtule esitatud võla arvestuses. Osa puudusi seisnes selles, et kostja tabelis ei olnud arvestatud mõned hageja poolt tegelikult tehtud maksed. 20.07.2016 esitas kostja parandatud arvestuse, milles olid kõrvaldatud mõned puudused. Kostja selgitas, et tegemist oli tabelis tekkinud kirjavigadega, mis ei mõjutanud arvestuse lõpptulemust. Ühtlasi selgitas kostja, et hagejale tegelikult esitatud arvetel olid märgitud teised, õiged summad. Eeltoodust tuleneb loogiliselt see, et kostja esitatud võla arvestuse tabel ei olnud hagejale tegelikult esitatud arvete aluseks. Tegemist ei ole väljavõttega raamatupidamisprogrammist, mille vahendusel hagejale arveid koostati. Nimetatud tabel oli koostatud tagantjärgi mitte tegelike matemaatiliste arvestuste alusel, vaid hagejale varasemalt esitatud arvete põhjal. Niinimetatud kirjavead tekkisid esitatud arvete andmete kandmisel tabelisse. Seetõttu on põhjendamatu kohtu seisukoht, et usutav ja tõendatud on võlgnevuse kujunemine perioodil 01.01.2004 kuni 31.12.2010 ning et kostja viivise arvestus on kontrollitav 09.04.2011 eelnenud perioodi eest. Võlgnevuse arvestus on matemaatiliste toimingute kogum, mis peab olema täpne ja kontrollitav kogu arvestuse käigus. Võla arvestuse suhtes ei saa kohaldada selliseid hindamise kriteeriumeid, nagu „usutav.“ Asjaolu, et arvestuse teatud osades (2001-2003 ja 20112014) tehtud matemaatilised toimingud on õiged, ei tõenda arvestuse korrektsuse kogu ülejäänud osas, s.o ajavahemikus 2004-2010. Kuna kostja viivise arvestus ei olnud algusest peale selge, pidi kostja esitama konkreetse viivise arvestuse alates veebruarist 2003 kuni märtsini 2014. Arvestusest oleks pidanud nähtuma arvestuse aluseks oleva põhivõlgnevuse summa, viivitatud päevade arv ja viivise määr. Kostja esitas viivise arvestuse ainult 09.04.2011 – 10.04.2014 ajavahemiku eest.
9(17)
45.Kõiki hageja tehtud makseid ei saanud kostja arvestada viivise katteks. Mõnede maksete tegemisel oli selgelt märgitud, et tasumine toimub „kommunaalmaksete“ katteks. LI pangakonto väljavõttest (II kd, tl 118-119) nähtuvalt toimusid sellised „kommunaalmaksete“ tasumised 01.12.2010, 30.01.2011, 01.04.2012. Kahe makse korral (s.o 30.01.2013 ja 28.02.2013) oli otseselt märgitud, et tasumine toimub „põhivõla osamakse“ katteks. Maakohtu poolt õigeks peetud VÕS § 88 lg-st 8 tuleneva kohustuste täitmise järjekorra kohaldamiseks peab viivise arvestus olema korrektne ja jälgitav. Ajavahemiku 2003 – 2010 eest ei ole viivise arvestust üldse esitatud. Seetõttu ei ole käesolevas menetluses VÕS § 88 lg 8 kohaldamine põhjendatud.
46.Kostja arvestas viivist määraga 0,07% päevas KÜS § 7 lg 4 alusel, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti päevas. Hagejale ei ole selge, milliseid arvetel nimetatud kuludest peab kostja majandamiskuludeks. Kindlasti ei kuulu majandamiskulude hulka koeramaks, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine. Nende kulude pealt ei saanud kostja arvestada viivist määraga 0,07% päevas, vaid pidi kohaldama VÕS-ga ettenähtud viivisemäära, mis on tunduvalt väiksem.
47.Hageja vaidlustas ka majandamiskulude suuruse ja arvestamise metoodika. Üllatuslikult leidis kohus, et kostja ei pea majandamiskulude suurust tõendama. Väär on kohtu poolt märgitu, et 31.05.2016 istungil anti hagejale võimalus oma väidet täpsustada, mida tehtud ei ole. 31.05.2016 istungil hageja tugines sellele, et temale esitatud arvetes sisalduvad summad ei vastanud kostja tegelikele kuludele ning et kostja peab tõendama tema arvete aluseks olevaid kulusid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 ja 16). Kohus ei selgitanud hagejale, et tegemist oleks ebapiisava selgitusega/põhistusega.
48.Võlgnevuse arvestuse esitamine ja võlgnevuse suuruse tõendamine oli vastustaja kohustuseks. Pärast võla arvestuse esitamist leidis apellant selles arvestuses mitu ebatäpsust ja viga. Apellatsioonkaebuse koostamise käigus avastas apellant veel kaks olulist puudust. Tabeli 4. veeru (viivis) ridades 41 ja 49 ei ole viivist kajastatud. Kuid nimetatud kuude eest apellandile tegelikult esitatud arvetes on viivist arvestatud vastavalt 72,70 krooni ja 74,60 krooni (lisad – arved 2 tk). Eelnev tõendab veel kord, et kogu kohtule esitatud võlgnevuse arvestus ei vasta tegelikkusele. Vastus apellatsioonkaebusele
49.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt, ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse. Osaliselt tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras kindlaks ning mõistis välja menetluskulud hagejalt. Menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus peale käesolevas asjas lahendi jõustumist. I
51.Esmalt vastab ringkonnakohus apellandi väitele, et hageja ei pea tooma esile endisele korteriomanikule (edaspidi omanik) ja hagejale arvestatud summade ebaõigsuse arvestust, vaid seda peab tegema kostja.
10(17)
52.Ringkonnakohus saatis asja eelmisel korral maakohtule tuvastamaks, kas 01.01.2011 seisuga oli korteril võlgnevus 749 eurot või väiksemas summas, samuti kas tegu oli põhivõlaga või viivisevõlaga. Ringkonnakohus selgitas, et kostja pidi selgitama, millise perioodi eest esitatud arveid 749 euro suurune võlgnevus 01.01.2011 seisuga hõlmab ning kas tegemist on osaliselt või täielikult viivisevõlaga. Ringkonnakohus selgitas, et kostja peab ka vastavaid väiteid tõendama ning juhul, kui tegemist on viivisevõlaga, tuleb kostjal esitada kohtule kontrollitav viivisearvestus (01.01.2011 eelnenud perioodide kohta). Eelkõige kostjal tuleb praegusel juhul tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas). Kostja peab tõendama ka täitmata kohustuse olemasolu 01.01.2011 seisuga. Kostja esitas seejärel maakohtule omapoolse võlgnevuse arvestuse ning tõendid. Kui hageja leidis kostja arvestusest vigu, siis kostja möönis nende olemasolu ja parandas neid. Samuti oli kostja seisukohal, et lõpptulemusena ei toonud need kaasa arvestuse ebaõigsust.
53.Kuigi hageja leidis varasemas menetlusstaadiumis, et kostja peab kajastama võlgnevuse tekkimise protsessi ajast, mil hageja väidetav võlgnevus oli 0 kr, ei esitanud hageja seesuguseid väiteid enam alates kostja poolt arvestuse esitamisest seisuga 2001 aasta algus, samuti ei esitanud hageja menetluses dokumente varasema perioodi kohta ega taotlenud, et kohus kohustaks kostjat neid esitama. Seetõttu lähtus maakohus õigesti asjaolude tuvastamisest alates 2001 aasta alguse seisuga.
54.Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse p-des 6 ja 10 väljendatud seisukoht, et kostja peab tõendama arvete õigsust alates n.ö „null-punktist“ iga majandamiskulu osas eraldi ja arvestatuna hageja eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kogu väidetava võlgnevuse arvestamise aja kohta ning esitades kuludokumentatsiooni iga majandamiskulu osas. Hageja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-53-10 ei ole asjakohane, kuna selles vaidluses oli tegemist korteriühistu nõudega viivise maksmapanemiseks korteriomanikust võlgniku vastu, käesolevas asjas menetletakse aga tuvastusnõuet. Seega peab hageja suutma oma nõuet vähemalt põhistada ja selgitada, milles seisneb viivise arvestamise ebaõigsus. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja peab esitama võlgnevusele konkreetsed vastuväited.
55.Algselt on hageja selgesõnaliselt öelnud, et ei vaidlusta tariife ja korteris elavate inimeste arvu, 12.01.2015 kohtuistungil vaidlustas hageja ka tariife, aga ei konkretiseerinud, milliseid (vt kohtuistungi protokolli kd, tl 151), samuti ei ole hageja esile toonud, milliseid kulusid on talle valesti arvestatud. Olukorras, kus hageja ei eita, et eelmisel omanikul tekkis võlgnevus kommunaalkulude tasumisel (vt kohtuistungi protokolli kd, tl 151), kuid ei too esile, millal tekkis eelmisel omanikul võlg majandamiskulude tasumisel, milline oli võla suurus, tekkimise aeg ja millised on tema arvestuse alused, hageja ei vaidlusta erinevate teenuste saamist eelmise omaniku poolt, ei saa hageja kostjalt nõuda selliste asjaolude esiletoomist ja tõendamist. Seda põhjusel, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Poolte suhtele õigusliku hinnangu andmise aluseks saavad olla vaid poolte esitatud asjaolud. Et vaidlusaluses asjas ei toodud kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille suhtes iga majandamiskulu osas eraldi ja arvestatuna hageja eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kogu väidetava võlgnevuse arvestamise aja kohta kommunaalkulude arvestuse ebaõigsuse küsimus saaks kerkida, siis ei saanud kostja sellistele väidetele nende üldisuse tõttu vastu vaielda ja maakohus ei
11(17)
pidanud seda tuvastama asuma. Ka viivise arvestamise ebakorrektsuse väidet sai kostja ümber lükata üksnes siis, kui hageja konkreetsele perioodile või veale osundas ja vastava arvestuse esile tõi. Seega, kuigi ei ole välistatud, et kostja arvestuses esinevadki vead, ei saa kohus neid ilma konkreetsete väideteta kontrollida. II
56.Viivise võimalikku matemaatilist arvutamist intressilt VÕS § 113 lg 6 mõttes peab maakohus üldjuhul kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata teise poole vastuväidetest (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16; 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 31). Praegusel juhul ei olnud küsimus aga mitte üksnes viivise matemaatilises arvutuses, vaid hageja esitas ka faktilisi andmeid, mis viitasid sellele, et kostja nõue võib sisaldada viiviselt arvestatud viivist konkreetse perioodi osas. Hageja esitas teisisõnu kohtule andmeid, millest võiks järeldada VÕS § 113 lg-s 6 nimetatud keelu rikkumist.
57.Kostja väitis, et tema võlgnevuse arvestus on korrektne ja esitas selle kinnituseks erinevaid võlgnevuse arvutusi sisaldavaid tabeleid. Maakohus lähtus õigesti viimati esitatud tabelist (II kd, tl 143-147). Selleks, et teha kindlaks võlgnevuse kujunemise käiku on tabelit vaja kõrvutada esitatud arvetega (alates perioodist 2001 jaanuar).
58.Maakohus tuvastas tabeli põhjal õigesti kostja arvestuse metoodika, st korteri omaniku poolt tehtud maksete arvestamise perioodil 2001 algusest kuni 2013 septembrini esmajärjekorras viiviste katteks, ülejäänud osas põhivõla tasumiseks, alates 2013 oktoobrist kuni 2014 aprillini jäi osa viivisevõlgnevust alles, st seda ei arvestatud täielikult viivise katteks. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et summa võrra, mis arvestati viivisevõla katteks, suurenes vastavalt varasemalt tekkinud võlgnevus.
59.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja osadele arvetele on viivis märgitud. Ebaõige on aga maakohtu järeldus, et kostja võlgnevuse arvestuses ei ole viivis 2001-2002 aasta osas lisatud seal toodud summade hulka. Kuna hagi menetletakse poolte esile toodud asjaolude alusel ja hageja tõi esile faktilise asjaoluna, et 2011 mai-oktoober arvetes sisaldub viivis ja kostja esitatud tabelis ridades 2-10 toodud summades sisaldub samuti viivis, oleks maakohus pidanud nimetatud asjaolu kontrollima 2001 mai-oktoobri arvete ja tabelis kajastuvate andmete alusel. Maakohtu menetluslik viga on aga tõenäoliselt tekkinud sellest, et maakohus on otsuse p-s 34 analüüsinud märtsi 2001 arvet ja selle kajastumist tabelis, seega valet perioodi. Ringkonnakohus kõrvaldab nimetatud menetlusliku minetuse, analüüsides hageja poolt esile toodud andmeid mai-oktoober 2001 arvete ja tabelis kajastuva arvestuse kohta.
60.Ringkonnakohus lähtub viimasest tabeli versioonist (II kd, tl 143-147). Nimetatud tabel algab veebruari kuuga 2001. aastal ja selles ei kajastu viivise arvestamine ega ka viivise maksmine. Tabeli kohaselt on arvestatud veebruar 2001 – jaanuar 2003 üksnes põhivõlga ja ka makstud on üksnes põhivõlga. Samas, kui arvetel (II kd tl 76-87) kajastub alates veebruari kuust ka viivis.
61.Jaanuari kuus 2001 oli omaniku võlgnevus varasemast perioodist seisuga 01.01.2001 7959,70 krooni ja lisandunud on jaanuari kuu võlg 1399 krooni. Arve kohaselt kuulus tasumisele 9359,55 krooni. Tabelist ei nähtu, kas omanik midagi jaanuaris maksis, kuid jaanuari lõpu seisu võlgnevus kajastub tabelis 5859,55 krooni. Veebruari arvel on võlg seisuga 01.02.2001 5859,55 kr + veebruari kommunaalmaksed 1420,35 kr = 7279,90 kr. Käekirjaliselt on juurde kirjutatud viivis seisuga 10.02.2001 ja uus summa 7422,20
12(17)
kr. Tabelis viimane summa ei kajastu, ehk tabelis ei kajastu jaanuari seisuga tasumata maksetelt viivis 142,30 kr. Samuti ei kajastu tabelis märtsi, aprilli ja mai viivis, mis käekirjaliste juurdekirjutuste kohaselt arvetel on pidevalt tõusnud ja moodustas 01.05.2001 seisuga 537,70 kr. Nii näiteks on mai 2001 arvel märgitud tasumisele kuuluvaks summaks (koos eelneva võlgnevusega 7166,55 kr ja seisuga 10.02.-10.05.2011 tekkinud viivisega 537,70 kr) tabelist erinev summa, s.o 8799,60 asemel 6954,85. Kostja ei ole selgitanud, millisest arvutuskäigust on tekkinud selline erinevus tabeli ja arvete vahel. Kostja on selgitanud, et kuigi arvetel viivist näidati, selle tasumist hagejalt ei nõutud ega järgneva võlgnevuse hulka ei arvestatud. 61. Mai 2001 arvel (II kd, tl 80) on viivisega arvestatud jooksva kuu võlgnevuse suuruseks 1633,05 kr ja viiviseta arvestatud jooksva kuu võlgnevuse suuruseks 1095,35 kr, koguvõlgnevus viivisega on 8799,60 kr ja ilma viiviseta 8261,90 kr. Tabelist nähtuvalt tasus omanik 1307 kr. Kui lahutada koos viivisega arvestatud koguvõlgnevusest 1307 kr, võrdub see 7492,60 krooniga. Mai kuu eest esitatud arvel (II kd, tl 80) on kommunaalteenuste võlgnevus 1095,35 kr, viivis 10.02.10.05.2001 seisuga 537,70 kr. Arvele märgitud võlg seisuga 01.05.2001 on 7166,55 kr ja kokku on märgitud tasumisele kuuluvaks põhivõlg 1095,35 kr + viivis 537,70 kr + varasem võlgnevus 7166,55 kr = 8799,60 kr. Juuni kuu eest esitatud arvelt (II kd, tl 81) nähtub, et varasemaks omaniku võlgnevuseks on märgitud 7492,60 krooni, tabelis on aga selleks 6954,85 kr. Järelikult sisaldub varasemas võlgnevuses mai kuuks tekkinud viivis perioodi 10.02.-10.05.2001 eest. Tabelist nähtub, et viivis on korteri omanikule arvestatud kui põhivõlg, st seda ei kajastata viivisena 537,70 kr.
62.Edasisel kontrollimisel selgub, et tabeli ridades juuni – oktoober on kommunaalmaksete sees viivis kokku summas 655,80 (131,7+131,7+129+131,7+131,7) krooni (apellandi teesides valesti 787,50 krooni). Summa on kandunud „Põhivõlg kasvavalt“ veergu, kus selle pealt on hakatud jaanuari 2003 viivist arvestama. Seega, kuigi viivis sisaldub põhivõlas alates 2001 juuni kuust, ei saa sellelt olla arvestatud viivist, sest viivisevõlgnevuse katteks hakati hageja tasutust viivist maha võtma alles alates 01.01.2003 seisuga (kuigi seda näidati arvetel hoiatavalt juba alates 2001. aastast). Samuti on oluline tähele panna, et tabelist nähtuvalt ei ole viivist perioodil 2003-2005 arvestatud igakuiselt.
63.Maakohus leidis seega põhjendamatult, et Liikuri 28-74 Tallinn korteri võlgnevus seisuga 01.01.2011 749 eurot ei seisnenud viivise nõudes ega sisaldanud viivist. III
64.Edasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad viivise matemaatilise arvestamise ja viivise määraga.
65.Hageja vaidlustab apellatsioonimenetluses viivise määra matemaatilise arvestuse jaanuar-juuli 2001 osas (hageja 31.03.2016 menetlusdokument p 4.1, II kd, tl 71-75). Periood jaanuar-mai 2001 ei oma ringkonnakohtu hinnangul vaidluse lahendamisel tähendust, kuna see viivis tabelis ei kajastu ja seda ei ole hagejalt nõutud. Juuni-juuli 2001 arvestus kajastub tabelis.
66.Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, millise protsendi alusel on kostja arvestanud hagejale viivist hageja poolt vaidlustatud arvetel. Hageja nimetatud väidetele pole maakohus vastanud, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine. Hageja on heitnud kostjale ette asjaolu, et kostja on tema õigusi rikkunud, arvestades lubatud 0,07 % asemel viivist 0,08 %. Viiviste korrektset arvestust ei ole kostja esitanud, kuid on selgitanud, et pole viivist üle 0,07 %-se määraga arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik väita, et kostja on hageja õigusi nimetatud osas rikkunud. Viivise kontrollimisel saab järeldada, et 2001 arvetel on viivise summad ühesuurused
13(17)
(v.a. üks kuu), s.o viivis on enamasti 131,70 krooni. See ei ole kindla protsendimäära järgi arvutatuna võimalik, sest võlgnevus on kogu aeg muutuv.
67.Hageja väidete kontrollimiseks arvutab ringkonnakohus välja juuni arvel näidatud viivise 131,70 krooni määra. Juuni 2001 aasta arve võtab ringkonnakohus arvestamise aluseks, kuna sellel on näidatud ka periood (10.05. – 10.06.2001). Mai arvelt nähtub, et võlgnevus seisuga 01.05.2001 on 7166,55 krooni. Tabelist nähtub, et 31.05.2001 tasuti 1307 krooni. Kuna mai arve tuli tasuda 10. kuupäevaks, siis lisanduv kohustus ei tule arvesse. Seega on 7166,55 võlgnevuse päevade arv 21 (10.05 – 30.05) ja 5859,55 (7166,55 – 1307) võlgnevuse päevade arv 11 (31.05-10.06). 7166,55 –st 0,07 % on 5,02 x 21 päeva = 105,42 krooni 5859,55 –st 0,07 % on 4,1 x 11 päeva = 45,1 krooni Kokku 150,52 (105,42 + 45,1) krooni. Seega on 0,07% arvestuse puhul perioodi 10.05. – 10.06.2001 viivis 150,52 krooni. Kostja on nõudnud 131,70 krooni ehk alla 0,07 %.
68.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja maksmata summadelt kindlas määras viivist arvutanud. Kui lähtuda tulemusest 131,70 krooni ja tuletada sellest juuni viivise protsendi määr, on see ligikaudu 0,0613%. Nimetatu ilmneb ka ülejäänud hageja poolt esile toodud arvete kontrollimisel. Seega, kuigi kostja viivise arvestus ei lähtu konkreetsest viivise määrast ja jääb konstantseks, ei ületa viivise protsendi määr 0,07 protsenti ja kostja ei ole eksinud hageja kahjuks viivise arvestamisel.
69.Maakohus ei ole vastanud hageja majandamiskulusid puudutavatele väidetele. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, mille ringkonnakohus saab parandada. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et majandamiskuludeks ei ole koeramaks, tasu vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja kütte eest ning nende kuludelt ei saanud kostja arvestada viivist KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määraga 0,07 % päevas, vaid pidi kohaldama VÕS-s ettenähtud seadusest tulenevat madalamat viivisemäära.
70.KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Sama sätte teine lõige täpsustab, milliseid töid lugeda eluruumi hoolduseks. Eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
71.Eelnimetatud paragrahv kannab pealkirja „majandamiskulud“, mistõttu kõik I ja II lõikes sätestatud teenused kuuluvad majandamiskulude alla. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas seaduse eesmärgiga ja sellise erandi sätestamiseks puuduks loogiline seletus. Seega ei pidanud korteriühistu hakkama vastavatelt maksetelt erinevate määrade alusel viivist arvestama ja võis seda
14(17)
teha KÜS § 7 lg 4 alusel. Nimetatust tulenevalt on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et kostja oleks pidanud arvestama osade teenuste eest nagu koeramaks, vesi ja kanalisatsioon viivist seadusjärgses määrast.
72.Koeramaksu osas on ilmselt tegemist täiendava kuluga, mis kuulub elamu ja selle ümbruse korrashoiu kulude hulka. Nimetatut saab järeldada kostja 01.11.1998 koosoleku protokollist (I kd, tl 121), mille kohaselt kehtestati koeramaks vaidlusaluses elamus põhjusel, et paljud elanikud pidasid koeri ja koristaja oli sunnitud tegelema sellest tulenevate tagajärgedega. IV
73.Apellatsioonkaebuses ei nõustu apellant maakohtu otsuse p-s 35 toodud seisukohaga, et tabeli ridades 2-16 märgitud laekumiste kuupäevad ei saa mõjutada võlgnevuse arvestuse õigsust. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud.
74.Esmakordselt tugines hageja konkreetsetele asjaoludele, et kostja ei ole korrektselt arvestanud tema poolt ositi makstud summadega ühe kuu lõikes 31.05.2016 toimunud kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll II kd, tl 129-131). Protokolli kolmandalt leheküljelt nähtuvalt on hageja täiendanud hagi alust suuliselt järgmiselt: tabeli reas 105 on arve septembri eest (1555,45 krooni arve peal). See summa tasuti hageja kontolt 01.10.2009, kuid sellist laekumist ei ole selles reas märgitud. 10.12.2010 tasus hageja 1974 krooni, kuid laekumiste reas on 1924 krooni. 50 kroonise erinevuse tõttu kasvas võlgnevus mitmekordselt. Tabelis on reas 20 märgitud arve summaks 926 krooni. Tabeli tasumise reas aga 796 krooni, kuigi tegelikult tasuti õige summa ja tähtaegselt. Muid faktilisi asjaolusid hageja seoses tema poolt makstud summade vale arvestusega istungil ega varasemas menetluses ei esitanud. Seoses sellega andis maakohus protokolli kohaselt hagejale võimaluse oma avaldus kirjalikult esitada ja kostjale võimaluse ka sellele vastata. 21.06.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 132-136) esitas hageja oma väited ka kirjalikult, käsitledes samade summade, s.o 1555,45 kr ja 926,30 krooni maksmist ning esitades ka vastava arvestuse. Kostja vastas hageja väidetele 20.07.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 140-142), mööndes vigu, parandades need uue tabeli esitamisega, kuid selgitades ka arvestuse käiku ja asjaolu, miks vead ei mõjutanud lõppkokkuvõttes arvestuse lõpptulemust (kostja vastuse p-d 2-8).
75.Hilisemas menetluses ei tuginenud hageja enam eelnimetatud vigadele ja väitis 31.08.2016 menetlusdokumendis, et kostja tabeli ridades 2-16 on laekumiste kuupäevad valed, täpsustamata, millised konkreetsed kuupäevad on valed, millal tegelikult arved ja millistes osades tasuti ja esitamata hageja arvestust. Nimetatud asjaolusid ei saanud maakohus tuletada hageja poolt esitatud tõenditest, vaid hageja pidi need ise esile tooma. Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud (Riigikohtu 17. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9611, p 10). Seega ei saanud maakohus ise hagi alust täiendama asuda. Nimetatu tuleneb tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõttest.
76.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et valed on V veeru ridades 50 ja 82 märgitud laekumiste summad (apellatsioonkaebuse p 4). Nimetatule ei ole hageja menetluse kestel maakohtus tuginenud, mistõttu jätab ringkonnakohus selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. IV
77.Kokkuvõtvalt saab järeldada, et hageja konkreetselt esile toodud ebakorrektsused viiviselt viivise arvestamisel tabelis esinevad. Vea leidmiseks peab leidma 655,80-st kroonist 0,07 % ja
15(17)
korrutama selle päevade arvuga perioodil 01.01.2003 kuni 30.04.2014, millest on lahutatud nende kuude päevad, kui viivist ei nõutud. Kuivõrd viiviselt viivise arvestamine ei ole lubatud, on kostja nõue vastavas osas põhjendamatu. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja võis arvestada viivist määraga kuni 0,07% päevas tasumata summalt. Vaidlusalusest viivise arvestamise perioodist 01.01.2003 – 31.03.2014 (4105 päeva) on ringkonnakohtu arvates enam nõutud summa arvutamisel põhjendatud välja jätta vahepealsed perioodid, mil kostja viivist arvestanud ei ole, s.o 2003. aasta aprill, mai, september, oktoober, november, detsember; 2004. aasta jaanuar, mai, juuni, august, september, oktoober, november, detsember ning 2005. aasta jaanuar, aprill, august ja september (kokku 550 päeva). Seega on kostja nõue viiviselt viivise arvestamise tõttu põhjendamatu 104,56 euro (1635,30 krooni) ulatuses (s.o 0,46 kr (0,07% viivise summast 655,8 kr) x 3555 (4105-550) päeva). Nimetatud ulatuses tuleb hageja nõue rahuldada (TsMS § 368 lg 1). VI
78.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kõiki hageja tehtud makseid ei saanud kostja arvestada viivise katteks, eriti nende osas, mille puhul oli selgelt märgitud, et tasumine toimub kommunaalmaksete või põhivõla katteks. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti kohaldanud VÕS § 88 p-des 8 ja 9 sätestatut, kuid jätnud vastamata hageja 19.02.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 49-52) esitatud väitele, et võlausaldajal ei olnud õigust määrata võlgnevuse tasumise korda kostja poolt määratud viisil (kõigepealt viivise ja seejärel põhivõla katteks), kuivõrd ta ei teatanud hagejale nimetatud järjekorrast. Nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus parandada, võttes selle väite osas seisukoha.
79.Võlausaldaja poolt võlgnevuse arvestamise järjekorra teatamine võib toimuda nii otsese tahteavaldusega kui ka konkludentselt, näiteks kui pärast võlgniku poolt raha maksmist teatab võlausaldaja, milliste rahaliste kohustuste täitmist ta veel nõuab, tähendab see ühtlasi seda, et ta on kaudselt teatanud, et loeb selle kohustuse täidetuks, mille täitmist ta enam ei nõua. Seega, kui võlausaldaja esitas arve, millel oli märgitud põhivõlg ja viivis, ning järgmise kuu arvel kajastus asjaolu, et omaniku poolt makstud summad ei olnud arvestatud mitte põhivõla, vaid viivise katteks, pidi hageja kostja tahtest seeläbi aru saama.
80.Maakohus leidis õigesti, et ilma kostja nõusolekuta ei saanud hageja ise määrata teistsugust täitmise korda. Ka siin kehtib põhimõte, et kostja nõustumine võis olla konkludentne. Kuivõrd seda käesoleval juhul toimunud ei ole ja kostja ei arvestanud hageja maksekorraldustel märgitud märkustega „kommunaalmakse“ või „põhivõlg“, ei ole kostja oma nõusolekut hageja poolt soovitud viisil konkludentselt andnud.
81.Lisaks tugineb apellant apellatsioonkaebuses ja tugines ka maakohtus asjaolule, et talle ei esitatud 2001-2008 viiviste arvestust, mistõttu keeldus endine omanik 2007. aastal võlgnevuse osalisest maksmisest ja palus viiviste arvestuse üle kontrollida. Ka nimetatud osas on maakohus õigesti leidnud, et hoolimata kostja tegevusetusest ei andnud see omanikule õigust tasumisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda. Samuti jääb ringkonnakohus käesolevas otsuses väljendatud seisukoha juurde, et hageja ei saa selles osas tugineda üldistele väidetele, vaid peab näitama konkreetsed faktilised asjaolud, mille põhjal ta sellele järeldusele jõuab.
82.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud 31.05.2016 kohtuistungil hagejale võimalust konkreetsete vastuväidete esitamiseks. Kohus andis võimaluse hagejale õige arvestuse ja tabeli koostamiseks. Hageja on sellele vastanud, et nimetatu on keeruline ega ole arvestust esitanud. Asjaolude esitamise vajadus ei saanud tulla hagejale kohtuotsuses üllatusena, sest maakohus juhtis sellele menetluses hageja tähelepanu.
16(17)
VI
83.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jäävad arvestades hagi rahuldamise ulatust 7 % ulatuses kostja ja 93 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
84.Ringkonnakohus poolte menetluskulusid seoses otsuse osalise tühistamisega kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.