Kohtulahend

kvalifikatsiooninõuded ning töötajate kohustus tegeleda pidevalt oma töölõigus enesetäiendamisega. Hageja korraldatud teenindajate koolitus võimaldas erialaste ja kutseoskuste täiendamist. Tööandjal on õigus lõpetada TLS § 101 lg 1 kohaselt tööleping § 86 p-s 4 ettenähtud alustel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja tervise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta, et tööandjal on eelnimetatud õigus vaid siis, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega. Töötajate teadmiste hindamine võib olla küll aluseks nende tööülesannete täitmise kvaliteedi kontrollimiseks töö käigus või muude töökorralduse parendamise abinõude rakendamiseks, kuid mitte töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Kui täiendkoolitus jäi tulemusteta, siis tuli teha sellest vastavad järeldused. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et kostjad ei saanud oma tööga hakkama. Seaduse mõtte kohaselt ei tähenda tööandjale antud õigus hinnata töötaja tööoskusi seda, et ainuüksi töötaja teoreetiliste teadmiste kontrollile tuginedes saaks tööandja lõpetada töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja uue otsusega rahuldada hagi. TLS § 101 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alustel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Hageja korraldas töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks täiendkoolituse, kuid kostjad ei olnud võimelised koolituse käigus nõutavaid teadmisi omandama ega vajalikku taset saavutama. Seetõttu ei vasta kostjad oma ametikohale puudulike tööoskuste tõttu. Töötajate tööoskuste hindamise tulemused ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks, vaid selle põhjuseks. Kontrollitavad teadmised olid teenindajale vajalikud töötamiseks teeninduskeskuses. Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad ei ole saanud oma tööga hakkama. Kostjate mittevastavus väljendub samuti täiendkoolituse järgsetes hindamistulemustes, mis peegeldasid objektiivselt töötajate tegelikke tööoskusi. Kirjalikus vastuses leidsid kostjad, et tööandja ei kontrollinud ega hinnanud töötajate tööülesannete täitmist ja tööga toimetulekut. Hageja ei tõendanud, et kostjad ei saanud tööülesannetega hakkama. Seega puudus alus töölepingute lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Apellatsioonikohtu seisukoht, et töötajate teadmiste hindamine võib olla aluseks nende tööülesannete täitmise kvaliteedi kontrollimiseks tööprotsessis või muude töökorralduse parendamise abinõude rakendamiseks, kuid mitte töölepingu lõpetamiseks töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale TLS § 86 p 4 alusel, ei tulene seadusest. Esimese astme kohus tuvastas, et kostjad võtsid uue ametijuhendi täitmiseks ja nende teadmiste ja oskuste kontrollile eelnes täiendav koolitus. Kostjate teadmisi töötamiseks teeninduspunkti teenindajatena kontrolliti kaks korda. Kontrolli tulemusena selgus nende teadmiste puudulikkus ja mittevastavus nõutavale kvalifikatsioonile. Vastavalt TLS § 101 lg-le 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Töötaja mittevastavust oma

ametikohale või tehtava töö oskust hindab TLS § 101 lg 3 järgi tööandja. Töötaja mittevastavus ametikohale ja tehtavale tööle võib väljenduda ebapiisavas tööoskuses. Kostjatelt nõutavad teadmised olid vajalikud töötamiseks teenindajana teeninduskeskuses. Kostjate teadmiste ja oskuste puudused ilmnesid koolitusejärgse kontrolli tulemusena. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Sellele seisukohale on Riigikohus asunud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-86-96 (RT III 1996, 22, 297). Kassatsiooniastmes AS Eesti Telefon kantud advokaadikulu 7434 krooni väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt Tagastada AS-le Eesti Telefon 22. jaanuaril 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.