Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-35995
Tsiviilasi
T. T. hagi OÜ S. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja saamata jäänud preemia väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 933 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.06.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x x-xx xxxxx xxxxxxxx xxx-xxxxxxxx), esindaja Jevgeni Broi Vastustaja OÜ S. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxxx xxxx, xxxxxxxxx), volitatud esindaja Thea Rohtla
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud täiendavaid põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.30.11.2006 esitas OÜ S. (edaspidi kostja, vastustaja) avalduse Harju Maakohtusse T. T. (edaspidi hageja, apellant) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Avalduse kohaselt rahuldati Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.10.2006 otsusega hageja nõuded kostja vastu osaliselt ja tunnistati temaga 04.08.2006 toimunud töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning loeti ta töölt lahkunuks omal soovil, samuti mõisteti välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitisena kahe kuu keskmine palk kokku 20 250 krooni ja 2006. aasta maikuu preemia 1683.73 krooni.
3.25.01.2007 esitas T. T. kohtu korraldusel hagiavalduse, mille põhjenduste kohaselt töötas hageja OÜ-s S. töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhina. 04.08.2006 vabastati hageja töölt TLS § 86 p 4 alusel. Töölepingu lõpetamist põhjendas tööandja sellega, et hagejal olid konfliktid alluvatega, mille tagajärjel lahkusid töölt staažikad operaatorid ja kaks autojuhti, toodang langes ettevõttes 2006. aasta aprillikuus 15% võrra, toodangu praak suurenes maikuus ning hagejal oli puudulik eesti keele oskus. Töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuna hageja oli kohusetundlik ja oma tööd hästi tundev töötaja, töötas enam, kui töölepinguga oli ette nähtud, tema töötamise ajal kasvas toodang ja vähenes praagi arv. Hagejal on 12 aastane pedagoogiline staaž ja oskused kollektiiviga töötamisel. Kostja juures tootmises töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, mistõttu polnud hagejal vaja osata eesti keelt väga heal tasemel, kuid ta õppis seda iseseisvalt. Tervislik olukord oli hagejal hea, vaid ühel korral oli ta haiguslehel.
4.Kostja ei pakkunud hagejale TLS § 101 lg 4 kohaselt teist tööd, kuigi vabu kohti oli. Kostja väide teise töö pakkumise kohta on paljasõnaline. Hageja ei põhjustanud töötajatega konflikte, hageja haiguslehel viibimise ajal ja pärast töölepingu lõpetamist vallandati 15 inimest.
5.Töölepingu p 4.4 kohaselt oli hagejal õigus tootmisplaani ületamise eest saada preemiat 0,2 senti iga ületatud pudeli eest. Hagejale 2006. aasta maikuu eest preemiat ei makstud, kuigi pudeleid toodeti 2 341 865 tükki, see on 841 865 pudelit rohkem minimaalplaanist. Seega oli hagejal õigus saada preemiat 1683.73 krooni. Oma tööülesandeid täitis hageja kohusetundlikult ja distsiplinaarkaristusi ei olnud, seega rikkus kostja preemia väljamaksmise tingimusi.
6.Antud asja hagimenetluse korras läbivaatamise taotluse esitas kostja kohtule tähtaja möödalaskmisega, kuna töövaidluskomisjoni otsuse sai ta kätte 28.11.2006, taotluse kohtule esitas aga 30.11.2006. Faksi teel 28.11.2006 kohtule esitatud taotlust ei saa lugeda tähtaegseks, kuna kostja ei olnud siis menetlusosaline. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhina ja tema töö sisuks oli töö organiseerimine ja planeerimine, kvaliteedi kontroll, toorme ja toodangu arvestus koos aruande esitamisega, töö kaadriga, seal hulgas uute töötajate töölevõtmine ja nende väljaõpe, palgaarvestus, tootmisplaanide täitmine, pakkematerjalide arvestus ja tellimine. Mõne aja möödudes ilmnesid hageja töös puudused: alluvad ja teised kaastöötajad kaebasid hageja juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ja käitumiskultuuri üle, mistõttu 2005. aasta novembrist kuni 2006. aasta märtsini lahkus töölt mitu staažikat operaatorit ja kaks autojuhti; hageja lubas leida uued töötajad, kuid tema ebapiisav eesti keele oskus kahandas potentsiaalsete töötajate värbamist. Vaatamata juhtkonna korraldustele ei alustanud hageja uute töötajate värbamist õigeaegselt ja selle tulemusena 2006. aasta aprillis seisid osaliselt tootmispingid ja toodang langes võrreldes märtsiga 15%. Maikuus oli puudulik uute töötajate juhendamine, mistõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent. Samas jätkusid konfliktid töötajatega, kes kaebasid hageja peale tema karjumise, sõimamise ja alandava käitumise pärast. 04.07.2006 tehtud inventuuri tulemusel ilmnes toodangu puudujääk ja hageja näitas aruandes väiksemat praagiprotsenti preemia suurendamise eesmärgil.
8.Kuna hageja juhtimisstiil ja suhtlemisoskus ei rahuldanud kostjat, siis 04.07.2006 teatati hagejale kirjalikult käskkirjaga, et temaga lõpetatakse tööleping alates 04.08.2006 TLS § 86 p 4 alusel. Kostja hindas mitterahuldavaks nii hageja suhtlemisoskuse kui tootmisjuhi tööoskused, mille tulemusel lahkusid töölt kogemustega töötajad. Hageja ei suutnud õigeaegselt ja vajalikul määral tagada uute tööliste värbamist ja nende vajalikku väljaõpet. Tootmisjuhina vastutas ta tootmisplaanide täpse täitmise, tootmisbrigaadides vajaliku töötajate arvu kindlustamise ja uute töötajate töölevõtmise ning juhendamise eest. Hageja ülehindas oma võimeid, lubades kindlustada tootmise järjepidevuse vanade töötajateta, mistõttu 2006. aasta aprilli- ja maikuus toodang langes. Uute töötajatega ei suutnud hageja tagada töö kvaliteeti ja toodangu pakendamist, mistõttu maikuus tööliste puudusel pakendasid tootmisliinil toodangut nii laotöötajad kui administratsiooni esindajad.
9.Vajakajäämised hageja juhitöös tulenesid ebapiisavatest võimetest ja oskusest, puudulikust suhtlemisoskusest, samuti ei vastanud hageja oma tööoskustelt tootmisjuhi ametikohale. Hageja ebapiisav eesti keele oskus oli kostjale teada, kuid see ei olnud töös takistuseks seni, kuni enamus hageja alluvaid olid venekeelsed töötajad. Eesti keele oskus muutus takistuseks uute, ainult eesti keelt oskavate töötajate värbamisel.
10.Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja töölepingu lõpetamise põhjuseks oleks olnud hageja mittevastav tervis, samuti ei ole viidatud puuduvale dokumendile või erialaste teadmiste mittetäiendamisele.
11.Kostja oli rahulolematust hageja tööga väljendanud ka varasemalt, kui direktor S. Karasjov pakkus hagejale võimalust töötada mitte juhtival, aga operaator-pakendajabrigadiri ametikohal, millest hageja keeldus. Sama ametikohta pakuti hagejale suuliselt ka töölepingu lõpetamisel, kuid hageja keeldus. Hageja ei nõustunud mingi muu tööga.
12.Hagejal puudub alus nõuda 2006. aasta maikuu eest preemiat. Tootmisjuhi preemia tingimuste kohaselt nähti ette tootmisjuhile preemiat 1 500 000 pudelit ületava koguse eest arvestusega 0,002 krooni pudeli pealt. Samas võis tööandja preemiat mitte maksta osaliselt või täielikult, kui tootmisjuht ei täida oma töökohustusi. Palgaseaduse (PalS) § 2 lg 4 kohaselt on preemia üks lisatasu osa, mida makstakse tööandja ühepoolse otsuse alusel. Hageja kui tootmisjuhi töö tulemuslikkus ei olnud selline, et tal olnuks õigus saada 2006.
aasta maikuu toodangu koguse eest preemiat, sest uute töötajate puuduliku juhendamise tõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent ja tööliste puudusel asus äriühingu juhtkond ise pakendama toodangut.
13.Kostja ei ole rikkunud ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud avalduse kohtusse esitamise tähtaega. Esimese astme kohtu otsus
14.22.01.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt ITLS § 25 lg-le 1 töövaidluskomisjoni 16.10.2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus 2006. aasta aprillikuu täiendava preemia, mai- ja juunikuude kvaliteedipreemiate, juunikuu toodangu koguse preemia ja TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamise nõuetes rahuldamata, jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud.
16.Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 101 kohaselt oli tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei vasta oma ametikohale või ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Hageja nõuded põhinevad asjaolul, et kostja on lõpetanud temaga 04.08.2006 töölepingu TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikult. Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhina, oli kohusetundlik ja hästi oma tööd tundev töötaja, tema töötamise ajal kasvas toodang ja vähenes praagi arv. Hageja omab kaheteistkümne aastast pedagoogilist staaži. Kuna kostja juures tootmises töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, ei olnud hagejal vajalik heal tasemel eesti keele oskus. Kostja ei pakkunud hagejale tema töölt vabastamisel tulenevalt TLS § 101 lg 4 sätestatust teist tööd, kuigi vabu kohti oli.
17.Kostja hagi ei tunnistanud, töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Töölepingu lõpetamise põhjusteks pidas kostja nii hageja mitterahuldavaid suhtlemisoskusi kui tootmisjuhina tõsiseid puudujääke tema töös. Seoses rahulolematusega hageja tööga pakkus kostja juba varasemalt hagejale võimalust töötada mitte juhtival, vaid operaator-pakendaja-brigadiri ametikohal, millest hageja keeldus. Sama ametikohta pakuti hagejale suuliselt ka töölepingu lõpetamisel, kuid hageja ei nõustunud mingi muu tööga.
18.Tööandja määrata on, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-46-99. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta oma töökohale. Seega on kostjal õigus määrata ja hinnata hageja kui tootmisjuhi nii töö- kui suhtlemisoskusi, see tähendab isikuomadusi, kuna nendest sõltus tootmisplaanide õigeaegne ja nõuetekohane täitmine. Kostja leidis, et hageja kui tootmisjuhi tööoskused ja suhtlemisoskused oma alluvatega ei vastanud kostja ootustele ja kostja hindas neid mitterahuldavateks. Hageja mitterahuldava suhtlemisoskuse ja tootmisjuhi tööoskuse tagajärjel toimus 2005. aasta novembrist kuni 2006. aasta märtsini staažikate töötajate lahkumine kostja juurest töölt tulenevalt konfliktidest hagejaga, töötajate lahkumisena langes toodang ettevõttes 15% võrra kuna osaliselt seisid tootmispingid; hageja maikuine aktiivne töötajate otsimine tõi kaasa pakendamise kvaliteedi languse ja praagi protsendi kasvu, kuna töö kaadriga oli puudulik, puudus õpetamine ja juhendamine, hageja puudulik eesti keele oskus ei võimaldanud värvata tööle eesti keelt kõnelevat personali ning 04.07.2006 tehtud inventuuri käigus tuvastati tsehhis pudelite ja preformide ulatuslik puudujääk.
19.Tunnistajate J. U., J. H., O. K., J. H. ja H. L. ütlustega leidis tõendamist, et hageja käitus talle alluvate töötajate suhtes ülevalt, hagejas oli palju ülbust ning au- ja võimuahnust, ta tõstis alluvate peale sageli häält, sõimas ebatsensuursete sõnadega, mille tulemusel töötajad oli stressis, häiritud ja lõpuks osa staažikaid töötajaid lahkusid töölt. Sellest tulenevalt langes omakorda toodangu hulk ettevõttes, kuna osa tööpinke seisis, suurenes praagi protsent ja hageja suutmatuse tõttu uute töötajate värbamisel ja nende
väljaõpetamisel pidi juba ettevõtte juhtkond ise asuma tootmisliini juurde pakendama toodangut.
20.Tunnistajate O. T. ja N. O. ütlused ei lükanud eelpoolnimetatud tunnistajate ütlusi ümber, vaid andsid kinnitust sellest, et mõnede töötajate suhtes võis hageja käituda ka viisakalt. Kostja väiteid hageja lubamatust käitumisest oma alluvatega ja sellest tulenevalt ettevõtte jaoks oluliste tootmisprobleemide tekkimisest ei lükka ka ümber hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud diplomi koopia tema õppimise kohta Tallinna Pedagoogilises Koolis ning pedagoogiline staaž koolis.
21.Asjaolu, et hageja ei olnud suuteline suhtlema oma alluvatega eesti keeles, leidis kohtuistungil tõendamist hageja seletusega. Eesti keele oskuse probleem muutus oluliseks alles siis, kui hageja lubamatu käitumise tõttu osa staažikaid vene keelt rääkivaid töötajaid lahkus ja hageja puudulik eesti keele oskus ei võimaldanud tal värvata tööle eesti keelt kõnelevat personali. Kohus on seisukohal, et tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt eesti keele kui riigikeele piisaval määral valdamist, eriti kui arvestada asjaolu, et hageja tööülesannete hulka kuulus nii tootmise korraldamine ja ka uute töötajate värbamine, mis tulenevalt eesti keele mitteoskamisest ei olnud eestlaste puhul võimalik.
22.Töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse tõttu peab tööandja sellest vähemalt üks kuu ette teatama ning maksma hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses (TLS § 87 lg 1 p 1 ja § 90 lg 2). Kostja teavitas hagejat 04.07.2006 käskkirjaga tema mittevastavusest tööle, hageja vabastamisest TLS § 86 p 4 alusel alates 04.08.2006 ning et talle makstakse hüvitisena ühe kuu palk. Pooled ei ole vaidlustanud ühe kuu hüvitise väljamaksmist.
23.Hageja vande all antud seletuse kohaselt 04.07.2006 õhtul kella 20.00 ajal peale praaktoodete inventuuri kostja juhatuse liige H. L. teatas oma kabinetis talle töölepingu lõpetamisest ja tutvustas vabastamiskäskkirja hageja tööülesannete mittetoimetulemise tõttu. Hagejale ei selgitatud, milles seisnes tema mittetoimetulemine ja hagejale ei pakutud teist töökohta. Kuna hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast, siis kutsuti kabinetti teine direktor S. K. ja veel kaks töötajat tunnistajateks, kellede juuresolekul loeti hagejale tema vabastamiskäskkiri ette ja seda tehti ka vene keeles. H. L.-i vande all antud seletuse kohaselt pakkus ta hagejale 04.07.2006 enne lõunat koos teise direktori S. K.-ga brigadiroperaatori töökohta. Hageja keeldus tööpakkumisest. Tööpakkumine toimus juhtkonna kabinetis. Samal ajal oli ajalehes tööotsimiskuulutus laotöötajate ja operaatorite töökohale. 2006. aasta juulikuu alguses tuli laotööliseks ennast pakkuma T. H., kes oli töötanud ka riigiametites. Kuna hagejaga olid ammused tööalased probleemid, siis leidis juhatuse liige H. L., et T. H. on sobiv kandidatuur hageja väljavahetamiseks. Kostja sõlmis 03.07.2006 T. H.-ga töölepingu tsehhi juhataja ametikohale alates 03.07.2006. Kuna hageja keeldus teise töö vastuvõtmisest, siis ei saanud juhatuse liige teha hageja teisele tööle üleviimise käskkirja, vaid pidi tegema hageja töölt vabastamise käskkirja. Hagejale teise töö pakkumist temale töölt vabastamise käskkirja tutvustamisel 04.07.2006 tõendab oma ütlustega ka tunnistaja Anne K..
24.Vaatamata hageja ja kostja juhatuse liikme H. L.-i vande all antud vastandlikele seletustele teise töökoha pakkumise osas, loeb kohus veenvamaks seletuseks kostja juhatuse liikme seletuse ja seda seoses hageja kui tootmisjuhi viimastel kuudel töötamise ajal tekkinud olukorraga kostja tootmises. Kostja seadusliku esindaja seletust tõendavad ka tunnistaja A. K. ütlused. Seega pakuti hagejale töölepingu lõpetamisest etteteatamisel juba üks kuu enne töölepingu lõpetamist teist, kuid mitte juhtivat, töökohta, millest hageja keeldus.
25.Kostja väited hageja ebapiisavast suhtlemis- ja keeleoskusest, mis takistasid tal edukalt tegutsemast tootmisjuhi ametikohal, leidsid tõendamist. Samuti leidis tõendamist, et hagejale pakuti juba töölepingu lõpetamisest etteteatamise ajal teist töökohta, mille vastuvõtmisest hageja keeldus. TLS § 101 lg 4 kohaselt tööandja võib lõpetada § 86 p-s 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Seega puudub kohtul alus tunnistada hagejaga
sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista talle kompensatsioon töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
26.Töölepingu p-s 4.4 on pooled kokku leppinud, et preemiat makstakse vastavalt juhtkonna otsusele tulemusliku töö eest ning preemia maksmist täpsustavad premeerimistingimused, mille kohaselt on preemia maksmise põhialuseks tsehhi töö tulemuslikkus ehk toodangu maksimaalne üldkogus ning praagi minimaalne üldkogus, kusjuures minimaalne tootmise kuuplaan on 1 500 000 pudelit. Premeerimistingimuste kohaselt võis tööandja preemiat mitte maksta osaliselt või täielikult, kui tootmisjuht ei täida oma töökohustusi, töödistsipliini ja/või töösisekorra eeskirju. Tulenevalt eeltoodust sõltub preemia maksmine juhtkonna otsusest ning töö tulemuslikkusest ja töötaja poolt oma töökohustuste täitmisest. Hageja kui tootmisjuhi töö tulemuslikkus ei olnud selline, et tal olnuks õigus saada 2006. aasta maikuu eest preemiat, kuna uute töötajate puuduliku juhendamise tõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent, tööliste puudusel pidi äriühingu juhtkond ise pakendama toodangut, 04.07.2006 tehtud inventuuri tulemusel ilmnes toodangu puudujääk ja hageja näitas aruandes väiksemat praagiprotsenti preemia suurendamise eesmärgil. Seega on kohus seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda 2006. aasta maikuu preemiat.
27.Kostja ei ole rikkunud ITLS § 24 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja saatis kohtule taotluse 28.11.2006 faksiga, originaaldokumendid jõudsid küll 30.11.2006, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 335 ja § 336 kohaselt oli taotlus saadetud kohtusse tähtaegselt. Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
29.Kaebuse põhjenduste kohaselt on TLS § 87 lg 1 kohaselt kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Apellant sai 04.07.2006 tööandjalt käskkirja, milles teavitati töölepingu lõpetamisest. Käskkirjas ei leidnud kajastamist asjaolud, mis olid aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 86 p 4 alusel.
30.Vastavalt TLS § 101 lg 4 võib tööandja lõpetada § 86 p-s 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui ei ole võimalik pakkuda töötajale teist tööd või kui töötaja on keeldunud tööst. Vastustaja väide sellest, et apellandile pakuti teist tööd, jäi paljasõnaliseks. Leides, et H. L.-i ütlused teise töö pakkumise kohta apellandile on veenvamad kui apellandi antud ütlused, on maakohus rikkunud menetlusnorme.
31.Eesti keele oskuse nõuet väga kõrgel tasemel ei olnud tööandja poolt apellandile esitatud. Kuna tootmises töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, et tõusetunud apellandi keeleoskuse küsimust, kuid apellant täiendas end ise riigikeele valdamise osas. Apellandil oli 12 aastat pedagoogilise töö staaži, seetõttu olid olemas ka vajalikud tööoskused kollektiiviga.
32.Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kuna vastustaja hilines avalduse kohtusse esitamisel, oleks kohus pidanud käesoleva asja menetluse lõpetama. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest. Hagiavalduse või muu dokumendi, mis võib olla tsiviilasja algatamise aluseks, esitamine faksi teel ei ole TsMS-i kohaselt ette nähtud. Samuti ei olnud avalduse esitamise ajal OÜ S. TsMS-i mõtte kohaselt veel menetlusosaline. Seega leiab apellant, et avaldus jõudis kohtusse alles 30.11.2006, see on kahepäevase hilinemisega.
33.Maakohus on jätnud täitmata TsMS § 232 lg 1 nõuded hinnata kõiki tõendeid täielikult ja objektiivselt jms ning on seetõttu teinud ebaõige otsuse. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et apellandi käitumise tõttu lahkus töölt mitmeid inimesi, kuid ei selgitanud välja nende tegelikku lahkumise aega ja põhjust. Näiteks autojuht J. U. lahkus töölt seoses
sellega, et temale pakuti soodsamat tööd. Operaatorid J. ja J. H.-d lahkusid jaanuaris 2006. Süüdistada pool aastat hiljem nende lahkumises apellanti, on ebaloogiline ja seadusevastane. Tunnistajad N. O. ja O. T. seletasid, et oma alluvatega suhtles apellant normaalselt, mingeid konflikte, välja arvatud H.-dega, apellandil ei olnud. Apellant esitas oma alluvatele vaid põhjendatud ja seaduspäraseid nõudeid, mis olid suunatud paremate töötulemuste saavutamisele.
34.Kohus tegi paljasõnalisi järeldusi, et ülalnimetatud töötajate lahkumise tõttu langes toodangu hulk. Tootmise inventuuri aktidest nähtuvalt on toodangu hulk suurenenud – nt oktoobris 2005 toodeti 1 593 873 pudelit, mais 2006 2 341 865 pudelit ja juunis 2006 2 966 510 pudelit. Vähenes ka praagi arv. Novembris 2005 töötas tsehhis 12 inimest, 2006 juunis aga 26 töötajat. Seega tegeles apellant aktiivselt tööliste otsimisega. Töötajate puudus, milles apellanti süüdistati, tekkis peaasjalikult juhatuse organiseerimisvigade tõttu.
35.Maakohus tegi valed järeldused ka preemiate maksmise küsimuses. Apellant sai preemiat töötulemuste järgi. Ühtegi rikkumist, mille tõttu preemiat ei oleks makstud, apellandil ei olnud, distsiplinaarkorras teda ei karistatud. Tunnistajate O. T. ja N. O. ütlustest nähtuvalt viivitas tööandja ka teistele töötajatele preemiate maksmisega seadusevastaselt või ei maksnud seda üldse välja.
36.Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole hageja või kostja faktiväidetega nõustunud, esitatud tõendid jättis kohus suuremas osas tähelepanuta või andis neile vale hinnangu. Kohus keeldus tunnistajate ülekuulamisest, kes viibisid ise kohal ja võinuksid tõendada, et vallandamise käskkirja tutvustamisel ei pakkunud apellandile keegi teist tööd. Selle asemel kuulas kohus üle tunnistajana A. K., kes justkui läbi ukse oli kuulnud, et apellandile pakuti brigadir-operaatori töökohta. Vastustaja seisukoht
37.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
38.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb maakohtu lahendi põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium võtab kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
39.Esmalt vastab kolleegium apellandi väitele, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada ja seda põhjusel, et kostja avaldus töövaidluskomisjoni, 16.10.2006 otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras oli esitatud hilinemisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 28.10.2006. Seda on kostja kinnitanud kohtule esitatud avalduses (t I kd lk 8) ja hageja seda väidet vaidlustanud ei ole. Samuti puudub vaidlus, et avaldus kohtule saabus faksi teel 28.11.2006, see on ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja (ühe kuu) jooksul. Nimetatud kuupäeval faksi saabumist on kinnitanud kohtumaja pädeva töötajana tsiviilkantselei juhataja (t I kd lk 77). Puudub ka vaidlus, et avalduse originaal saabus kohtusse 30.11.2006 (t I kd lk 8-11). Seega oli kostja järginud TsMS § 335 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse edastamisest kohtule faksi teel, tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda. Arusaamatuks jääb apellandi seisukoht nagu ei oleks tema endine tööandja olnud 28.11.2006 avalduse esitamise ajal menetlusosaline. ITLS § 24 lg 4 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise korral hagimenetluses komisjoni poole pöördunud isik hagejaks ja kohtu poole pöördunud isik kostjaks. Seega ilmselgelt oli OÜ S. käesolevas
asjas kohtu poole pöördumisel menetlusosaline ja temale laienesid muu hulgas ka TsMS-i
38.peatüki sätted.
40.Kostja on seisukohal, et hageja vabastamine töölt oli kooskõlas TLS § 101 lg 1 ja selle pga 2, millede kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu, aga ka juhul kui töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Seega TLS § 86 p 4 järgi on töölepingu lõpetamise põhjuseks töötaja suutmatus täita oma tööülesandeid nõutaval viisil.
41.Vaidlusaluses töösuhte lõpetamisest teatamise käskkirjas 04.07.2006 (tvk t lk 12) on tööandja toonud välja järgmised etteheited töötajale: 1) konfliktid operaatorite ja autojuhtidega alates novembrist 2005, mille tõttu lahkusid töölt mitmed kaua töötanud operaatorid ja kaks autojuhti, kusjuures töötaja oli toonud esile vajaduse segamatult juhtida ja et kaua töötanud operaatorid pigem segavad tema tööd; 2) aprilliks 2006 oli kujunenud välja olukord, kus puudusid töötajad ja tootmispingid seisid tööjõu puuduse tõttu, toodang langes märtsiga võrreldes 15%; 3) maikuus tegeles töötaja aktiivselt tööjõu otsinguga, kuid samas kannatas pakendamise kvaliteet, toodangu markeerimine ja suurenes praagiprotsent; maikuus puudus täielikult praaktoodangu sorteerimine ja pakendamine; 4) eesti keele oskus oli töötajal puudulik, mistõttu oli välistatud vabade kohtade täitmine eestikeelse kaadriga; 5) 01.07.2006 ilmnes inventuuri käigus 20 000 pudeli või preformi puudujääk; 6) töötaja ilustas teadlikult tsehhi tootmise akte või puudus tal ülevaade toorme, praagi või valmistoodangust tsehhis; 04.07.2006 oli võrreldes aktiga puudu 12 963 pudelit või preformi. Seega nähtub käskkirjast, et käesolevas vaidluses oli töösuhte lõpetamise aluseks tööandja hinnang töötaja tööle, milles leiti, et töötaja ei suuda täita oma tööülesandeid ebapiisava töö-, suhtlemis- ja keeleoskuse tõttu.
42.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et tööandja käskkiri oleks pidanud kajastama kõiki faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millede alusel tööandja vastavate järeldusteni jõudis. Tööandja on kirjeldanud puudusi töötaja töös ja järeldanud nende alusel, et töötaja ei ole võimeline täitma oma tööüleandeid tootmisjuhina. Tegemist on tööandja hinnanguga, kuid vaidluse korral on töövaidlusorganil õigus kontrollida, mis tingis tööandja negatiivse hinnangu, see tähendab tööandja peab põhjendama, millistele asjaoludele ta tugines ja töövaidlusorgan omakorda hindab, kas tuvastatud asjaolud võisid olla töölepingu lõpetamise põhjuseks. See aga, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised vmt ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Kindlasti ei pidanud ega saanudki vaidlusalune käskkiri sisaldada kõiki faktilisi asjaolusid, millised oleksid andnud aluse töötaja vabastamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Sama sätte p 4 alusel töösuhte lõpetamisel ei ole tegemist lepingu lõpetamisega töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu, vaid olukorraga, kus töötaja küll subjektiivselt püüab oma ülesandeid täita, kuid väheste oskuste, vilumuste vmt tõttu on tagajärjed tööandja jaoks ebarahuldavad. Seadusandja mõtte kohaselt on töötaja hindamine tööandja õigus.
43.Kolleegium on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et puudused hageja töös, millede alusel asus kostja seisukohale, et hageja ei tule toime tootmisjuhi ametikohal, leidsid maakohtu menetluses kogutud tõenditega tõendamist. Maakohus on otsuse p-s 21 analüüsinud erinevaid inventuuri tulemusi kajastavaid akte perioodist oktoobrist 2005 kuni 04.07.2006, samuti tunnistajate J. U., J. H., O.K., J. H., H.L., O. T. ja N.O. ütlusi. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega nende tõendite alusel tõendamist leidnud asjaolude kohta ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks. Asjas ülekuulatud tunnistajad tõepoolest lahkusid töölt pikema perioodi jooksul, kuid tööandja on ka selgitanud, et kaebuste juhtkonnani jõudmisel vesteldi hagejaga samuti korduvalt (tvk t lk 29, H. L.-i vande all antud seletus t II kd lk 86-88). Kostja on tõendanud, et hageja probleemid suhtlemisoskusega kestsid sisuliselt töökoha saamisest alates ja tema tähelepanu juhiti vajadusele oma käitumist korrigeerida, kuid hageja seda ei teinud. Kolleegium möönab, et hageja ilmselt tegutseski oma parimal äranägemisel (nn
kõva käega) eesmärgiga saavutada parimat, kuid nagu nähtub tõenditest, oli välja jõutud olukorrani, kus tsehhis ei jätkunud töötajaid, mida tõendab vajadus juhtkonna liikmetel tellimuste täitmise hädavajaduse tõttu tsehhis töötada ja lõpuks probleemid praaktoodangu inventariseerimisega. Sellises olukorras oli tööandjal õigus otsustada, milliseid meetmeid äriühingu töötulemuste parandamise eesmärgil ette võtta.
44.Lisaks maakohtu otsuses kajastatud tõenditele tuli ITLS § 24 lg 6 viimase aluse alusel lugeda kohtule esitatud tõenditeks ka töövaidluskomisjonile kostja poolt esitatud endiste töötajate seletuskirjad oma endisele tööandajale (tvk t lk 32-43; tõlked t I kd lk 55-62). Osad neist isikutest kuulati hiljem kohtumenetluses üle tunnistajatena, kuid J. M., S. M., I. S. ja S. K. (kes maakohtus tõendite uurimise ajal ei olnud enam vastavalt äriregistri andmetele kostja juhatuse liige) seletuskirju (endisele) tööandjale saab hinnata kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 mõttes. Maakohus ei ole neid hinnanud, kuid tegemist on sellise menetlusliku mööndusega, mis iseenesest ei toonud kaasa lõppjärelduses ebaõiget otsust ja millise saab ringkonnakohus oma lahendis kõrvaldada. Viidatud dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad juba eelnevalt tõendamist leidnud asjaolusid: hagejal olid kogu tootmisjuhina töötamise perioodil probleemid oma alluvatega suhtlemisel, mis kokkuvõttes viis töötajate lahkumiseni tsehhist ja vajadusele, et nii laokui juhtkonna töötajad pidid käima tsehhis öistes vahetustes ja puhkepäevadel pudeleid pakendamas.
45.Kogumis muude puudustega on tööandja heitnud töötajale ette ka puudulikku eesti keele oskust, mis takistas värvata tööle eestikeelseid töötajaid. Kostja rõhutas kohtumenetluses, et tegemist ei olnud põhilise ja esmase etteheitega. Kolleegium on asja arutamise tulemusena seisukohal, et nimetatud etteheite põhjendatus kohtumenetluses tõendamist ei leidnud ja selles osas tuleb asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et konkreetselt mõni eesti keelt kõnelev isik oleks jäänud hageja poolt tööle võtmata või ei oleks saanud vajalikku väljaõpet põhjusel, et hageja ei suutnud temaga suhelda. 12.11.2005 sõlmitud töölepingu p 2.2 kohaselt kuulus hageja töö sisusse muu hulgas töö kaadriga. Tootmisjuhi tööjuhendi (tvk t lk 13) kohaselt kuulus tema ülesannete hulka muu hulgas uute töötajate töölevõtmine (p 5). Töölepingus ei olnud eraldi kokku lepitud riigikeele taset, millist hageja pidi valdama, samuti puudub vaidlus, et tööandja oli teadlik hageja eesti keele tasemest juba tema tööle võtmisel. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et vähene riigikeel oskus oleks takistanud hagejal oma tööülesandeid täitmast.
46.Lõppjärelduses nõustub kolleegium ka maakohtu selle osaga otsusest, mille kohaselt leidis asja sisulise uurimise tulemusena tõendamist kostja väide, et hagejale pakuti kooskõlas TLS § 101 lg-ga 4 enne töölepingu lõpetamist teist töökohta (brigadir-operaator), kuid hageja keeldus sellest. Kostja väite kohaselt toimus selline pakkumine samal päeval, kui anti kätte käskkiri töölepingu lõpetamise kohta, kuid ajaliselt varem, hommikupoole või lõuna ajal. Maakohus on analüüsinud kostja seadusliku esindaja H. L.-i vande all antud seletust (t II kd lk 86-88) ja leidnud selle olema veenvama kui hageja vande all antud seletuse (samas lk 85-86). Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et ülekuulatud tunnistajatest kaks teadsid samuti anda ütlusi selle kohta, et kuulsid, kuidas juhtkond pakkus hagejale brigadiri kohta (tunnistaja H.L., kes töötas kontoris marketingialal, ja tunnistaja A.K., kes töötas koristajana; t II kd lk 72-73). Lisaks on tsiviilasja materjalides S. K. kui maakohtu viimase sisulise arutamise ajaks kostja endise juhatuse liikme seletuskiri (tvk t lk 41), mille kohaselt oli juba ka varem, see on juunikuus, tehtud hagejale ettepanek minna üle tööle vahetuse brigadiriks. Nimetatud tõendid kogumis annavad ka kolleegiumile siseveendumuse, et kostja väide 04.07.2006 umbes lõuna ajal või hommikupoole hagejale teise töö pakkumisest on tõendatud. Ainult hageja vande all antud seletus kostja poolt esitatud tõendeid ümber ei lükka ja teised tõendid hageja seletust ei toeta. Hageja eitas, et oleks viibinud 04.07.2006 enne kella 20.00 H. L.-i kabinetis. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, millised annaksid aluse hinnata kostja poolt esitatud
tõendeid ilmselt ebausaldusväärseteks TsMS § 238 lg 5 mõttes. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohus hindama tõendeid kogumis ja igakülgselt.
47.Poolte vahel on vaidluse all ka 2006. aasta maikuu kogusepreemia mittemaksmine hagejale. Hageja on seisukohal, et on tal oli õigus seda saada, sest see tulenes töölepingu p-st 4.4; preemiat maksti vastavalt töötulemustele ja lähtudes jõupingutustest; kehtestatud premeerimistingimused (seal hulgas minimaalne tootmisplaan 1 500 000 pudelit; toodeti 2 341 865 pudelit; distsiplinaarkaristusi ei määratud) olid täidetud. Kostja on seisukohal, et tööandjal oli õigus keelduda preemia maksmisest, kui tootmisjuht ei täitnud oma töökohustusi, töödistsipliini või töösisekorraeeskirju. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma ametijuhendi p 1, 3 ja 5 ning puudus vajalik arv pudeleid pakendavaid töölisi ja administratsiooni esindajad, seal hulgas ka direktor, pidid seda tööd tegema.
48.Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et tööandjal oli õigus mitte maksta maikuus 2006 tootmisjuhile kogusepreemiat. Küll aga tuleb kohtuotsuse põhjendustest seonduvalt maikuu preemiaga jätta välja viide 04.07.2006 inventuuri aktile, sest selles kajastatud puudused maikuu lõpus/juunikuu alguses, kui pidi otsustama maikuu eest preemiate maksmine, tööandjale teada olla ei saanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et äriühingus olid kehtestatud tootmisjuhi ja vanemmehaaniku premeerimistingimused (tvk t lk 14) ja vastavalt töölepingu p-le 4.4 oli tegemist pooltevahelise lepingu lisaga. Mõlemad lepingupooled olid kohustatud kokkulepitud tingimusi täitma nii tulenevalt TLS §-st 18 kui VÕS § 76 lg-st 1. Samas oli vastavalt premeerimistingimustele tööandjal õigus mitte maksta preemiat osaliselt või täielikult, kui tootmisjuht ei täida oma töökohustusi, töödistsipliini ja/või töösisekorra eeskirju. Töösisekorraeeskirjade (tvk t lk 48-58) kohaselt oli töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd. Tootmisjuhi ametijuhendi p 3 kohaselt oli hageja kohustatud kindlustama vajaliku arvu töölisi brigaadis, et tagada tootmisplaanide täitmine. Nii kostja juhatuse liikme H. L.-i vande all antud seletusega, tunnistaja H.L. ütlustega kui H.L., Ü.R., I. S. ja S. K. seletuskirjadega (tvk t lk 25, 28, 29, 26-27) leidis tõendamist, et muu hulgas ka maikuus käisid lao- ja kontoritöötajad tsehhis tööl ning seda põhjusel, et vajalikke töötajaid ei jätkunud. Hageja nimetatud asjaolu ümber ei lükanud. Seega on tõendatud, et tööandjal oli alus keelduda hagejale maksmast maikuus preemiat.
49.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ande Tänav
Mare Merimaa
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.