Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-43533
Tsiviilasi
H E hagi Lohusuu Valla vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks, hüvitiste väljamõistmiseks saamata jäänud töötasu katteks 12 274 eurot, puhkuseaegse töötamise katteks 785.34 eurot ja saamata jäänud puhkuse katteks 173.52 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA H E, ik xxxx, elukoht xxxx; lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee. KOSTJA Lohusuu vald, rk 75004464, asukoht Lohusuu, Avinurme tee 49, seaduslik esindaja Daisy Utsar Suuline menetlus- istung 20.02.2012 Hagi hind- 13 232.86 eurot
hagi rahuldada osaliselt
1)Tuvastada hageja töölepingu 12.08.2010 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda pooltevaheline tööleping nr. 21.1-4.3/003 lõppenuks alates 18.08.2010; 2)Välja mõista Lohusuu vallalt H E kasuks TLS § 109 tuleneva hüvitisena (brutotöötasuna) 3068.50 /kolm tuhat kuuskümmend kaheksa 50/ eurot; 3)Välja mõista Lohusuu vallalt H E kasuks puhkuse ajal töötamise eest saamata jäänud (bruto) töötasu katteks 785.34 / seitsesada kaheksakümmend viis 34/ eurot; 4) Välja mõista Lohusuu vallalt H E kasuks saamata jäänud põhipuhkuse tasu katteks 173.52/ ükssada seitsekümmend kolm 52/ eurot.
Menetluskulud Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded H E (edaspidi ka Hageja) kui töötaja ja Lohusuu valla läbi Lohusuu vallavalitsuse (edaspidi ka Kostja) kui tööandja vahel sõlmiti 31.08.2006 tööleping nr 21.1-4.3/3 25.08.2005 hageja töölepingu nr 21.1-4.3/003 tingimuste muutmiseks kehtivate töötingimuste kohta (edaspidi ka tööleping), millise kohaselt asus Hageja tööle Lohusuu Kooli direktori ametikohale. Tegemist oli tähtajalise töölepinguga tähtajaga viis aastat, s.o kuni 31.08.2011, kuivõrd töölepingu sõlmimise ajal kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lg 6 ei võimaldanud kooli direktoritega pikemaid lepinguid sõlmida. 10.04.2008 vastu võetud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse §-ga 4 p 1 tunnistati eelviidatud säte kehtetuks ning vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 51 lg 41 muutusid enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktori kehtivad määratud ajaks sõlmitud töölepingud tähtaja möödumisel määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Seega muutus Hageja ja Kostja vahel sõlmitud tööleping tähtajatuks. 12.08.2010 saatis Lohusuu vallasekretär Hageja elektronpostiaadressile digitaalselt allkirjastatud töölepingu ülesütlemisavalduse nr 21.1-7/495 (edaspidi ka ülesütlemisavaldus) koos põhjendustega Lohusuu Kooli direktori H Ega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (edaspidi põhjendused). Ülesütlemisavalduses on märgitud „Lohusuu Vallavalitsus ütleb Teile töölepingu nr 21.1-4.3/003 üles töölepingu seaduse § 87, 88 lg 1 p 2, 3 ja 6 alusel Teist tulenevatel põhjustel (LISA). Teie tööleping lõpeb 18. augustil 2010.a“. 15.08.2010 edastati Hagejale täiendavalt Lohusuu vallavanem U S 13.08.2010 käskkiri nr 21.-1.2/28 Töölepingu lõpetamise ja hüvitiste maksmise kohta, millises on märgitud järgmist „võttes aluseks töölepingu ülesütlemisavalduse, mis saadeti H Ele 12. augustil 2010 ning töölepingu seaduse § 100 lg 5, annan käskkirja alljärgnevas: 1. lõpetan Lohusuu Kooli direktoriga H Ega töölepingu nr 21.1-4.3/003 18. augustil 2010.a; 2. hüvitan H E’le 2010.a kasutamata jäänud põhipuhkuse – 9 kalendripäeva rahas; 3. hüvitan H E’le enne uue töölepingu seaduse kehtima hakkamist (01.07.2009) kasutamata jäänud põhipuhkuse – 10 kalendripäeva rahas; 4. maksan H E’le hüvitist, mida tal oleks olnud õigus saada töötasuna etteteatamistähtaja järgimisel – kuni 13.septembrini 2010, rahas“ .
16.08.2010 saatis Hageja vallavanem U S ’le elektronposti teel vastuse, millises põhjendas oma mittenõustumist ülesütlemisavalduse põhjendustes märgituga, samuti teavitas, et seoses viibimisega töövõimetuslehel alates 04.08.2010 ei ole tal võimalik viibida käskkirjas määratud, 18.08.2010 materiaalsete väärtuste ja dokumentide tagastamisel ning tegi ettepaneku lükata toiming edasi järgmisele nädalale. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus, samuti ei vasta töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele, mistõttu on Hagejaga töölepingu ülesütlemine tühine. Kuivõrd Hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist on põhjendatud Kostja poolt ülesütlemisavaldusele lisatud põhjendustes, esitas Hageja alljärgnevalt kohtuliku vaidluse teesides, vastavalt põhjendustes toodud järjestusele, oma seisukohad, millised tõendavad, et Hagejaga töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus, samuti seda, et ülesütlemisel ei ole järgitud seadust. Etteheide: Hageja autokraatlik juhtimisstiil, kolleegide arvamustega mittearvestamine, lahendusi järjest tekkivatele probleemidele ei leitud, ei otsitudki, mis tekitas koolikollektiivis konflikte. Kostja leiab, et vastavad asjaolud ilmnesid, kui Hageja Tööleping muutus tähtajatuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas töölepingule ning VÕS § 196 lg 3 alusel võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Sama regulatsioon tuleb ka TLS § 88 lg 4. Arvestades, et Hageja Tööleping muutus tähtajatuks 2008 aprillis, kuid töösuhe lõpetati 2010 augustis, on tegemist mõistliku aja põhimõtet eirava ülesütlemisega. Samuti jääb eeltoodud ülesütlemise aluse puhul ebaselgeks, milles väljendus nn autokraatlik juhtimisstiil, milliste probleemidega Hageja ei tegelenud ning kes on need kolleegid, kelle arvamusi väidetavalt ei kuulatud – kõik vastavad etteheited on esitatud umbisikuliselt. Hageja on seisukohal, et vastavalt TLS § 95 lg 2 oli Kostjal nimetatud aluste põhjendamise kohustus juba ülesütlemisavalduses. Etteheide: Hageja ei näidanud üles initsiatiivi kooli venekeelse õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, viimane venekeelne koolieelikute ettevalmistusrühm töötas 2007/2008 õppeaastal. Kostja leiab, et eelkirjeldatuga on Hageja täitnud TLS § 88 lg 1 p 6 sätestatud ülesütlemise aluse, põhjustades kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. 15.02.2012 kohtuistungil selgitas Kostja esindaja, et kolmandate isikute all pidas Kostja silmas lapsevanemaid ning kogu kogukonda ning usaldamatust tekitas Hageja oma käitumisega Lohusuu vallavalitsuse suhtes. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses, samuti kogu kohtumenetluse jooksul tõendanud, et lapsevanemad ei pannud oma lapsi Lohusuu Kooli venekeelsesse ettevalmistusrühma Hageja tegevuse/käitumise, tema isiku tõttu. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 18 (enne 01.09.2010 kehtinud redaktsioon) on vanematele koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, sama põhimõte on sedastatud koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 15 lg 2. Lisaks osundab Hageja, et temal kui kooli direktoril puudus igasugune huvi venekeelsete ettevalmistusrühmade tegevuse lõpetamiseks ning seeläbi võimalike klassikomplektide arvu vähendamiseks, kuivõrd kooli õpilaste arvust sõltub riigieelarvest makstav toetus vallale pedagoogide (sh koolidirektori, Hageja oli lisaks ka Lohusuu Koolis matemaatikaõpetaja) palgavahenditeks, täienduskoolitusteks (vastavaid seisukohtasid on hageja põhjalikult käsitlenud 08.09.2010 hagiavalduses lk 3-5). Hageja leiab, et Kostja vastavad etteheited on lisaks nende põhjendamatusele ning ebaselgele seosele TLS § 88 lg 1 p 6, esitatud hilinenult, kuivõrd viimane venekeelsete laste kooliks ettevalmistusrühm tegutses 2007/2008 õppeaastal, kuid
vastavad etteheited on Hagejale esmakordselt tehtud 12.08.2010 põhjendustes. Hageja väidetavat soovi sulgeda kooli vene osa ei kinnita ka kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajad – K O kinnitas, et see oli üksnes tema järeldus, et vene osa soovitakse sulgeda. Tunnistaja I P on samuti avaldanud, et direktor ei öelnud kunagi, et ta paneb vene osa kinni, kuid õpetajad tegid ise vastavaid järeldusi. Samade asjaolude kohta on 15.02.2012 tunnistajana üle kuulatud ka S Š , kelle ütlustest ei nähtu, et hageja tegevus oleks suunatud venekeelse osa tegevuse lõpetamisele. Lohusuu Kool on põhikool ja seda ka venekeelse õppekavaga klasside poolt. Asjaolust, et 2009/2010 ei avatud venekeelse õppekavaga 1. klassi, ei saa mingil viisil järeldada, et direktori tegevus oli suunatud vene osa tegevuse lõpetamisele. Samas on näiteks tunnistaja I P kinnitanud, et Hageja koostas integratsiooni projekte eesmärgiga sulanduda eesti keskkonda, koolis tähistati vene tähtpäevi, tunnistaja S Š kinnitas, et vene õppekeelega (liit)klassikomplektid said kvaliteetset õpet. Õpetajatele võimaldati koolitusel osalemist seonduvalt eesti keele õpetamisega vene koolis (tunnistaja K O ütlused). Etteheide: Hagejale heidetakse ette 2009 jaanuaris huvijuht M A ’ga töölepingu sõlmimist, edasist huvijuhi tegevust, käitumist ning konkreetselt huvijuhi käitumist 1.-2. mail 2010 toimunud Illuka noorte kotkaste ja kodutütarde retkel. Lisaks väidab Kostja, et vallavolikogu esimees T K ning vallavanem U S vestlesid Hagejaga huvijuhi teemadel 11.05.2010 enne kooli hoolekogu istungit, samuti käsitleti teemat samal hoolekogu istungil ning Hagejale anti korraldus sellel teemal midagi ette võtta. Õiguslike alustena on toodud põhjendustes TLS § 88 lg 1 p 2 ning TLS § 88 lg 3. TLS § 88 lg 1 p 2 sätestab tööandja-poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena olukorra, millises töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). 15.02.2012 kohtuistungil viitas Kostja, et kõnealuse sätte alusel öeldi Hagejaga töösuhe üles, kuivõrd Hageja ei tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ning töökohale sobimatuse tõttu viimasel paaril aastal. Hageja on kohtumenetluse algusest peale viidanud, et tegemist on ilmselgelt sobimatu alusega Hagejaga töösuhte lõpetamiseks, arvestades, et Kostja ei ole põhjendustes ega ka hilisemas kohtumenetluses tõendanud, milles seisnesid Hageja ebapiisavad tööoskused ning töökohale sobimatus, arvestades, et Hageja töötas Lohusuu Koolis alates 25.08.2005. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-99 sedastanud, et töötaja mittevastavust oma ametikohale või tehtava töö oskust hindab tööandja. Töötaja mittevastavus ametikohale ja tehtavale tööle võib väljenduda ebapiisavas tööoskuses. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Tunnistajatena üle kuulatud K O , S Š , K K andsid ütlusi selle kohta, millised olid nende kui pedagoogide ootused, kui 2009 võeti Lohusuu Kooli huvijuhina tööle M A – pedagoogid eeldasid, et nende kui klassiõpetajate töö läheb sellega lihtsamaks, kuid on ilmne, et tegelikkuses puudusid igasugused objektiivsed andmed selles osas, et see ka tegelikult pidi nii olema. Tunnistaja S Š möönab, et tegelikult õpetajad ei teadnud, mis töö peab olema huvijuhil, tunnistaja nägemus oli, et kui tuleb huvijuht, siis ta näitab pedagoogidele, mis tuleb üritustel teha, tunnistaja möönab ka seda, et venekeelsete ürituste korraldamisel õpetajad isegi ei oodanud huvijuhi abi, samuti korraldati suuremad kontserdid klassijuhatajate poolt. Hageja on esitanud 08.10.2008 õppenõukogu protokolli, millisest nähtub, et ühehäälselt otsustati, et 2008/09 õppeaastal koordineerib Lohusuu Kooli huvitegevust M A (töösuhe katseajaga) ning samal koosolekul kinnitati ka 2008/09 õppeaasta huvitegevuse töökava. Vastavast protokollist nähtub selgelt, et huvijuhi ülesandeks saab huvitegevuse koordineerimine, kuid õpetajad on nõus kaasa aitama ja üritusi ette valmistama. Täiendavalt on Hageja esitanud koondtabeli huvijuhi poolt 2009/2010 õppeaastal korraldatud üritustest, millistest nähtub M A poolne ürituste korraldamine, nendel osalemine, vastavale tõendile ei ole Kostja vastu vaielnud, Kostja
loobus ka taotlusest huvijuht tunnistajana üle kuulata. 15.02.2012 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T K on öelnud:“/.../Meie sõnum E oligi see, et kui ta midagi ette ei võta, siis tuleb meil see probleem lahendada/.../Huvijuhi käitumine oli nii, et sellele pidi reageerima/.../”. Konkreetselt rääkis tunnistaja huvijuhi käitumisest mais 2010 toimunud üritusel. Põhjenduste kohaselt tehti Hagejale hoiatus konkreetselt huvijuhi tegevusega seonduvalt ning samuti sai Hageja korralduse olukord lahendada ning võtta huvijuhilt seletuskiri. Seega saab asuda seisukohale, et isegi kui oletada, et Hagejale tehti hoiatus, oli see seotud konkreetselt huvijuhi tegevusega. Vaidlust ei ole selles, et huvijuht kirjutas vallajuhtide poolt nõutud seletuskirja – asjaolu, kas konkreetselt vallavolikogu esimehele T K ’le seletuskirjas sisalduv meeldis või mitte, samuti asjaolu, kes toimetas seletuskirja valda, ei oma hagejaga töösuhte lõpetamisel tähendust. Tõendatud on ka see, et direktor vestles kõnealuse sündmuse järgselt nii lapsevanemaga (J L ), kelle lapse poolt antud teabest kõnealused sündmused hargnema hakkasid, direktoril oli vestlus huvijuhiga, kellel ta palus kirjutada seletuskirja, samuti vestles direktor ürituse korraldaja A B ’ga. Oluline on viidata, et tunnistaja A B on andnud ütlusi selle kohta, et teda teavitas kõnealusest olukorrast Lohusuu kooli hoolekogu esinaine L A ning seejärel edastas ta elektronkirja teel nii hoolekogu esinaisele, Hagejale kui ka vallavanemale laagri kava, retke kava, reeglid, tagasiside laagri kohta, samuti suhtles ta kõnealusel teemal vallavanemaga ning direktoriga isiklikult. Korraldaja kiitis M A tegevust. A B kinnitas, et Hagejal kui koolidirektoril ei olnud kõnealusel üritusel mingisugust rolli, tegemist oli Alutaguse ringkonna üritusega, M A töötas rühmajuhina vabatahtlikkuse alusel. Samuti on tunnistaja J L andnud 15.02.2012 ütlusi, et direktor lubas ka temale, et vestleb M A ’ga, lapsevanem suhtles ka otse M A ’ga ning leppis temaga ära, lapsevanema jaoks sai olukord lahenduse, samuti käivad tunnistaja lapsed jätkuvalt samal üritusel. Hageja märgib, et 1.-2. maini 2010 toimunud Illuka noorte kotkaste ja kodutütarde retke korraldajaks ei olnud Lohusuu Kool, mistõttu ei saa Hageja koolijuhina mingil määral vastutada seal toimunu eest. Vähem oluline ei ole ka asjaolu, et kõik asjaomased isikud on kinnitanud, et Hageja osales sellele vaatamata probleemi lahendamisel ning probleem sai ka lahendatud. Lisaks rõhutab Hageja, et vaatamata asjaolule, et põhjenduste kohaselt käsitleti huvijuhiga seonduvat teemat ka 11.05.2010 hoolekogu istungil, on tegemist ilmselgelt ebaõige väitega, kuivõrd vastavast hoolekogu istungi protokollist nimetatud asjaolu ei nähtu. Ka tunnistajana üle kuulatud L A , kes oli kõnealusel ajal hoolekogu esinaine, kinnitas, et 11.05.2010 hoolekogu istungil ei arutatud huvijuhiga seonduvaid probleeme ning direktori tegevust seonduvalt sellega. Lisaks on Hageja seisukohal, et ka vastav etteheide on Hagejale esitatud mõistliku aja põhimõtet eirates, arvestades, et huvijuht töötas Lohusuu koolis alates 2008/2009 õppeaastast, viidatud üritus toimus 01.-02.05.2010, kuid Hageja Tööleping öeldi üles 12.08.2010. Etteheide: kuna korduvad tähelepanu juhtimised Hageja juhtimisstiilile nii vallavalitsuses kui volikogus tulemusi ei andnud, otsustati algatus oma kätte võtta ja hakati koguma allkirju kooli direktori vastu. Käesolevas kohtumenetluses ei ole Kostja tõendanud, et Hageja juhtimisstiilile juhtisid vallavolikogu ning vallavalitsus korduvalt! Hageja tähelepanu, samuti jääb selgusetuks, millist õiguslikku tähendust soovib Kostja nn tähelepanujuhtimistele omistada. Hageja märgib, et kuivõrd nimetatud kohaliku omavalitsuse organite vormiks on koosolek, oli Kostjal võimalus vastavasisulisi väiteid tõendada, esitades vastavate koosolekute protokollid. Tunnistaja T K ütlustest ei nähtu samuti, et, väljaarvatud mais 2010, millisel vesteldi Hagejaga väidetavalt huvijuhi teemadel, oleks täiendavalt seda tehtud. Vastupidi, T K on andnud ütlusi “Pr E on minust vanem ja mul ei ole kohane teda õpetada. Tema peab ise aru saama, et selline käitumine ei ole kohane. Vallavalitsus kutsuski töötaja korrale sellega, et esitas töölepingu ülesütlemise”. Samuti on T K kinnitanud, et volikogus ei olnud eelnevalt mitte kordagi päevakorras kooli direktori sobivuse arutamine ametikohale või temaga töösuhte lõpetamine, samuti ei pidanud volikogu vajalikuks direktorit kutsuda volikogu istungitele väidetavalt üleskerkinud teema
arutamiseks. Kahtlemata ei saa pidada Hageja tähelepanu juhtimiseks 02.08.2010 toimunud vallavolikogu istungit, kuivõrd juba selle istungi alguses oli selge, et on soov Hagejaga töösuhe lõpetada, kuid mõeldi veel välja ülesütlemise aluseid (helisalvestis kõnealuselt istungilt). Tunnistaja A E on andnud ütlusi selle kohta, et pärast seda, kui Hageja sai teada pöördumistest, külastas ta tütrega koos muuhulgas ka kahte volikogu liiget just eesmärgil, et volikogu kutsuks direktori enda ette aru andma, kui leitakse, et olukord on sedavõrd probleemne. Kostja teeb põhjendustes viited neljale erinevale pöördumisele – töötajate pöördumine, hoolekogu pöördumine, vallavolikogu liikme pöördumine ning lapsevanemate pöördumine. Esmalt tuleb osundada sellele, et pöördumised, millistele on viidatud Põhjendustes, ei ole Ülesütlemisavalduse lisadeks, samuti ei ole nendes toodut kajastatut Ülesütlemisavalduses ega Põhjendustes. Kohtumenetluses on Kostja hakanud pöördumistes sedastatut kasutama Hagejaga töösuhte lõpetamise alustena. Vastavate pöördumiste osas on kohtumenetluses ilmnenud mitmeid vasturääkivusi, samuti on Hageja menetluse algusest viidanud asjaoludele, millised annavad aluse kahelda nende usaldusväärsuses, kuid ennekõike on Hageja arvates ilmne, et pöördumised ei saa olla aluseks töösuhte lõpetamisel. Alljärgnevalt analüüsib Hageja pöördumisi eraldi. Töötajate pöördumise osas on tunnistajad K O ja T K kinnitanud, et pöördumine koostati T K ettepanekul, milline asjaolu tõendab, et T K kui valla esindaja, kes enda sõnul soovis siiski leida rahumeelset lahendust Hagejaga, soovitas kirjutada pöördumise, milline oli, tunnistaja enda sõnade kohaselt, aluseks Hagejaga töösuhte lõpetamiseks. Tunnistaja K K on öelnud, et ta ei mäleta, kas vastavat pöördumist üldse kogu kollektiivile tutvustati. I P ütluste kohaselt otsustasid pedagoogid pöörduda valla poole kuivõrd „esiteks see, kui me koostasime lõpukella kava, direktor niisuguse häälega ütles, et ärge jumala eest pange esimesena vene luuletust/.../4 õpetajat tahtsid lahkuda ja kui nemad ära läksid, vene klasse ei jää, siis otsustasimegi, et on meie viimane võimalus pöörduda“. Hageja leiab, et tegemist on täiesti seosetu järeldusega, arvestades muuhulgas asjaoluga, et isegi kui koolist lahkuvad töötajad, ei tähenda see kooli sulgemist. Samuti ei nähtu tunnistaja ütlustest, et õpetajad tahtsid lahkuda konkreetselt Hageja pärast. Isegi kui keegi õpetajatest avaldas, et ta ei soovi tööd jätkata, ei saa sellest teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et inimene ka tegelikkuses lahkub, arvestades seejuures ka tööhõivet Ida-Virumaal. Kostja on soovinud väidet, et mitmed pedagoogid lahkuvad, kui Hageja jätkab direktorina, tõendada helisalvestisega – salvestiselt ei kuuldu mitte ühegi isiku vastavasisulist avaldust, on üksnes T K jutt, et temale on seda avaldatud, kuid ta ei ütle, kes on seda teinud. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisadena 2009/2010 õppeaasta õppenõukogude protokollid (17.12.2009, 04.03.2010 ning 27.05.2010), millistest nähtub Hageja kui direktori juhtimisstiil, tema poolt osundatud tähelepanekud õpetajate tööle, kolleegide kiitmine jms. Lisaks esitas Hageja 2008/2009 õppeaasta õpetajate tööanalüüsid, millistes õpetajad on ära märkinud meeldiva koostöö Hagejaga, samuti selle, et paranenud on õpetajate omavahelised suhted, meeldiva koostöö, üksteise abistamise. Mitte ükski pedagoog ei ole välja toonud, et koolis valitseks ebameeldiv õppe-, töökeskkond, probleeme Hagejaga. Rõhutada tuleb ka seda, et Kostja ei vaielnud vastavatele tõenditele vastu. Hageja leiab eelkirjeldatut arvestades, samuti vastava pöördumise koostamise ebaselgeid asjaolusid ning eesmärke, et on selge, et kõnealune pöördumine ei saa olla aluseks töösuhte lõpetamisele, eelkõige arvestades, et tööandja ei ole kõnealuses pöördumises toodut palunud Hagejal selgitada, samuti ei ole tuvastanud, kas pöördumises väljendatu, ning millises ulatuses, vastab tõele. Lapsevanemate pöördumisele on alla kirjutanud 33 isikut, seejuures on 14 isiku puhul tegemist elukaaslaste/abikaasadega. Lohusuu koolis ja lasteaias oli pöördumise koostamise ajal 54 õpilast (sh koolis 34 õpilast ning lasteaias 20 last), mistõttu on põhjendatud kahelda, kas esitatud pöördumine kajastab õigesti lapsevanemate tahet. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
(kuni 01.09.2010 redaktsioon) § 35 sätestas kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks vanemate koosoleku. Lohusuu koolis toimus Hageja direktori ametiajal ülekooliline lastevanemate koosolek üks kord aastas novembri alguses, millise-järgselt oli lastevanematel võimalik vestelda klassijuhatajate, aineõpetajate, direktoriga. Teist korda koguneti õppeaasta jooksul emadepäeval, kui toimus kontsert, pärast mida oli võimalik vestelda pedagoogide, direktoriga. Käesoleval juhul ei tõstatatud vanemate koosolekutel kordagi teemat Hageja kui kooli direktori sobivusest vastavale ametikohale, seda teemat ei ole arutatud toimunud üritustel. Hageja leiab, et kui lapsevanemate jaoks oli direktoriga seonduv probleem, oli vanematel võimalik kutsuda kokku koosolek, kus vastavaid küsimusi arutada, küsida Hagejalt selgitusi. Tunnistajana ülekuulatud L A on andnud ütlusi selle kohta, et 2009/2010 õppeaastal viidi Lohusuu koolis läbi küsitlus lapsevanemate seas (nn rahulolu uuring), millise alusel koostas tema koondtabeli. Küsitluslehed olid anonüümsed, need tagastati kinnistes ümbrikutes ning koguti koolis vastavasse kasti. Vastavast küsitlusest tulenes, et kooliga oldi rahul. Küsitluse osasid punkte analüüsiti ka õppenõukogus. Seega puudub igasugune loogiline seletus sellele, millisel põhjusel otsustasid lapsevanemad asuda Hageja vastu allkirju koguma koolivälisel ajal, eelnevalt vastavat küsimust tõstatamata. Hoolekogu pöördumise osas esmalt Hageja osundab, et alles 11.11.2011 Kostja elektronkirja manusest nähtub, et toimunud on hoolekogu koosolek vastava pöördumise koostamiseks, milline on ka protokollitud (08.09.2010 hagiavalduses esitas Hageja väite, et hoolekogu koosolekud tuleb protokollida, kuid alles üle aasta hiljem esitas Kostja esmakordselt väite ning ka tõendi selles osas, et kõnealune protokoll on olemas). Samas ei ole väidetaval hoolekogu istungil osalenud isikud üksmeelsed selles, kuidas koosolek kokku kutsuti, kes sinna kutsuti ning millised teemad olid päevakorras. 26.04.2011 kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad, kes vastaval (väidetavalt 19.07.2010 toimunud) hoolekogu istungil osalesid. M P on andnud järgmised ütlused „/.../hoolekogu toimus juuni lõpus-juuli alguses/.../hoolekogu oli koos I P juures. Hoolekogu kutsus kokku hoolekogu aseesimees A V . Kirjalikud kutsed toodi koju./.../Päevakorras oli pöördumine volikogu poole direktorile umbusalduse avaldamisena./.../“. Pärast vaheaega, mil tunnistaja tutvus dokumentidega, annab M P järgmised ütlused „/.../Pöördumise kirjutamise hoolekogu istungile kutseid ei saadetud. Helistamise teel teavitati istungist. Hoolekogu liikmeid oli kirja koostamise juures neli. Üldse liikmeid oli kuus, teised ei saanud lihtsalt tulla. Koos oli meid neli, osad andsid hiljem allkirja, minu juuresolekul andis neli liiget allkirja./.../“. 16.01.2012 M P ütlused: „/.../Pöördumist koostasime õpetaja I juures. Mulle helistati, kuid kuna mind kodus ei olnud, sain kirjaliku kutse. Istungil osalesid mina, I P , K P , A V , T K ja I K . Koosolek protokolliti A V poolt. Koosolek koos pöördumisega oli üks paber. Küsimuse all oli õpetaja M A ebaeetiline käitumine, siis oli, et meie kool säiliks sellisena nagu ta on, kakskeelsena. /.../Kui kohtuasi algas, ei ole mulle ühtegi kohtumaterjali valla ega kellegi teise poolt saadetud“. Tunnistaja A V ütlused: „/.../Hoolekogu pöördumise koostasin mina./.../Hoolekogu koosolek kutsuti kokku posti teel saadetud kutsetega. Päevakorraks olid arutelud koolis toimunust./.../Kohal oli neli liiget mina, M P , I P ja T K Hoolekogu toimus juulis, I P juures. Kutsel oli kohana märgitud tema elukoht/.../“. Tunnistaja I P : „/.../Mina kutsusin kokku hoolekogu istungi. Need, kelle sain kätte, need tulid kohale, keda ei saanud kätte, siis neile näitasin eraldi pöördumist./.../Viimase hoolekogu istungi kutsusin ise kokku. Mõned said kirjalikud kutsed, mõned kutsusin telefoni teel. Telefoni teel, sellepärast, et ei olnud rohkem aega. Direktorit ei kutsunud./.../“. 16.01.2012 andis I P järgmised ütlused: „2010 pöördumine koostati minu kodus, kus toimus hoolekogu istung. Mõnele saatsin kutse, kelle aadressi ma teadsin, mõnele lihtsalt helistasin, kutse saatsin M , T , I K , T K sai, A helistasin. A e ei saatnud kirja, ega ei helistanud./.../Osa võttis 5 inimest, kaks puudus. Meil on 7 liiget, ma ei saanud ka eelmisel ärakuulamisel teisi nimesid nimetada. Kaks aastat on möödas, ma valmistasin end ette, tuletasin meelde, panin paika mõtted. Sellel koosolekul arutasime vene osaga probleeme ja otsustasime,
et koostame pöördumise ja palume volikogu abi direktori vahetamiseks. Arutasime asja ja protokollija A V pani kõik kirja. Viisime pöördumise vallavolikogusse. Kes kohal ei olnud, siis neile näitasime pöördumist. Üks kirjutas alla ja teine kirjutas, et osaliselt on nõus. Me läksime neile koju. I näitasime, L A käis ise vallast läbi. Tema sai pöördumisest teada direktori käest.“. Eeltoodust nähtub, et ei hoolekogu liikmed kui ka ilmselt Kostja ei ole kindlad selles, kas hoolekogu istung toimus, millal see toimus, kuidas see kokku kutsuti (kas telefoni teel, kutsetega), kellele kutsed saadeti ja kes koosolekul osalesid ning milline oli päevakord. Kuigi tunnistajatena üle kuulatud hoolekogu liikmed on kinnitanud, et koosolekul, millisel arutati pöördumist osales neli hoolekogu liiget (A V isegi loetles isikud nimede kaupa), nähtub 11.11.2011 esitatud protokollist, et osalejaid oli väidetavalt 5 – osa on võtnud ka I K , kelle väidetavale osalemisele ei ole eelnevalt keegi viidanud. L A on andnud ütlused, et tema ei viibinud hoolekogu pöördumise koostamise ja allkirjastamise juures, vaid sai sellest teada hiljem – temale helistas volikogu esimees (T K ) ja ütles, et selline pöördumine on koostatud ning sellega on võimalik vallas tutvuda. Tunnistaja ei teadnud ka seda, kus ja millal pöördumine koostati, temani kutset ei jõudnud koosoleku toimumise kohta, samuti ei osanud ta selgitada, millisel põhjusel koostati pöördumine just puhkuste ajal. Hoolekogu liige I T on hoolekogu pöördumise pöördele omakäeliselt kirjutanud, et „/.../Tunnistan, et vastavasisulist hoolekogu koosolekut pole korraldatud ning alla kirjutasin dokumendile Lohusuu valla volikogu esindajaga eraviisiliselt kohtudes“. Eeltoodut arvestades on ilmne, et mingisugust koosolekut vastava küsimuse arutamiseks ei toimunud ning on põhjendatud kahtlus selles, et tunnistajad on selles osas andnud vale ütlusi. Hageja osundab ka sellele, et Hageja direktori ametiaja jooksul toimusid regulaarselt hoolekogu koosolekud, millistel ei ole kordagi käsitletud teemasid, milliseid on kirjeldatud hoolekogu liikmete väidetavat tahet kajastavas pöördumises. Lisaks tuleb märkida, et hoolekogusse kuuluvad ka lastevanemate üldkoosoleku poolt valitud isikud (käesoleval juhul L A , A V , I T , I K ), samuti õppenõukogu poolt valitud isikud (käesoleval juhul I P , M P ), mistõttu esindab hoolekogu kõiki huvigruppe, kes on käesolevatele pöördumistele allakirjutanud ning seega oleks olnud põhjendatud, kui vastavat teemat oleks arutatud varasemalt ka hoolekogu koosolekutel, ning seejuures ei ole usaldusväärne, et ka hoolekogu ei julgenud (sarnaselt pedagoogidega) vastavaid teemasid käsitleda. On äärmiselt ebatõenäoline, et väidetavad probleemid Hageja kui kooli juhiga tekkisid ajal, mil Hageja oli suvepuhkusel. Lohusuu vallavolikogu liikme M P pöördumise osas, koos pöördumist toetavate isikute allkirjadega, märgib Hageja remargi korras esmalt, et on huvitav, et T K on olnud kõnealuse pöördumise esimene allkirjastaja, allkirjastades pöördumise lausa päev varem (19.07.2010) enne selle koostamist (20.07.2010). Vastava pöördumise osas on kõige hämmastavam, et selleks ei ole läbi viidud volikogu koosolekut, milline vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (§-d 40, 43, 44) peab koos käima regulaarselt. Samas on tunnistaja T K , kes on ühtlasi ka volikogu esimees, tunnistanud, et volikogu ei arutanud kunagi päevakorraliste küsimustena Hageja töösuhtesse puutuvat ega pidanud vajalikuks ka Hagejat sellel teemal volikogusse aru andma kutsuda. Etteheide: pärast pöördumistest teadasaamist asus Hageja koos oma tütrega külastama pöördumistele allakirjutanuid, millisega kaasnesid ähvardused. Kostja peab kirjeldatud käitumist koolijuhile ebaeetiliseks ning leiab, et see on tekitanud kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu, s.o ülesütlemise alus TLS § 88 lg 1 p 6. Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, keda konkreetselt Hageja koos tütrega külastas, jääb arusaamatuks, millised on need kolmandad isikud, kelles sellise tegevusega usaldamatus Lohusuu vallavalitsuse suhtes põhjustati. Kostja esitas mitmete tunnistajate (näiteks A K , M P , A V , I P ) ülekuulamise esemeks „sõim ja ähvardused, solvamine ja ründamine“ Hageja poolt, kuid samas on tunnistaja A K öelnud, et kui Hageja teda koos oma tütrega külastas, siis
ta ei sõimanud, ei ähvardanud, ei karjunud, kuid vestlus ei olnud tunnistaja jaoks meeldiv. Tunnistaja A V ütlustest ei nähtu samuti, et Hageja oleks ähvardanud, sõimanud või muul viisil ebasobivalt käitunud. Samuti ei tulene tunnistaja I P ütlustest, mida tunnistaja käsitles solvamisena. Tunnistajana on 16.01.2012 üle kuulatud ka Hageja tütar A E , kes käis eelviidatud isikute külastamisel Hagejaga kaasas, kuivõrd Hageja ei juhi ise autot. Tunnistaja ütluste kohaselt kulgesid kõik vestlused rahumeelselt, ainus, kes endast välja läks ja karjus oli A V . Tunnistaja ütluste kohaselt soovis Hageja viidatud kaastöötajaid külastada, et selgitada välja, miks on tema selja taga sellised pöördumised koostatud, et millisel põhjusel ei tulnud need samad isikud temaga otse rääkima. Asjaolu, et vastavatele külastustele on viidatud ühe ülesütlemise alusena, on vastuoluline ka seetõttu, et näiteks tunnistaja T K on selgelt öelnud, et Hagejaga öeldi Tööleping üles pöördumiste tõttu, ning vaidlust ei ole selles, et pöördumised eelnesid kõnealustele külastustele. Eeltoodu tõendab Hageja arvates vaid seda, et Kostja on ilma sisulise analüüsita Hageja Töölepingu Ülesütlemisavalduse ning Põhjendused koostanud, pööramata vähimatki tähelepanu sellele, kas viidatud normid on kooskõlas toodud faktiliste asjaoludega ning kas toodud faktilised asjaolud üldse annavad aluse töösuhte lõpetamiseks viidatud õiguslikel alustel. Etteheide: Hageja käitumisele 02.08.2010 volikogu istungil. Hageja on esitanud 03.08.2010 vallavolikogu istungi protokolli. Protokollist ei nähtu vastava päevakorra punkti „probleemid Lohusuu Koolis“ sisulist arutelu, piirdutakse üksnes üldsõnalise sedastusega ning otsusega teha vallavalitsusele ettepanek vabastada H E erakorraliselt Lohusuu Kooli direktori ametikohalt. Protokollist ei tulene, millised olid nn volikogu liikmete isiklikud arvamused, mida ütlesid kõik koosolekul ära kuulatud isikud, mille alusel tegi volikogu ettepaneku Hagejaga töösuhte lõpetamiseks ning millistele tööõigusnormide rikkumisele tuginevalt. Lisaks osundab Hageja, et 15.02.2012 kohtuistungil kuulatud salvestiselt kuuldub selgelt, et juba enne kõnealust istungit oli selge Kostja soov Hagejaga töösuhe lõpetada, mistõttu ei saanud 02.08.2010 istung olla kuidagi täiendavaks aluseks, pealegi on arusaamatu, millise TLS ülesütlemise aluse alla võiks Kostja vastav etteheide paigutuda. Etteheide: volikogu revisjonikomisjon vaatas üle kooli rahade kasutuse ning selgus, et ebaproportsionaalselt suur osa koolitusrahadeks on kulunud H E enda koolitusele, samuti on H E pidanud vajalikuks kulutada märkimisväärselt suure osa kooli inventarirahadest oma kabineti sisustamiseks. Esmalt märgib Hageja, et vastava etteheite osas ei ole Kostja pidanud Ülesütlemisavalduses ega Põhjenduste vajalikuks tuua välja ühtegi arvulist näitajat, samuti perioodi ning esemeid, milliste ostmist Hagejale ette heidetakse. Puutuvalt direktori kabineti sisustusele raha kulutamisse on Hageja esitanud arve selle kohta, et tellis koolijuhi kabinetti 2008 novembris kapid ja riiulid, kuhu mahuvad kaustad ning 2008 detsembris töölaua. Eelneva ajavahemiku jooksul, s.o, alates 2008 novembrist kuni 2010 augustini ei ole Hagejale vastavate esemete ostmist ette heidetud. Kuivõrd Lohusuu koolil puudub raamatupidaja, tegeleb kooli raamatupidamisega valla raamatupidaja ning Hageja esitas kõik kuludokumendid esmalt vallavanemale, kes need kinnitas ning edastas sellejärgselt raamatupidajale. Koolituskuludega seonduvate dokumentide osas esitas Hageja alati koos arvega koolitusel osalejate nimekirja ning selgituse koolituse kohta. Hageja ei ole kindlasti kulutanud põhjendamatult suuri summasid enda koolitamiseks võrreldes teiste kooli töötajatega ning Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. 11.11.2011 menetlusdokumendi lisana esitas Kostja 05.08.2010 revisjonikomisjoni poolt koostatud analüüsi, vastava allkirjastamata nn analüüsi on Kostja esitanud Kostja 12.10.2010 vastuse hagiavaldusele lisana. Analüüsist nähtub, et selle koostamise kuupäev on 05.08.2010, samas on Kostja 26.10.2011 kohtuistungil kinnitanud, et tõend on koostatud kohtumenetluse jaoks. Seega on ilmselgelt ebaõige analüüsi koostamise väidetav kuupäev (05.08.2010), arvestades, et Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 08.09.2010, milline seab
kahtluse alla ka vastava tõendi usaldusväärsuse. Olukorras, millises vastav analüüs oleks koostatud 05.08.2010, oleks Kostja pidanud sellele viitama Hagejale esitatud Ülesütlemisvalduses. Lisaks jääb tagantjärgi koostatud analüüsi pinnalt arusaamatuks, kas revisjonikomisjoni moodustavad üksnes A K ning T K, kes on ka kahekesi vastava revisjoni väidetavalt läbi viinud ning kui see nii tõepoolest on, siis millal vastav revisjon ja milliste dokumentide alusel läbi viidi. Hageja on 06.01.2011 esitatud menetlusdokumendis osundanud, et vastav analüüs käsitleb ajavahemikku 2007 kuni 2010, vaatamata asjaolule, et enne Hagejaga töösuhte lõpetamist augustis 2010 ei teinud Kostja kordagi Hagejale etteheiteid seoses koolituskulude võimaliku ebaotstarbekohase kasutamisega. Samuti jääb kõnealuse kohtumenetluse sisu arvestades vastavat tõendit analüüsides arusaamatuks, milline on 2010 „ebaproportsionaalselt suur osa koolitusrahadest“, milline on kulunud Hageja koolitusele. Kõnealuse analüüsi lisast, milline on esitatud koos Kostja 12.10.2010 vastusega, nähtub, et 2010 on Hageja vastav kulu olnud 140.00 krooni kogukuludest summas 7550 krooni (periood jaanuar kuni juuni). Puutuvalt tunnistajate – eelkõige K O , S Š , K K , I P – ütlustesse, jääb paratamatult mulje, et tegemist on solvunud pedagoogide arvamustega, kellele ei olnud vastuvõetav direktori-õpetaja subordinatsioonisuhe koolis. Õpetajatele ei meeldinud eravestlused direktoriga, samuti asjaolu, et küsimused, millised tõstatati õppenõukogus punkti all “südamelt ära” ei leidnud kohest lahendust samal õppenõukogul, vaid direktor soovis konkreetse küsimuse tõstatanud pedagoogiga eraldi rääkida. Samuti ei meeldinud kooli töötajatele direktori hääletoon. Õpetajad tundsid, et kooli vene osa ei saa nii palju tähelepanu direktorilt kui eesti osa, edukamatele õpilastele pöörati vähem tähelepanu kui nendele, kel olid probleemid, lasteaia õpetajad tundsid end puudutatuna sellest, et direktor ei käinud piisavalt tihti lasteaias. Pideva etteheitena käib tunnistajate ütlusest läbi, et Hageja süüdistas neid, kuid keegi ei saanud aru, mille eest – tegemist on sedavõrd umbmääraste etteheidetega, et keeruline, et mitte öelda võimatu on nendele siinkohal hinnangut anda ning seeläbi on selge, et sellised ebamäärased etteheited ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele. Ilmselgelt tekib põhjendatud küsimus ka selles, kas toodud asjaolud on piisavaks aluseks öelda tööleping üles töötajaga, kellele ei ole eelnevalt tööandja poolt tehtud mitte ühtegi etteheidet, puuduvad mistahes distsiplinaarkaristused alates tööle asumisest. Töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel reguleerivad TLS § 88 lg 1 p 1-8 ning seega peab Kostja tööandjana suutma põhjendada ning tõendada, et Hagejaga töösuhte lõpetamisel esinesid viidatud alused/alus. Kostja ülesütlemisavaldust, samuti põhjendusi analüüsides jääb paratamatult mulje, et Kostja on võtnud TLS § 88 lg 1 grammatiliselt tema arvates enimsobivamad sätted, kuid ei ole neid suutnud siduda faktiliste asjaoludega, s.o konkreetsete etteheidetega, millised Kostjal Hagejale olid. Seejuures on vastuolulised ka vallavolikogu esimehe T K 15.02.2012 ütlused, milliste kohaselt tunnistaja möönab, et mais 2010 anti direktorile korraldus huvijuhiga seonduv teema lahendada, kuid augustis 2010 öeldi Hagejaga tööleping üles, kuivõrd Kostjani olid jõudnud pöördumised, s.t ülesütlemine oli hoopis muust asjaolust tingitud kui väidetav asjaolu, millise eest hoiatati. Rõhutada tuleb, et vähemalt kooli pedagoogide pöördumine oli initsieeritud T K poolt. Hageja viitab ka 15.02.2012 kohtuistungil ülekuulatud helisalvestisele (02.08.2010 vallavolikogu istung), milliselt kuuldub, et eelnevalt oli tehtud Hagejale ettepanek lõpetada töösuhe koondamisega ning veel samal volikogu istungil tehakse revisjonikomisjonile ülesandeks hakata läbi töötama dokumente eesmärgiga öelda Hageja töösuhe üles – see tähendab, et igal juhul oli Kostja otsustanud Hagejaga töösuhte lõpetada, kuid puudus igasugune kindlus selles, millisel alusel seda teha. Tunnistaja A E on samuti kinnitanud, et kui ta kohtus 22.07.2010 T K’ga, ütles T K talle, et kui Hageja lahkub töölt rahulikult, makstakse talle 9-10 kuu palk ning kõik pöördumised pannakse šeifi. Seega puudusid tegelikult Kostjal mistahes alused Hagejaga töösuhte lõpetamiseks. Kohtumenetluses on Kostja üritanud
täiendada tema poolt Ülesütlemisavalduses ning Põhjendustes välja toodud töölepingu lõpetamise põhjendusi. Näiteks on Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud A V, kelle ütlustega on soovitud omistada Hagejale kui koolidirektorile sobimatut käitumist sellega, et väidetavalt palus Hageja A V’l viimast 2008 tööle võttes kooli teise töötaja järele „nuhkida“. Samas ei ole Hageja töölepingu ülesütlemisel viidatud nn nuhkimisetteheitele, samuti ei ole seda tehtud pöördumistes (sh nendes, millistele tunnistaja on alla kirjutanud). Samas möönis ka A V 15.02.2012 kohtuistungil, et on normaalne, et kui kaastöötaja on tööl joobes, siis tuleb sellest enda otsest ülemust teavitada. Arusaamatu on ka näiteks Hagejaga töösuhte lõpetamise põhjendamine tunnistaja A K ütlustega (15.02.2012 kohtuistung), kes andis ütlusi 2006 sündmuste kohta seonduvalt lasteaia avamisega – A K ainsaks pretensiooniks Hagejale oli, et Hageja oleks huvitunud, kuidas lasteaed toime tuleb. Samas kinnitas tunnistaja, et direktor tegeles lasteaiale vajalike vahendite hankimisega, tellides näiteks voodid. Tunnistaja M P on üle kuulatud seonduvalt 2008 lisatasu maksmise küsimusega, millisele ei ole samuti Ülesütlemisavalduses ega Põhjendustes viidatud. Tunnistaja K K andis ütlusi 2009 matka kohta. On ilmne, et 2006, 2008 ning 2009 kevade sündmused ei saa kuidagi olla aluseks Hagejaga töölepingu ülesütlemisele 2010 augustis, kuivõrd on selge, et tegemist ei ole mõistliku ajaga ülesütlemiseks. Lisaks tuleb rõhutada, et vastavatele sündmustele ei ole tehtud viidet ka Hagejaga Töölepingu ülesütlemisel. Hageja palub kohtul tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Hageja taotleb, et kohus lõpetaks Hageja ja Kostja vahel sõlmitud töölepingu nr 21.1-4.3/003 alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 18.08.2010. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on Kostjalt välja mõista hüvitis ulatuses, millises Hageja ei saanud töötasu, s.o brutosummas 12 274 eurot. Lähtudes sellest, et Hageja töötas oma graafikujärgse põhipuhkuse ajast 16 päeval, on Hageja õigustatud Kostjalt nõudma nimetatud perioodi eest saamata jäänud töötasu summas 785. 34 eurot. Hagejal on õigus saada 16 töötatud päeva eest kasutamata aegumata põhipuhkusetasu summas 173.52 eurot. Hageja arvestab töötasuga seonduvaid summasid brutotöötasudena, võttes aluseks tulumaksuseaduse § 13 lg 1, milline sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Kostja 05.11.2010 vastusest johtuvalt on Kostja nõus tasuma hüvitist 5 päeva eest ajavahemikul 28.06.2010 kuni 04.07.2010, millisel Hageja osales ÜPUI suveseminaril, seega puudub poolte vahel vaidlus seonduvalt ajavahemiku 28.06.2010 kuni 02.07.2010 eest Kostja poolt Hagejale tasutava saamata jäänud töötasu osas. Kostja vastuväited 15.10.2010 esitatud kirjalikus vastuses Kostja ei võta hagi õigeks. Informatsiooni, et Hagejaga töösuhet ei jätkata, sai Hageja 03.08.2010 toimunud volikogu istungil, kus volikogu kõik üheksa liiget hääletasid Hageja juuresolekul Hagejaga töösuhte erakorralise lõpetamise poolt. Samal istungil teatas volikogu Hagejale ka tema viimase tööpäeva. Kehtiv Töölepinguseadus ei anna kinnist loetelu juhtumitest (mõjuvatest põhjustest), mil tööandja võiks töötajast tulenevatel põhjustel töölepingu lõpetada. Mõjuvat põhjust tuleb igal konkreetsel juhul vastavalt asjaoludele hinnata.
Kuigi Lohusuu Kooli õpetajad olid vallavalitsuses ka varem käinud koolis toimuva kohta rahulolematust avaldamas, on Kostja tööandjana enamasti hoidunud sekkumast allasutuse sisekonfliktidesse, eeldades, et need lahendatakse asutusesiseselt. Huvijuhi käitumisega tekkinud probleemidele juhtisid korduvalt Hageja tähelepanu nii tema kolleegid kui ka vallavalitsuse ametnikud ning 11.05.2010 on Hagejat sellega seoses ka hoiatatud. Hageja probleeme ei tunnistanud. Konflikt kulmineerus koolitöötajate pöördumisega, kus 13 kooli töötajat palusid seoses tekkinud olukorraga vahetada välja kooli direktor, sest vastasel korral on nad sunnitud töölt lahkuma kogu kollektiiviga. Valda saabus 20.juulil 2010 kooli hoolekogu liikmete pöördumine ning 23.07.2010 ülejäänud pöördumised. VÕS § 196 lg.3 tulenevat mõistlikku aega saabki Kostja hakata lugema saabunud pöördumisest alates. Ülesütlemise erakorralisus tulenes üksnes Hagejast ja tema käitumisest pärast kirjade saabumist Lohusuu vallavalitsusse. Hageja ei tunnistanud ühtegi pöördumistes kirjeldatud probleemi ja hakkas otsima süüdlasi ning asus ründama kirjadele allakirjutanuid. Kostja ei saanud kujunenud olukorras loota, et uus kooliaasta Hageja juhtimisel, nii konfliktses töökeskkonnas, algaks kõigi osapoolte huve arvestades normaalselt ning otsustas töösuhte lõpetada erakorraliselt. Seoses hagiavaldusega pöördus Kostja 07.10.2010 direktori kt K O vahendusel koolitöötajate poole palvega anda selgitusi nii üleütlemisavalduse põhjendustes esitatud väidetele kui ka Hageja poolt hagis esitatud väidetele. Pedagoogide kirjadest nähtuvalt ei vasta tõele Hageja väide, et üheski õppenõukogus pole personali poolt kirjeldatud probleeme tõstatatud. Küsimus oli selles, et tõstatatud probleeme ei lubatud neil õppenõukogus arutada (polnud päevakorra teema) ja seetõttu ei kajasta protokollid teemasid, mis võiks kuidagi kahjustada Hageja kui võimeka koolijuhi mainet. Hagejal oli tavaks negatiivsete probleemidega tegeleda väljaspool õppenõukogu, andes ühele või teisele kolleegile korralduse peale õppenõukogu tema kabinetti tulla. Pöördumisele anti allkirjad vabatahtlikult ja teadlikult ning allkirjade kogumist ei algatanud üks isik, vaid pöördumise kirjutamise ja allkirjade kogumise mõttele tuldi ühiselt. Õpetajate sõnul iseloomustab Hagejat eelkõige autoritaarsus. Õpetajatele, lastele, lastevanematele koostatud anonüümsete küsimustike vastused ei kajasta tegelikku olukorda päris täpselt. Seda enam, kui nii väikses koolis on isikud tuvastatavad juba ainuüksi käekirja järgi ning lapsevanema isik on võimalik välja selgitada, kui ta peab vastama küsimustele, kui vana laps on, mitmendas klassis õpib, kas on poiss või tüdruk. Nimetatule on Hageja tähelepanu juhtinud ka õpetaja ja lapsevanem I P. Oma tegelikku arvamust ei julgenud neis küsimustikes avaldada ilmselt ei õpetajad, kes kartsid uusi konflikte, ega lapsevanemad, kes püüdsid vältida oma laste tagakiusamist. Hageja on hagis jätnud mainimata 2010 soetatud inventari, mis küsimus tekitas. Mööbli ümberpaigutamine lepingu ülesütlemise järgselt ei muuda asjaolu, et inventar oli algselt paigutatud ja ka mõeldud Hageja kabinetti. Koolituskuludega seoses esitas kostja revisjonikomisjoni analüüsi koolis riigieelarveliste vahendite kasutamisest 2007-2010. Töötaja peab oma töölepingust tulenevaid kohustusi täitma tööandja suhtes lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad partnerite usaldamatust tööandja vastu, samuti tegudest, mis takistavad teistel töötajatelt kohustusi täita, paraku on Hageja kuritarvitanud kostja kui tööandja usaldust. Hageja, kes sai temaga töölepingu lõpetamisest teada 03.08.2010 ning jäi alates 04.08.2010 töövõimetuslehele, otsustas rakendada kolleegide seletustest nähtuvalt temale omast karistusmetoodikat ka Kostja kui tööandja vastu, leides endas jõudu, et koostada 04.-05.08.2010 kooli nimel kirjad SA-le Archimedes ja
Integratsiooni SA-le, milles paluti tühistada kooli osalemine kahes projektis. Tühistamise põhjuseks on Hageja toonud muudatused kooli kollektiivis, mis muudavad osalemise projektitöös võimatuks ning volikogu vastuseisu projekttöödes osalemisele. Kumbki Hageja poolt toodud põhjendus ei vasta tegelikkusele. Kostja kui tööandja jaoks on vastuvõetamatu Hageja ebalojaalne ja tööandja mainet kahjustav käitumine, millega on kahju tekitatud eelkõige kooli õpilastele. Hageja on seeläbi täielikult kaotanud Kostja usalduse, mistõttu kostja Hagejaga mingisugust koostöövõimalust ei näe. 05.10.2010 käis Hageja vallavalitsuses ja avaldas muuhulgas pahameelt, et üks tema projekt veel töös on, misläbi Hageja ei ole aru saanud, et projekti näol ei ole tegemist tema omandiga, vaid need kuuluvad koolile. 13.08.2010 käskkirjaga kohustas Kostja Hagejat 18.08.2010 kõik talle usaldatud materiaalsed väärtused ja dokumendid üle andma. Hageja saatis Kostjale teate et on töövõimetuslehel ja ei saa nimetatud toimingut 18.augustil teha. Hilisemad kontaktid ebaõnnestusid. Kogenud koolijuhina oli Hageja teadlik, et kohe algav õppeaasta vajab ettevalmistamist- sellest võib järeldada, et Hageja saboteeris teadlikult kooli direktori kt tööd. Kuni käesoleva kirjaliku vastuse koostamiseni ei ole Hageja kooli dokumente ega koolile kuuluvaid materiaalseid väärtuseid üle andnud. Kohtuliku vaidluse teesides jääb Kostja endiselt selle juurde, et erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud. Hageja töötas Lohusuu Kooli direktorina alates 25.08.2005. Kehtivate töötingimuste muutmiseks sõlmiti uus leping 31.08.2006, tähtajaga kuni 5 aastat, s.o kuni 31.08.2011. 2008 muudeti seaduse alusel kooli direktoritega sõlmitud töölepingud, mille tähtaeg saabus pärast 15. maid 2008, tähtajatuks, seega muutus ka Hageja tööleping Kostja juures tähtajatuks. Kokku töötas Hageja Lohusuu Kooli direktorina ligemale viis aastat. Esialgu Hageja töö koolijuhina sujus (15.02.2012 tunnistaja S. Šarina 1 lk alt 6. rida, 16.01.2012 tunnistaja I. P 1 lk 2. rida, 15.02.2012 tunnistaja T. Kivi 1 lk alt 7. rida). Teda nimetati sõbralikuks, lahkeks, tal olid head mõtted, projektid. Koostöö toimis enam-vähem kuni 2008. aastani, ajani, mil tähtajaline tööleping tähtajatuks muutus. Aeg-ajalt hakkas jõudma Kostjani signaale, et koolis ei suju töö enam kõigile sobival viisil. Tõsi on, et Kostja ei pööranud vallavalitsusse jõudnud avaldustele kohe piisavat tähelepanu, suulisi avaldusi ei registreeritud (15.02.2012 S. Š tunnistus 1 lk 8. rida, 2. lk 6 rida) ning Kostja lootis, et kool, s.o direktor suudab tekkinud probleemid ise lahendada. Ei ole ju midagi tavapäratut, et töökollektiivides aeg-ajalt lahkhelid tekivad (omad tülitsevad, omad lepivad). Tegemist ei olnud alaealiste või eestkostel olevate isikutega, kellele oleks pidanud kohe appi tõttama. Kahjuks pole dokumentaalset jälge varasemate arupärimiste kohta Hagejalt endalt ühe või teise rahulolematust tekitanud probleemi kohta, millega vallavalitsuse kui Kostja poole on pöördunud kooli töötajad, lapsevanemad, murelikud vallaelanikud. Tavaline inimestevaheline suhtlusviis on kõne. See on loomulik ja normaalne. Loomulik ja normaalne ei oleks see, kui inimesed (s.h tööandja ja töövõtja) hakkaksid omavahel suhtlema üksnes kirjade teel. Niigi pingeid täis õhkkonda lisandub lõpuks viimane piisk. Viimaseks piisaks saab Hageja käitumine seoses Illuka laagris 2010 maikuus juhtunud intsidendiga. Jah, Hageja ei saanud kontrollida tegevust Illuka laagris, polnud tema võimuses hoida käest kinni Lohusuu Kooli huvijuhil või juhendatavatel lastel, kuid tema võimuses ja mitte ainult võimuses, vaid kohuseks oli olukorrast vastavad järeldused teha, võtta asjaosalistelt seletused, vestelda huvijuhiga, teha talle hoiatus (huvijuht oli varemgi sobimatu käitumisega silma paistnud), lasta huvijuhil vabandada kõikide ees, kelle arvates huvijuhti käitumine häbistab lisaks temale endale kooli,
selle kaudu ka tööandjat. Vastupidiselt kolleegide ja kostja ootustele järgnes Hageja poolt hoopis huvijuhi õigustamine: noormehega, kellega huvijuht laste jutu järgi ühe teki all oli ja suudles kogu aeg (15.02.2012 J. Levina 3. rida) olla huvijuhi sugulane jne. Antud kohtuasja ülesanne ei ole anda hinnangut huvijuht M A käitumisele. Kooli töötajate, lastevanemate ning hoolekogu ja volikogu liikmete õiglustunnet riivasid ja pahameelt tekitasid Hageja õigustused, tema rahuliku südamega puhkusele minek, suutmatus arvestada järjekordselt haiget saanud inimeste tunnetega. Täiesti ilmselgelt avaldus Hageja sobimatus töötada (kooli)juhina - ta kas ei suutnud, osanud või tahtnud tekkinud probleemiga tegeleda. Väike kogukond oli šokeeritud. Esitati otseseid süüdistusi Kostja suunas ja seda õigustatult, sest Lohusuu Kool on Lohusuu Vallavalitsuse hallatav asutus. Hageja tööandja on Kostja. Suutmatuses olukord lahendada ja midagi ette võtta süüdistati Kostjat, järjest rohkem tuli ähvardusi, et kui Kostja ei suuda midagi koolis toimuvaga ette võtta, siis lapsi sellesse kooli ei panda (15.02.2012 T. Kivi 1. lk alt 15. rida) Enne 11.maid 2010 toimunud hoolekogu istungit võtsid vestluse Hagejaga ette volikogu esimees ja vallavanem. Hagejale tehti suuline hoiatus, milles anti üheselt ja tingimusteta teada, et kui Hageja ei suuda olukorda kooli juhile kohaselt ja kooli juhi pädevuse ning volituste piires lahendada, võetakse küsimuse alla Hageja sobivus koolijuhi kohale. Jutuajamine ei olnud konstruktiivne. Hagejat ei huvitanud ükski lahendamist vajanud probleem. Valjuhäälselt ja mitteadekvaatselt nõudis ta vaid omale palka juurde. Palganõue jätkus ka hoolekogu istungil, vaatamata sellele, et antud küsimust ei olnud 11. mai hoolekogu istungi päevakorras. Oma iseloomuomadustest tulenevalt ei talunud ta mõtet, et alati ei ole tema eesotsas ja juht, seetõttu haaras ta juhirolli ka hoolekogu istungitel, kus tal tegelikult oli vaid aruandekohustuslase roll. Kahjuks ei suutnud tollane hoolekogu esinaine, kes töötas Hageja alluvuses, ennast maksma panna. Suurema palga ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise eest suurema summa nõudmine jätkus ka peale hoolekogu istungit (15.02.12 T. Kivi 1 lk 5.rida). Jutuajamise tulemusena viskas Hageja 17. mail 2010. a vallavanema lauale huvijuhi seletuskirja, mis oli kirjutatud stiilis: jah tegin, jah istusin süles, olin ühe teki all ja mis siis, kui on veel küsimusi, siis helistage (tõend, huvijuhi seletuskiri). Taolise käitumisega näitas Hageja selgelt oma suhtumist tööandjasse. Ta ei täitnud tööandja mõistlikke korraldusi, kuigi 11. mail anti vallajuhtide poolt selge hoiatus, et kui Hageja ei suuda probleemi lahendada, hakkab sellega tegelema Kostja (15.02.2012 T. Kivi 1 lk 14. rida). Antud juhul on Hagejal raske mängida naiivitari ja öelda, et ei saanud hoiatamisest aru. Haritud inimese ja koolijuhina pidi ta teadma, et Kostjal puudub nii volitus kui ka pädevus kooli siseelu reguleerimiseks, käskude, keeldude ja korralduste andmiseks, küll aga on see pädevus suhete reguleerimiseks koolijuhiga, s.o Hagejaga. Õpetajate lootus mingisugusekski muutuseks kadus 2009/2010 õ.-a viimasel õppenõukogu istungil. Olles teadlik kohe-kohe plahvatavast pingeolukorrast, otsustas Hageja olukorda ignoreerida. See oli kahtlemata viga, sest mitmed õpetajad, kes olid otsustanud koolist lahkuda, hakkasid meeleheites otsima viimast õlekõrt, millest kinni haarata ja mis annaks neile võimaluse edasi töötada oma kodukoha koolis. Tundus ebaõige, et nemad, kes nad olid töötanud selles koolis juba üle 20 aasta (15.02.12 S. Š 2. lk alt 14. rida; 15.02.2012 K O 2. lk alt 20. rida), peavad lahkuma ja hakkama tööl käima kümnete kilomeetrite kaugusel, eemal kodust ja perekonnast ja seda põhjusel, et koolijuht ei tule oma tööga toime (kas siis oskamatusest või iseloomuomadustest tulenevatel põhjustel, ei omagi erilist tähtsust).
Oluline on vaid lepingut ülesütleva poole tahte selgumine. TLS § 95 lg 2 alusel peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Seega on Kostja esitanud igati korrektse ülesütlemisavalduse. Kõik ülesütlemisavalduses toodud põhjendused on leidnud kohtus kinnitamist: Autokraatlik juhtimine, tekkinud sisepinged, mida Hageja juhina lahendada ei suutnud (16.01.12 K. K 1. lk alt 21. rida, 2. lk 10. rida; 16.02.12 M. P 1. lk 10. rida; 16.01.12 I. P 2. lk 3. rida; 16.01.12 A. Pärn 11. rida; 16.01.12 L. A 20. rida, 15.02.12 T. K 1. lk alt
3)väide, et kuivõrd Hageja viibis isiklikult nii vallavalitsuse kui volikogu istungil, saab ta kinnitada, et mitte ükski tema kolleegidest Lohusuu Koolist ei väitnud, et neil oleks plaan koolist ära minna – tegemist on iseenesest absurdse väitega, arvestades töökohtade puudust, seda ka venekeelse elanikkonna seas, samuti kohalikku elatustaset, iga inimene, kellel on kindel töökoht ja sissetulek, soovib seda säilitada (15.02.12 S. Š 2. lk alt 14. rida; 15.02.12 K. Oja 2. lk alt 22. rida; 16.01.12 K. K 2. Lk 6. Rida, volikogu 03.08.10 istungi helisalvestis 01.13.20 kuni 01.18.20) 14.10.2010 täiendas Hageja oma haginõuet: mõista Lohusuu vallalt H E kasuks välja H E graafikujärgse põhipuhkuse ajal töötatud päevade eest saamata jäänud töötasu summas 12 288 krooni ning hüvitis H E kasutamata jäänud põhipuhkuse eest summas 2715 krooni. Kostja tunnistab täiendava hagiavalduse nõuet osaliselt, kokku 227.96 euro ulatuses (Kostja vastus täiendavale hagiavaldusele, 05.11.2010). 31.08.2011 esitas Hageja uue taotluse, milles loobuti tööle ennistamise nõudest, taotleti töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, nõuti H E kasuks välja ühe aasta keskmise töötasu suurune hüvitis, s.o 12 274 eurot, samuti graafikujärgse põhipuhkuse ajal töötatud päevade eest saamata jäänud töötasu summas 785.34 eurot ning paluti kõik menetluskulud jätta Lohusuu valla kanda. TLS § 88 lg 4 alusel võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja kui tööandja jaoks hakkas mõistlik aeg kulgema 2010. a juulikuus laekunud pöördumistest ja nendele järgnenud sündmustest (kodukülastused). Kostja ei varja, et oli üheteise koolis toimuvaga kursus, kuid tervikpilt olukorrast selgus siiski alles peale pöördumiste laekumist. See oli märk lepitamatust olukorrast. TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 85 lg-st 5 järeldub, et tööandja võib tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu seaduse seletuskirjast: Eelnõu ei näe ette töölepingu ülesütlemise juhtumeid kinnise loeteluna. Kasutades suurema üldistusega regulatsiooni, piirdub eelnõu tööandja algatusel töösuhte ülesütlemisel majanduslike asjaolude või töötaja, sh tema isiku või käitumisega seotud mõjuva põhjuse tingimusega. Milline konkreetne majanduslike asjaolude või töötajaga seotud juhtum tingib töölepingu ülesütlemise, on lahtine, ja vajab igal konkreetsel juhul eraldi hindamist. Kõrgema üldistusega reguleeritud normid on paindlikumad ja vastavalt olude muutumisele on neid kergem rakendada. Samuti võimaldab paindlikum regulatsioon üldistele väärtustele tuginevate otsustuste langetamist. See omakorda suurendab töölepingute osapoolte vastutust ja kohtute rolli, sest paljud töösuhte lõpetamist puudutavad põhimõttelised küsimused lahendatakse praktikaga.
Kõike eeltoodut arvesse võttes palub Kostja rahuldada hagi vaid osaliselt - osas mis puudutab puhkuse ajal koolitusest osavõttu 28.06.2010- 04.07.2010. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus nimetab kohaldatavad õigusnormid ning millises osas kohus nõude rahuldab (I), edasi käsitleb töölepingu ülesütlemiseks esiletoodud asjaolusid (II), lahendab rahalised nõuded ( III) ja menetluskulude jaotuse (IV). I Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TLS § 87 sätestab, et töölepingu (nii tähtajalise, kui tähtajatu) võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ja mille alusel seega ei saa eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ning see lõppeb koheselt. Töösuhte lõppemine etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaega järgides. Erinevalt muudest võlaõiguslikest lepingutest ja erisusena VÕS §-st 196, tööandja algatusel töölepingu ülesütlemine eeldab alati majanduslike või töötajast tulenevate asjaoludega seotud mõjuva põhjuse olemasolu. VÕS § 196 lg 3 alusel võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seda põhjusel, et juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul ei lõpetata, võib lepingut rikkunud pool eeldada, et ülesütlemisõigust omanud pool on rikkumisega nõustunud ning kohustuste täitmine jätkub ja rikkunud poolel on võimalik edaspidiselt käitumist vastavalt kohandada. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellise töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ning osata arvestada, et tema käitumisel nii tõsised tagajärjed võivad olla. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. Antud juhul puudus vajadus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud TLS §-s 87 sätestatud imperatiivne alus erakorraliseks ülesütlemiseks, s.o mõjuva põhjuse olemasolu. Ülesütlemisavalduses märgitud TLS §-s 87, 88 lg 1 p 2, 3 ja 6 nimetatud aluseid saab lugeda tõendatuks osaliselt. Ülesütlemisavalduse esitamisel on eiratud ka TLS § 88 lg 4, milline sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Põhjendatud on rahuldada nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja nõue lugeda tööleping lõppenuks alates 18.08.2010; rahuldamisele kuulub nõue graafikujärgse põhipuhkuse ajast 16 päeval töötamise eest saamata jäänud töötasule summas 785. 34 eurot (12 288.00 krooni) ja nõue saada 16 töötatud päeva eest kasutamata aegumata põhipuhkusetasu summas 173.52 eurot (2715.00 krooni).
Kohus peab põhjendatuks rahuldada töölepingu lõpetamisest tulenev hüvitise nõue osaliselt, s.t. mitte taotletult 12. kuu töötasu ulatuses, vaid leiab, et seaduses ettenähtud 3 kuuline hüvitus on piisav kompensatsioon. Hagejale töölepingu erakorralist ülesütlemist on Kostja põhistanud harvanähtavalt põhjalikult, see aga ei tähenda veel iseenesest seda, et kõik põhistuses toodud asjaolud oleks leidnud tõendamist ja seda hetkeks, kui otsustati töösuhe erakorraliselt lõpetada. Kostja tugines Hagejale töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg.1 p.2, 3 ja 6 sätestatud alustele ja põhistab erakorralise ülesütlemise vajadust sellega et: 1) Hagejat oli eelnevalt 11.05.2010 hoiatatud, 2) tema suhtes oli valda esitatud pöördumisi ning et 3) Hageja tegi pöördumistele järgnevalt visiite pöördumistele allakirjutanute kodudesse. II Juhtimisstiil, hoiatused- vestlused ja nende vormistamine, mõistlik aeg 1-1 Kohus nõustub osaliselt Kostjaga selles, et hageja juhtimisstiilile võib teha etteheiteid. Samas on kostja ka ise möönnud, et mingi piirini ongi autokraatne juhtimine vajalik ja põhjendatud. Kohtu nõustumine Kostjaga tuleneb kogumis tunnistajate-pedagoogide ütlustest, muuhulgas õppenõukogu toimimisse puutuvalt. On võimalik sedastada, et pedagoogid ei olnud rahul olukorraga, kus direktor ainuisikuliselt otsustas, mida ja kui palju õppenõukogus arutatakse ja veelgi enam, mida ja kui palju hilisem protokoll kajastada saab ja tohib. Kohus leiab, et protokolli kui sellise pidamise mõte ei ole mitte fikseerida seda, mis võinuks olla, vaid see, mis tegelikult toimus ja kui direktor ainuisikuliselt seda teistmoodi korraldas, siis see viitab põhjendamatule autokraatiale. Iseenesest ei ole midagi taunimisväärset direktori personaalses suhtlemises üksikute pedagoogidega oma kabinetis, kuid kohtule jääb arusaamatuks, et kui pedagoogid ei olnud rahul õppenõukogude läbiviimisel-vormistamisel kujunenud süsteemiga ja ei olnud rahul sellega, mil viisil nendega õppenõukogude järgselt personaalselt kabinetis suheldi, siis miks ei üritatudki oma rahulolematusest direktorile teada anda ja miks ei pöördutud juba järgneva võimaliku käiguna direktori tööandjana Kostja poole. 1-2 Kohus möönab, arvestades Hageja olekut kohtus, s.h. tunnistajate ülekuulamise ajal, et on olemas võimalus, et Hageja suhtles koolis ja kooliga seotud isikutega kooliväliselt ehk põhjendamatult üleolevalt ja autokraatselt, kuid ei ole teada, et kes iganes konkreetse suhtlemissituatsiooni vastaspoolest oleks sõnaselgelt Hagejale teatavaks teinud, et viimase käitumine on sobimatu. See ei selgu ka nt K K ütlustest (III kd, lk 68), kelle kirjelduste kohaselt direktor suhtles temaga oma kabinetis küll ebasobival viisil karjudes ja rusikaga lauale tagudes, kuid tunnistaja reaktsioon sellele ei olnud mitte selgitus, et selline suhtlemine on kohatu, vaid see, et ”tõusin püsti ja läksin ära”. Ei selgu pedagoogide valmisolek direktorile tema käitumise osas pretensioonide otse esitamise julgust ka tunnistaja M P ütlustest (III kd, lk 63), kes küll kinnitab, et Hageja tema peale karjus, nii et tunnistaja nutma hakkas, kuid kes selle peale üksnes ”palus luba lahkuda”. Ka K O (III kd, lk 85) möönab, et ”meie vanusevahet arvestades ei ole minul sobilik teha tema käitumisele etteheiteid”. Tunnistaja A P (III kd, lk 59) ütlustes kirjeldatud pinged 2007-2008 õppenõukogu protokollide koostamisel tulnuks lahti rääkida koheselt. Kui tunnistaja õppenõukogu koosolekute protokollijana ei pidanud seda õigeks, et protokolle koostati mitte tegelikult toimunu järgi vaid direktori ütluste kohaselt, siis see olukord ei saanudki ju muutuda, kui sellisele korraldusele vastu ei hakatud.
Kui aga lähtuda sellest, et õppenõukogu protokolle koostati Hageja suuniste kohaselt, siis ei saa neid (I kd, lk 59 jj) Hageja esitatud motiividel pidada usaldusväärseks tõenditeks hagis (hagi lk. 9; I kd, lk 10) väidetu kohta selles osas, et Hagejal oli kollektiiviga meeldiv koostöö, et paranenud on õpetajate omavahelised suhted jne. Tunnistaja L A (III kd, lk 60) lühidad seletused erinevate asjaolude- küsitluslehtede analüüs, huvijuht, Hageja hääletoon suhtlemisel, hoolekogu toimumine jne- kohta langevad suures osas kogumis kokku teiste tõenditega, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid ütlusi eraldi analüüsida, hinnata ja arvestada. Samuti on kohus eelnevalt väljendanud arvamust, et Hageja käitumisele oli põhjust etteheiteid teha, sest kahtlemata ei ole aktsepteeritav suhtlemine häält tõstes, lausa karjudes, ebakohaseid väljendeid- surmaotsusele alla kirjutamine, siberisse saatmine, natsionalistid jne- kasutades või emotsionaalselt enda kuuldavaks tegemiseks rusikaga lauale tagudes. Küsimus on selles, et neid etteheiteid selgelt tajutavalt, fikseeritult ei tehtud. 1-3 Kohus leiab, et Kostja on tunnistaja T K ütluste kaudu omaks võtnud, et kohalik omavalitsus, teades küll juba, et koolis on pinged, ei pidanud vajalikuks sekkuda. Kostja leidis seega, et tegemist on kooli siseasjadega ja järelikult ei pidanud ka Kostja ise probleemi sedavõrd teravaks, et pidada vajalikuks Hagejaga vestelda pingete lahendamise teemadel. Kohus leiab, et hoiatus-vestluste pidamist ei ole tõendatud ja seega ei saanud ja pidanudki Hageja aduma, et tema käitumises on midagi sellist, millega tööandja rahul ei ole. 1-4 Kui väidetavalt sisekliima pinged tekkisid ja kuhjusid üksnes Hageja juhtimisstiili tõttu ehk tulenevalt Hageja käitumismudelist, siis Kostja, olles sellega rahulolematu, saanuks hoiatusena kohustada Hagejat näiteks läbima vastavaid koolitusi-suhtlustreeninguid. 1-5 Kohus leiab, et käitumismustri vastuvõetamatuse ilmnemisel on võimalik iga inimest, eriti pedagoogi kui eelduslikult juba intelligentset ja õppimisele vastuvõtlikku inimest suunata selle muutmisele. Kuivõrd aga see ilmselgelt ei saa olla väga lühiajaline protsess ja ei toimu läbi ühekordse akti, siis olnuks ka antud kaasust silmas pidadas põhjendatud eelkõige anda Hagejale selgesõnaliselt teada, et tema käitumisega ei olda rahul ja hoiatada tagajärgede eest, kui ta ennast ei muuda ja alles seejärel tegeleda töösuhte lõpetamisega, kui on näha, et isik ei soovi oma käitumist muuta. Erakorraliselt töösuhte lõpetamiseks alust andev põhjus peab olema mõjuv. Ajakirjanduses on käsitletud juhtumeid, kui pedagoog kustutab sigaretikoni õpilase pihku või juhib autot joobes peaga või tulistab õpperuumis õpilaste juuresolekul püssist lampi- need oleks juhtumid, mis annaksid aluse kaaluda erakorraliselt töösuhte lõpetamist. Antud kaasuses kohus ei näe sellist mõjuvat põhjust, mis andnuks aluse töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks. 1-6 Asjakohane on hageja väide, et vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt Hageja juhtimisstiili osas tekkinud probleemide lahendamiseks tähelepanu juhtimise kohta ei ole esitatud tõendeid. Kohalik omavalitsus saab oma otsustusi fikseerida koosolekul vastuvõetud otsuste kaudu. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et alates Hageja töösuhte muutumisest tähtajatuks, ehk ajast, mil Kostja väitel muutus hageja käitumine, oleks toimunud vallavalitsuse või volikogu istungeid, kus päevakorras olnuks kooli direktori käitumisega seonduv. Seega ei saa pidada usutavaks Kostja väidet, et Hagejat oleks teadvustatud probleemidest ja et Hageja väidetavalt ei soovinud asjaga tegeleda. 1-7 Esimene väidetav hoiatus pärineb 11.05.2010, mil Kostja kinnitusel ”enne hoolekogu koosoleku toimumist Hagejaga vesteldi” (I kd, lk 150) ja teda hoiatati. Kohus ei saa seda kontrollida, sest sellise kuupäevaga Kostja ametiisikute tegevust kajastavat dokumentaalset
tõendit menetlusse esitatud ei ole. On tõsi, et kehtiv töölepinguseadus ei sätesta hoiatusele vorminõudeid, kuid arvestades antud menetluse pooli, eeldanuks siiski, et kui tööandja meelest olid suhted juba sedavõrd pingestunud, et allasutuse juhile tuli esitada hoiatus, siis võinuks selle ka kirjalikult fikseerida. 1-8 Kostja taotluse alusel ülekuulatud volikogu esimees T K on selgitanud, et Hagejale edastati sõnum, et ”kui Hageja midagi ette ei võta, tuleb meil see probleem lahendada”. Ütluste kohaselt eeldati selle vestluse raames, et direktor reageerib huvijuhi käitumisele. Kohus leiab, et isegi kui eeldada, et volikogu esimehe poolt toimus hoiatamine (huvijuhiga seonduvalt), siis on selle hoiatamise tõendamiseks esitatud Kostja ametiisikuks oleva isiku ütlused. Tegemist on selle asjaolu osas tõendamisest huvitatud isikuga seotud persooniga, kelle ütlustesse kohus peab suhtuma reservatsioonidega. 1-9 Hageja hoiatamine töökohustuse ebarahuldava täitmise ja selle võimalike tagajärgede eest on usaldusväärselt tõendamata. T K ütlusest ”siis tuleb meil see probleem lahendada” ei saa teha ühest järeldust, et see lahendus olnuks direktoriga töölepingu erakorraline ülesütlemine. T K ütluste kohaselt (III kd, lk 87jj), on ”Hageja temast vanem ja tunnistajal ei ole kohane teda õpetada. Vallavalitsus kutsuski töötaja korrale sellega, et esitas töölepingu ülesütlemise”. Tunnistaja ütlus oli, et ”üks konkreetne hoiatus oli seotud huvijuhiga. Kuid ka muud, et kuidas kooliga edasi minna, et lapsevanemad esitavad kaebusi”. Erinevalt huvijuhti puutuvalt, kus Hagejale anti konkreetne suunis (seletuskirja küsimisena), ei selgu tunnistaja ütlustest ”muude” asjaolude osas tehtud hoiatuse sisu. Tunnistaja nägi enda kui volikogu esimehe funktsiooni selles, et ”pean direktorile edasi andma need probleemid, mis külas on tekkinud” ja et ”mul ei ole kohane teda õpetada”. Sellest järeldab kohus, et volikogu ja direktori suhtlus piirdus porbleemide edastamisega, millele obligatoorselt hoiatust ei järgnenud. Selle viitab ka edasine olukord, kus tunnistaja kirjeldab, et huvijuhi seletus jõudis temani paar päeva hiljem ja et ”selles küsimuses oli sõnum, et volikogu esimehel tuleb asjaga tegelda ja probleem lahendada.” Jällegi ei ole tõendatud, et oleks arutatudki midagi muud, kui huvijuhi tegevust puudutavat, veel vähem, et Hagejale oleks esitatud hoiatus tema tööülesannete rikkumise/ täitmata jätmise osas. 1-10 Kostja on taotlenud volikogu esimehe ärakuulamist (II kd, lk 38) Hageja hoiatamise tõendamiseks. Seega Kostja leiab, et volikogu esimehel on vaidlustatud töösuhtes tööandja roll ja pädevus. Töösuhte üks põhitunnus on alluvussuhe, Kostjal ei olnud mingit põhjust arvata, et tema Hageja tööandjana ei saaks ja ei peaks andma konkreetseid tööalaseid korraldusi. Ei ole väidetud ega tõendatud, et vallavanem oleks Hagejaga vestelnud, teda hoiatanud. 1-11 Kostja väidab, et teemat arutati ka 11.05.2010 kooli hoolekogu istungil. Hoolekogu koosolekud tuleb protokollida. Nimetatud asjaolu tuleneb ka avaliku dokumendina Lohusuu Kooli kodulehel olevast kooli hoolekogu tegutsemise korrast ja sellele dokumendile on Kostja viidanud oma 01.12.2011 esitatud menetlusdokumendis (II kd, lk. 37). Kuivõrd järeldusi selle kohta, kas ja mis teemasid hoolekogus arutati, saab kohus teha üksnes nõuetekohaselt koostatud protokolli alusel, siis saanuks ja pidanuks Kostja Hageja hoiatamise asjaolu tõendamiseks esitama vastava 11.05.2010 toimunud hoolekogu koosoleku protokolli. Seda ei ole tehtud. 1-12 Kostja on 11.11.2011 (II kd, lk 192 jj) esitanud kooli hoolekogu 19.07.2010 protokolli, mille kohaselt otsustati avaldada direktorile umbusaldust ning koostada selleks vastav avaldus vallavalitsusele ja volikogule.
Kooli kodulehel olev kooli hoolekogu tegutsemise kord on tehtud viitega haridusministri 22.06.2000 määrusele nr. 19, mis tänase seisuga on tunnistatud kehtetuks. Viidatud määrusele tugineva hoolekogu tegutsemise korra § 1 kohaselt on hoolekogu ülesanne määratletud, kui kooli õppe- ja kasvastustegevuse jälgimine ning selleks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Ei haridusministri määrus nr 19 ega kehtiv, haridus- ja teadusministri 03.12.2010 määrusega nr 69 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lg 1 alusel vastuvõetud riigi üldhariduskooli hoolekogu moodustamise korra ja töökorra § 4 ei sätesta, et hoolekogu pädevuses oleks umbusalduse avaldamist direktorile. PGS § 73 lg.1 kohaselt on hoolekogu ülesandeks küll kooli pidajale ettepaneku tegemine kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks, kuid esiteks ei kehtinud selline redaktsioon hoolekogu 19.07.2010 koosoleku ajal ja teiseks on umbusalduse avaldamist väga raske selle või otsuse vastuvõtmise hetkel kehtinud ”paremate tingimuste loomisele kaasaaitamise” ülesande sisusse raamistada. Seega tuleb seada kahtluse alla kooli hoolekogu 19.07.2010 sisulise otsustuse õiguspärasus. 1-13 Protokollist ei nähtu, et tegemist olnuks hoolekogu erakorralise koosolekuga, mistõttu tulnuks selle toimumise aeg, koht ja päevakord teatada vähemalt kümme tööpäeva (vana määruse järgi üks nädal) ette. Asjaolule, et hoolekogu istungite toimumisega, selle kokkukutsumisega oli segadust ja probleeme, on Hageja viidanud juba hagiavalduses ja teeb seda uuesti kohtuliku vaidluse teesides. Kohus märgib, et Hageja on teinud seejuures viited ka tunnistajate sellistele ( nt M P osas) ütlustele, mis olid antud asja lahendanud eelmise kohtuniku menetluse ajal ja seetõttu neid kohus ei arvesta. Kuid ka käesoleva kohtu koosseisu ajal ärakuulatud samad tunnistajad on andnud hoolekogu toimumise osas ütluseid, mis annavad aluse kahelda toimunud hoolekogu koosoleku vormilises õiguspärasuses. Näiteks tunnistaja I P ütlustest selguvalt kutsuti osa inimesi kutsega, mõnele helistati ja mõnele ei saadetud kutset ega ka ei helistatud. Ilmselgelt ei ole seeläbi tagatud hoolekogu koosoleku kokkukutsumise korra nõuete täitmine. Hoolekogu pöördumisele on omakäelise selgituse esitanud I T , mille kohaselt vastava sisulist hoolekogu koosolekut pole korraldatud ning alla kirjutas ta dokumendile Lohusuu valla volikogu esindajaga eraviisiliselt kohtudes (I kd, lk.42, III kd, lk. 7). Nimetatud tõend oli algselt hagi juurde esitatud viisil, mis ei võimaldanud tuvastada selle koostaja isikut, kuivõrd aga 26.10.2011 istungi protokolli (II kd, lk 181) järgi anti Hagejale võimalus esitada tõend selle koostanud isiku tuvastamist võimaldaval kujul ja Hageja seda 11.11.2011 ka tegi, siis on Hageja poolt tõendile tuginemine ja viitamine asjakohane. 1-14 I T kohta on koosoleku toimumist korraldanud I P väitnud, et talle saadeti kutse. Kuna kirjalik kutse tuli saata tol hetkel kehtinud regulatsiooni kohaselt vähemalt nädal enne, siis Lohusuu kompaktsust arvestades ei ole põhjust arvata, et postiljon ei suutnud seda kätte toimetada. Kohus ei pea I P ütlusi I T kutse saatmise kohta usaldusväärseteks. 1-15 Määruse nr 19 § 3 lg 8 sätestab, et hoolekogu koosolekutest võtab osa kooli direktor. On arusaamatu, miks ei kutsutud koosolekule direktorit, kui päevakord 100%-lt oli seotud direktori isikuga. Selline käitumine võimaldab järeldada, et hoolekogu liikmetel ei olnudki kavatsust esitada pretensioone vahetult Hagejale endale. 1-16 Hoolekogu otsuse kehtivus ei sõltu imperatiivselt sellest, kas koosolek on kokku kutsutud nõuetekohaselt, kuid antud juhul pidanuks Kostja, võttes vastu hoolekogu otsuse alusel koostatud
pöördumise, siiski tavapärast hoolsust ilmutades tuvastama, kas tegemist on asjakohase dokumendiga. Hoolekogu liikme kirjalik kinnitus sellise asjaolu kohta, et hoolekogu vastavat koosolekut pole korraldatud, on kohtu jaoks piisav argument väitmaks, et sellele hoolekogu otsusele tuginevalt kostjale esitatud pöördumine ei saanud olla piisavalt usaldusväärseks argumendiks hagejaga töösuhte erakorralisele lõpetamisele. 1-17 TLS § 88 lg 1 p 2 kohaldamine eeldab, et töötaja ei ole pikka aega tulnud tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu ja need asjaolud ei võimalda töösuhet jätkata Antud juhul ei ole Kostja selgitanud, milline on see pikk aeg, mille kestel tuvastati tööülesannete täitmisega mittetoimetulek. Kostja väitis küll, et rahulolematus ilmnes siis, kui Hageja tööleping muutus tähtajaliseks, samas on Kostja ise kinnitanud, et Kostja ei pidanud vajalikuks Hageja tegevusse sekkuda, kuna leidis, et tõstatatud probleemid on kooli siseasi. See tähendab, et mitte Kostja kui tööandja ei olnud rahulolematu, vaid rahuolematust avaldasid pedagoogid ja lapsevanemad ja üldiselt kogukond. Need kolm ei ole aga Hagejale tööandjaks. Edasi ei ole Kostja oma etteheidetes põhistanud, mis olid need konkreetsed Hageja töölepingus fikseeritud tööülesanded, mida Hageja ei täitnud. Hagejaga sõlmitud töölepingu p.-s 2 kirjeldatud Hageja töö sisu seisneb kooli juhtimises, lähtudes selleks alust andvatest normatiivaktidest. Kui Kostja heidab Hagejale ette tööülesannete, mida Hagejale töölepingu p.2.4 kohaselt pidi andma Kostja, täitmata jätmist, siis tulnuks nimetada need juhtimisülesanded. Tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel esinev mõjuv põhjus peab kindlasti olema seotud töötajaga, tema isiku või käitumisega. VÕS § 196 lg.2 ettenähtud mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks teenib tööõiguses hoiatuse andmise eesmärki. VÕS kohaselt tuleb lepingu ülesütlemiseks lepingulise kohustuse rikkumise tõttu anda esmalt mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks. Mõistlikku tähtaega ei pea andma, kui tegemist on olulise rikkumisega VÕS § 116 lg.2 p.2-4 mõttes, milleks on kohustuse rikkumine, mille täpne täitmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kohustuse rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kohustuse rikkumine, mis annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidiselt. Oluliseks rikkumiseks selles tähenduses on nimetatud tööandjas usaldamatuse tekitamist. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb üldiselt ülesütlemisest hoiduda, mistõttu tööandja peab teatud määral sallima ka sellise töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb sellele juhtida töötaja tähelepanu ning anda töötajale võimalus ennast parandada, tagasisidet saamata ei pruugi töötaja olla teadlikki oma puudulikust tööoskusest ning ei oska seeläbi ka arvestada, et tema käitumisel nii tõsised tagajärjed võivad olla. Kostja on tõendanud (T.K ja pedagoogide ütlused), et vald kooli siseellu reeglina ei sekkunud. Kuna pedagoogid oma rahulolematust õppenõukogu korraldusliku ja ka sisulise poole osas ei fikseerinud ega väljendanud, siis on raske mõista, millal ja millest pidi Kostja meelest Hageja aru saama, et tema juhtimisstiiliga ühel hetkel enam ei olda rahul.
Kui kostja, arvestades juunis-juulis temani jõudnud erinevate huvigruppide pöördumisi leidis, et Hagejaga töösuhet jätkata ei saa, siis ikkagi puudub ka sel juhul põhjendus, miks ei oleks saanud kõigepealt Hagejale anda mõistlikku aega ja võimalust enda muutmiseks. Kostja väitel oli probleemiks Hageja ebapiisav tööoskus ja sobimatus. Seega pidanuks kõigepealt läbi hoiatuse (mille tegemine antud kaasuses on tõendamata) juhtima Hageja tähelepanu sellele, milles konkreetselt seisnes Kostja arvates Hageja ebapiisav tööoskus ja sobimatus, siis andma mõistliku tähtaja selle olukorra muutmiseks, seejärel Hagejale pakkuma teist, ehk tema võimetele vastavat tööd ja alles siis, kui need abinõud ei oleks realiseerunud, tulnuks kõne alla töölepingu ülesütlemine. Kostja argument lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, et algamas oli kooliaasta ja selliselt ei saanud lasta olukorral jätkuda, ei ole kohtu jaoks veenev. Hagejale ülesütlemise põhjendustest lähtuvalt etteheidetud ebakorrektset töökorraldust (õppenõukogu päevakord, protokollimised, kabineti vestlused), minetusi (tegelikult küll tunnistajatena ärakuulatud isikute ootuste-lootuste mitterealiseerumist) lasteaia ja venekeelse osa tegevuse korraldamisse puutuvalt ei olekski saanud muul ajal parandada ja muuta, kui õppetöö toimumise ajal. Iseenesest ei ole mitte midagi kummalist selles, kui koolidirektor vahetub õppeaasta kestel, sest direktori pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise tagamine on võimalik jooksvalt korraldada direktori kt määramise kaudu. 1-18 Kohus möönab, et S Š poolt tema ja Hageja vahelise suhtlemise kohta antud ütluste põhjal võiks küll teha järeldusi Hageja mitte kõige sobilikuma suhtlemisstiili kohta, samas formaalselt ei ole Kostja soovinud kasutada selle tunnistaja ütlusi ülesütlemiseavalduse põhjenduste esimese punkti, ehk Hageja juhtimisstiilile etteheidete tegemise tõendamiseks. Tunnistaja S Š on leidnud, et Hageja on väga hea psühholoog. Seega on Hageja puhul tunnustatud omadust, mida juhtimisteooriate kohaselt peetakse juhile vajalikuks. Tunnistaja S Š on ka edastanud neid jutuajamisi, mis tal endal Hagejaga vene osasse puutuvalt olid ja võib oletada, et konfliktide ja sisepingete algeid selles vallas oli, kuid paraku on see kogu tõendite mahust siiski sedavõrd marginaalne, et tundub kummaline, kui vald tööandjana teeb järelduse Hageja ja vene keelse kooliosa korraldusse puutuvalt sisuliselt vaid ühe pedagoogi arvamuse pinnalt. Tõepoolest on olemas ka kooli pöördumine Kostja poole, kuid antud menetluse raames on Kostja otsustanud, keda ta on pidanud vajalikuks pöördumises esiletoodud asjaolude suhtes vahetu isikustatud tõendi(tunnistaja ütlused) saamiseks ära kuulata. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettekindlaks määratud jõudu ja hinnates tunnistaja ütlusi kogumis teiste tõenditega, ei kaalu tunnistaja S Š etteheited Hagejale üles seda asjaolu, et Hageja väidetav konkreetne sihiteadlik tegevus vene osa sulgemise suunal on jäänud Kostja poolt tõendamata. 1-19 Kohus nõustub Kostjaga selles, et õpetajatele, lastele ja lastevanematele koostatud anonüümsed küsimustikud (I kd, lk 49-56) ei kajasta tegelikku olukorda, sest ainuüksi käekirja järgi saanuks vajadusel küsimustikele vastajat tuvastada. See vähendab selle küsimustiku objektiivsust ja seetõttu kohus neid tõendina ei arvesta. Samal põhjusel kohus pigem ei arvesta õpetajate tööanalüüsidega ( I kd, lk. 76). 1-20 Kostja on kohtuliku vaidluse käigus nimetanud, et Hageja käitumine oli ebalojaalne ja tööandja mainet kahjustav. Kostja seostab oma väidet asjaoluga, et Hageja, olles 03.08.2010 seisuga teadlik temaga töölepingu lõpetamist ja jäädes 04.08.2010 haiguslehele, leidis endas jõudu 04.-05.08.2010 kooli nimel kirjutada kirjad kooli osalemise tühistamise kohta kahes
projektis. Hageja viitas kirjades osaluse tühistamise alusena muudatustele kooli kollektiivis ja volikogu vastuseisule. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas SA Archimedest puudutavas teates (I kd, lk. 174) avaldatud info sai kahjustada tööandja mainet. Integratsiooni Sihtasutusele saadetud teates (I kd, lk 175) on tõepoolest küll viidatud, et valla volikogu ei soovi projektitöö kaudu arendamist, kuid kummalgi juhul ei ole teada, et vald Hageja tööandjana oleks sellest tulenevalt midagi oma maines kaotanud. Maine kahjustamiseks peab tavapäraselt isik, kes väidab teatud maine rikkumist, tõendama maine olemasolu, alles siis saab öelda, kas väidetava kahjustaja väidetav tegu on seda mainet rikkunud. Antud juhul ei ole teada, milline oli valla maine Integratsiooniasutuse silmis enne Hageja kirja saamist ja milline see oli pärast seda. SA-le Archimedes adresseeritud kirjas aga ei välistata projektijuhiks oleva T W osalemist ka edaspidiselt. Kuna Kostja väitel 05.10.2010 seisuga oli vähemalt üks neist projektidest endiselt töös, siis ei saa väita, et Hageja tegevus oleks kuidagi lõpetanud kooli koostöö projektides Kummaski kirjas ei nimetatud, et pedagoogilises kollektiivis toimunud muudatused olnuks seotud Hageja isikuga. Kostja on antud situatsioonis seostanud valla maine kahju tekitamise kooli õpilastele. Sellise seose kujunemine ei ole põhistatud. Usalduse kaotuse teise alusena nimetatud episood- materiaalsete väärtuste üleandmise viivitamisega seonduv- jääb ajaliselt lepingu lõpetamise järgsesse aega ja ei ole seetõttu üldse asjakohane. 1-21 Kostja süüdistab Hagejat selles, et kogukond omakorda heitis vallale ette direktoriga mittetoimetulemist. Kohus leiab, et see ei ole pädev süüdistus, silmas pidades, et Kostja on ise tunnistanud, et probleemidel lasti omavoolu areneda ja et tööandja pidas probleeme pikka aega kooli siseasjadeks ja et vaatamata juba saabunud signaalidele ei hakatud ikka veel kirjalikke selgitusi nõudma ega hoiatusena fikseerima. Ainsa teadaoleva kogukonnapoolse signaalina saab ehk käsitleda lastevanemate pöördumist, aga see toimus alles 23.07.2010, millele väga rutakalt järgnes mitte enam kirjalike seletuste nõudmine ja hoiatamine, vaid jõuliselt juba töösuhte lõpetamise otsustamine. 1-22 Kostja märgib, et võttes arvesse Hageja hoiatamist 11.05.2010, kõiki valda laekunud pöördumisi, Hageja ning tema tütre visiite pöördumisele allakirjutanute kodudes, ei olnud Kostjal valikut- töösuhe tuli Hagejaga erakorraliselt lõpetada. Ja kuna kohe oli algamas kooliaasta, siis mõlema poole huve arvesse võttes tuli seda teha etteteatamisaega järgimata. Kostja ei ole selgitanud, kuidas sai Kostja arvates etteteatamistähtaja mittejärgimine olla kooskõlas Hageja huvidega TLS § 88 lg 1 § 97 lg.3 mõttes. Kohus leiab, et Kostja tegi ennatliku eelduse Hageja töövõime kohta peale ülesütlemisavalduse kättesaamist ehk eelduse, et Hageja alates 12.08.2010 ei oleks enam toime tulnud kõikide vajalike tegevustega, mida uue kooliaasta algus nõuab. Ei ole välistatud, et psühholoogiliselt ei oleks olnud selles olukorras valmis pedagoogiline kollektiiv, aga ei saa väita, et direktor oma ametiülesannetest tulenevalt ei oleks toime tulnud. 1-23 Kohus leiab, et proportsioonis ei ole see aeg, mil Kostja nö vaatas kõrvalt, lootes, et tegemist on vaid kooli siseasjaga ehk periood alates Hageja töölepingu tähtajatuks muutumisest
mais 2008, kuni Kostja poolt viimaseks piisaks nimetatud mais 2010 toimunud Illuka noortelaagrini. See 2 aastat on periood, mil ilmnenud ebakõlade puhul oleks saanud ja pidanud tööandja asuma reageerima, s.h. hoiatamisega. Ja teiseks see aeg, mis kulus juulis 2010 esimesest saabunud pöördumisest kuni 12.08.2010 ülesütemisavalduse edastamiseni ehk ca 3 nädalat. 1-24 Kostja on põhjendamatult jätnud kohaldamata etteteatamistähtaja regulatsiooni. Kõiki esile toodud asjaolusid arvestades võib tõepoolest nentida, et töörahu säilitamine olnuks problemaatiline, kuid arvestades eelnenud 2. aasta pikkust vaikimisi talutud perioodi, ei oleks etteteatamistähtaja järgimine enam Kostja (kooli, kogukonna) huve halvendanud. Kostja väidab, et leping oli vaja erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda seetõttu, et uus kooliaasta oli algamas ja et sellises õhkkonnas poleks saanud töö jätkuda. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu arvates oleks sisepinged leevenenud, kui nö kannataja poolel oleks olnud juba teadmine, et Hagejale on etteteatamistähtaega järgides edastatud ülesütlemisavaldus, ehk nn kogukonnale ja kooli personalile olnuks edastatud sõnum, et ühel kindlal hetkel olukord muutub. Kool saanuks teadmise, et nende mure on saanud lahenduse. Võimalik hirm, et etteteatamistähtaja jooksul Hageja ehk oma senist autokraatset käitumist veelgi võimendab, ei oleks olnud Hageja poolt vaadatuna mõistlik käitumine, sest eelkõige olnuks selliselt käitumine tema enda renomeed kahjustav. Ei ole saladus, et tööturul on tööandjail võimalus uurida töötaja tausta eelnenud töökohtadest ja kahtlemata on iga töötaja huvitatud eelkõige endast võimalikult hea mulje jätmisest. 1-25 Kohus on eelnevalt märkinud, et erakorralisus võiks ja saaks tuleneda töötaja mingist ühekordsest tõepoolest vastuvõetamatust ja äärmuslikust käitumisest. Antud juhul on sündmused kogunenud pika perioodi vältel ja seda ei saa pidada erakorralise ülesütlemise regulatsiooni mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse mitte järgida etteteatamistähtaega. 1-26 Kohus peab asja lahendamise seisukohalt mittearvestavateks tõenditeks Hageja poolt esitatud juhtimisalase eneseanalüüsi küsimustikke (I kd, lk 87-103), kuivõrd kollektiivi väiksust arvestades ja üldjuhul õpetajaid käekirja järgi tuvastades, ei saanud küsimustikes olnud punktide 5 ja 6 täitjad ilmselt olla väga vabad Hagejale kui koolijuhile hinnangu andmisel. Hageja ei ole ka hagis selgitanud, millal küsimustikke täideti, ehk et tegemist võis olla ka perioodiga, mil mõlema osapoole väitel veel pingeid ei olnudki. Haridusasutuse sisehindamise aktis (I kd, lk 104-130) avaldatud arvamust ei pea kohus aga vajalikuks arvestada sel põhjusel, et valdavalt analüüsiti seal perioodi, mil nii Hageja kui Kostja avaldatu kohaselt Hageja tööle veel pretensioone ei olnud. Seega ilmselgelt ei saanud see sisehindamisakt mõjutada ka töösuhte erakorralist lõpetamist. Kooli venekeelse osaga tegelemine 2-1 Etteheiteid Hagejale on põhjenduste järgi tehtud muuhulgas seetõttu, et Hageja ei näidanud üles initsiatiivi venekeelse õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh selles osas, et viimane venekeelne koolieelikute ettevalmistusrühm töötas 2007/2008 õppeaastal. Kohus leiab, et Kostja ei ole põhistanud, veel vähem tõendanud, milles seisnes sellest etteheitest tulenevalt Hageja tegevusetus ehk ettenähtud tööülesannete täitmata jätmine või nende rikkumine. Hageja on hagis esitanud väite, et Lohusuu vald ei ole kunagi eraldanud raha venekeelsete laste eraldi kooliks ettevalmistamiseks ja kohtu hinnangul ei ole Kostja seda väidet ümber lükanud. 2-2 Asjaolu, et lapsevanematel on õigus vabalt valida, kas ja millisesse kooli, sealhulgas miskeelsesse õppesse laps pannakse, ei sõltu(nud) Hagejast ega tema tegevusest.
Kostja ei ole tõendanud, et vaatamata venekeelses osas õppijate tahtjate olemasolule oleks kooli venekeelne osa justnimelt Hageja tegevuse tulemusena suletud või jäetud klass avamata. Tunnistajad K O ja I P on teinud vastavad oletused- järeldused oma subjektiivsest arusaamast lähtudes, sest kohtu küsimusele, kas Hageja on neile otse ja selgelt väljendanud venekeelse õppesuuna lõpetamise tahet ja soovi, vastasid mõlemad tunnistajad eitavalt. 2-3 I P ütluste (III kd, lk 61) kohaselt Hageja ”kõvasti ei öelnud, et paneb vene osa kinni, kuid tema tegevusest saime aru, et nii juhtub”. Aursaam, et Hageja oleks pidanud venekeelse osa jätkusuutlikuse tagamisena mitte tegelema ainult probleemsete eesti lastega vaid kiitma ka tublisid vene lapsi, ei ole kohtu arvates seotud vene osa jätkusuutlikkusega. 2-4 Tunnistaja K O on kirjeldanud, kuidas Hageja ütles ühele vene osasse õppima tuleva lapse vanemale, et neil esimest klassi pole. Kohus leiab, et kui K O ise vastava lapsevanema ja Hageja vestluse juures ei viibinud, siis on Hageja väidetavate sõnade osas tegemist üksnes tunnistaja tõlgendusega toimunule. Kui sama tunnistaja kinnitab, et tema teada on Hageja koostanud ka integratsiooniprojekte, siis puudub alus vähemalt selle tunnistaja ütlustele tuginedes süüdistada Hagejat venekeelse osaga mittetegelemises. 2-5 Kostja taotlusest lähtuvalt on sama etteheidet puudutavalt ära kuulatud Svetlana Šarina (III kd, lk 79), kes põhimõtteliselt samuti üksnes edastab oma arvamust Hageja ja lapsevanema vestlusest. Samas, kui Kostja kinnitab, et ka ühe lapsega vene osas klassikomplekt avati ja seega, isegi kui oletada, et lapsevanema(te) ja Hageja vahel oli mingeid vestlusi vene osa avamise või mitteavamise teemal, siis see realiseerus ju positiivselt nii laste kui lastevanemate jaoks. Ja ses mõttes on asjakohatu ja ainetu Kostja etteheide, et vene osasse puutuvalt on Hageja tööandjana kaotanud usalduse kogukonna silmis. 2-6 Hageja tõrjuvast suhtumisest kooli venekeelsesse ossa on Kostja taotlusel ütluseid andnud tunnistaja K O (III kd lk 86), kes sõnaselgelt ütleb, et ”oli minu järeldus, et vene osa soovitakse sulgeda”. Ehk et sellest tõendist ei selgu Hageja sihipärane ja taotluslik tegevusetus kooli venekeelse osa jätkusuutlikkuse tagamiseks või initsiatiivikuse puudumine. Huvijuhiga seotud etteheited 3-1 Hageja poolt vallavanemale 13.08.2010 saadetud kirjas (I kd, lk 177) Hageja eitab, et teda mis iganes viisil oleks hoiatatud töösuhte lõpetamise osas ja seda nii vallavanema kui volikogu esimehe poolt. Hageja kinnitab, et temalt nõuti seletuskirja võtmist huvijuhilt ja hilisemalt selgunu kohaselt on huvijuhi seletuskiri valda ka jõudnud. Kostja kirjelduse kohaselt hakkas valda jõudma signaale, et koolis ei suju töö enam kõige sujuvamal viisil ning ka Kostja ise tunnistab, et sellele paraku resoluutselt, asjakohaselt ja koheselt ei reageeritud. Sisuliselt lasi Kostja tekkinud olukorral isevoolu teed minna, kuni hetkeni, mil toimus Illuka noortelaager 2010 mai lõpus. Paratamatult saab seetõttu nentida, et ilma selle juhtumita oleks vald tõenäoliselt lasknud olukorral jätkuda veel määramatu aja, sest on ilmne, et ilma Illuka laagri juhtumist tõuget saamata poleks hakatud pöördumisi koostama. Kohus on eelnevalt p-des 1-8 ja 1-9 leidnud, et laagris huvijuhiga seotud konflikt ei ole laiendatav Hagejale kui kostjaga töölepingu sõlminud isikule. Kostja tunnistab kohtulikus vaidluses, et tõepoolest ei olnud Hagejal võimalik laagris toimuvat kontrollida, kuid et ta pidanuks järeldused tegema, seletused võtma, huvijuhiga vestlema, talle hoiatuse tegema. Seda aga ju Hageja ka tegi. Kui Kostja leidis, et tema alluvusses töötava Hageja kohustus tema töölepingu järgi, oli huvijuhile hoiatus teha, siis tulnuks Kostjal kui Hageja
tööandjal andagi selline konkreetne tööalane korraldus, mitte piirduda üksnes korraldusega võtta huvijuhilt seletus. 3-2 Eeltoodut arvestades ei pidanud Hagejal kohtu hinnangul olema ettekujutust, et tema tööga mingist aspektist ei olda rahul, seega enne töösuhte lõpetamist olnuks põhjendatud anda Hagejale tähtaeg oma käitumises selliste muudatuste tegemise võimaldamiseks, mis taganuks töörahu ja võimalik, et ka töösuhte säilimise. Käesoleval juhul jääb paramatult teadmine, et Kostja, olles küll juba kaebustest-nurinatest teadlik, ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks sekkuda. Kohtu hinnangul kuni maini 2010 Kostja sisuliselt oma käitumisega tunnistas, et tal pole töölepingu lõpetamiseks mõjuvat põhjust TLS § 88 mõttes ja hakkas asja teises valguses nägema ainult tänu juhtumile huvijuhiga. 3-3 Huvijuhti puutuvalt saaks ehk tõesti leida, et tegemist on kooli siseasjaga, sest tema töölevõtmine oli Hageja pädevuses ja Kostja ei ole mõistlikul ajal teinud Hagejale etteheiteid selles osas, et selle konkreetse isiku huvijuhina tööle võtmine olnuks mingil viisil seotud Hageja kui koolidirektori poolt tööülesannete rikkumisega. 3-4 Esimene etteheide huvijuhi töölevõtmise osas tehti väidetavalt alles 11.05.2010 volikogu istungil. Ajatelge arvestades olnuks ilmselgelt põhjendatum ette heita äärmisel juhul seda, et huvijuhiks, kogukonna arvates, mittesobiva isikuga pole töösuhet ikka veel lõpetatud, kui seda, et miks sellise inimesega jaanuaris 2009 töösuhe üldse sõlmiti. 3-5 Huvijuhi töölasumisest tulenev kooli pedagoogilise kaadri ootuste ja lootuste (töömahu väidetav vähenemine, kergenemine) mitterealiseerumine ei ole seostatav direktoripoolsete tööülesannete (juhtida asutust) rikkumisega, mis andnuks aluse lõpetada Hagejaga töösuhe erakorraliselt. 3-6 Tuginedes hageja poolt esitatud õppenõukogu 08.10.2008 protokollile (I kd, lk 30), on näha, et huvijuhi töölevõtmise põhjendus seisnes selles, et oleks inimene, kes koordineeriks huvitegevust, millele õpetajad on nõus kaasa aitama ja üritusi ette valmistama. Nimetatud protokollist ei saa teha järeldust, et õpetaja(te) roll huvitegevust puudutavalt edaspidi piirdub üknses nn pealtvaataja/ passiivse osalusega. Õpetajate vastav ootus ei olnud põhjendatud. Järgnevalt on Hageja poolt esitatud (I kd, lk 31-37) huvijuhi poolt 2009/2010 õppeaastal korraldatud ürituste koondtabel ja selle järgi on rida üritusi, mida huvijuht on kas korraldanud või aidanud korraldada ehk et tunnistajatest pedagoogide väited, et nad endiselt pidid ära tegema kogu huvijuhi töö, ei ole tõsiselt võetav. Kostja ei ole nimetatud tõendile vastu vaielnud ja ei ole ka väitnud/tõendanud, et tabelis esitatud andmed on valed või ei vasta tegelikkusele. 3-7 Kostja on leidnud, et Hageja ei täitnud Kostja poolt antud mõistlikku korraldust huvijuhiga seotud probleem lahendada. Probleemi lahendust nägi Kostja selles, et Hageja pidi võtma huvijuhilt seletuskirja. Seda Hageja aga ju tegi. Kui Kostja leidis, et esitatud seletuskirjast tulenevalt peaks Hageja veel midagi oma ametiülesannete nõuetekohaseks täitmiseks tegema, siis selle mittetegemist tulnuks Hagejale ka konkreetselt ette heita. Antud juhul ei saa Hagejat aga süüdistada selles, et ta ei tegelenud probleemi lahendamisega. Kohus nõustub Hagejaga selles, et Hageja siiski vestles nii kaebuse esitanud lapsevanema kui ka ürituse korraldajaga, sõltumata isegi sellest, et koolil, ehk asutusel, mida Hageja pidi oma tööülesannetest tulenevalt juhtima, ei olnud kaitseliidu poolt korraldatud üritusega mingit vastutust kaasatoovat seost. Kuna ka lapsevanema jaoks olukord lahenes, siis ei saa selles osas Hagejale etteheiteid teha.
3-8 Huvijuhi osalemine vaidlusalusel noortelaagri üritusel ei toimunud kooli korraldusel, ehk et antud laagriga seonduvalt ei olnud huvijuht tööalases alluvussuhtes Hagejaga, millest saanuks teha järeldusi, et Hageja pidi oma ametiülesannete raames vastutama huvijuhi käitumise eest ja huvijuhi võimalike käitumuslike minetuste korral reageerima. 3-9 Kui pedagoogide ettekujutus huvijuhi töö sisust kujunes vaid kellegi ütluste põhjal, sest ei ole teada, et nad oleks saanud tutvuda konkreetse töölepingu sisuga, ja selgus, et see subjektiivne ettekujutus huvijuhi töö sisust ei realiseerunud, siis saanuks ja pidanuks asja arutama õppenõukogus või kui sealt ei leidunuks lahendust, siis kehtivalt kokku kutsutavas hoolekogus ja sealt edasi kostjale esitatavate pöördumiste kaudu. Kohus mõistab pedagoogide hirmu ( tunnistaja K K ütlus lk 69-”direktor ütles, et kuhu teil minna on, et hoiate ju 10 küünega oma tööst kinni”), et pikalt ja tasapisi kujunevas rahulolematuse pingelises õhkkonnas võinuks mis-iganes probleemide tõstatamine tõenäoliselt mõjutada nende töösuhete jätkumist, kuid see ei anna antud kaasuse asjaolusid silmas pidades alust väita, et Hageja on huvijuhti tööle võttes rikkunud oma töökohustusi. 3-10 Kostja ei ole teadaolevalt Hagejale huvijuhiga seonduvalt ette heitnud seda, et huvijuht väidetavalt ei ole pikaajaliselt täitnud neid ülesandeid, milleks ta (pedagoogide arusaamise kohaselt) kooli tööle võeti, ehk pedagoogide kinnitusel nende töö kergendamiseks. Etteheide oli selles osas, miks huvijuht tööle võeti ja et Hageja ei lahendanud noortelaagris toimunud juhtumi järgselt huvijuhi probleemi. 3-11 Kohus nõustub Hagejaga selles, et see asjaolu, kas volikogule (tunnistaja T K lk 87”seletuskirjas ei olnud sõnagi direktori pöördumisest asja lahendamisele”) huvijuhi seletuskirjas sisalduv meeldis või mitte, ei oma Hagejaga töösuhte lõpetamisel tähendust. Huvijuht ei saanudki oma seletuskirjas kirjutada seda, mida direktor pidanuks tegema, vaid üksnes oma nägemuse noortelaagris toimunust. 3-12 Tunnistaja A B seletuse (III kd, lk 54) kohaselt ei olnud koolidirektoril sellel üritusel mingit rolli. Ainuke seos kooliga oli see, et kodutütred õpivad Lohusuu Koolis. Tunnistaja selgitas ka, et lõppkokkuvõttes jõuti vallavanemaga ühisele seisukohale, et kogu probleem oli üle paisutatud, antud kontekstis oleks pidanud kohe korraldajaga ühendust võtma ja et tegelikult jäi asi kuulujuttude tasemele. Erinevate huvigruppide pöördumised 4-1 Kohus nõustub Hageja poolt kohtuliku vaidluse teesides (kooli hoolekogu pöördumist käsitlevas lõigus) esitatuga, mille kohaselt hoolekogu kokkukutsumise ja päevakordade osas on toimunud üksjagu segadust, ehk et ei hoolekogu liikmed ega Kostja pole silmnähtavalt kindlad selles, kas, millal ja millise väljakuulutatud päevakorraga hoolekogud toimunud on. Kooli hoolekogu kokkukutsumisega seonduvat on kohus eelnevalt käsitlenud p-des 1-11 kuni 116. Lastevanemate pöördumisele (I kd, lk 47) ja kooli kollektiivi pöördumisele (I kd, lk 38) vorminõuet seadused ei reguleeri. Antud asjas ei väära ka need kaks pöördumist siiski seda tõdemust, et Kostja on põhjendamatult eiranud nõuet enne töösuhte lõpetamist Hagejat selgelt arusaadavalt hoiatada. Neist pöördumistest ei nähtu ka sellist mõjuvat põhjust, mis andnuks aluse töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks. Pöördumiste sisule tuginedes saab järeldada, et koolis oli probleeme, kuid neid probleeme saanuks lahendada, kui nendega oleks tegeletud jooksvalt nende kahe aasta jooksul, mil Kostja väitel pinged tekkisid.
Põhjendatud on Hageja selgitus, et kui lastevanematel oli probleeme, siis saanuks neid tõstatada korralistel lastevanemate koosolekutel, mis toimusid 2 korda aastas. Vallavolikogu liikme M P pöördumises (I kd, lk 43) esile toodud probleemide puhul jääb küsimuseks, et kas ja miks ei oleks saanud allakirjutanud isik esitada asjakohased päringuid direktori tegevuse osas aegsalt. Kui M.P väidab, et aastaid ei olnud koolis aineõpetajaid ja aastaid ei räägitud lastevanemate koosolekutel seda mis vaja, siis tuleks ehk Hagejale tööga mittetoimetuleku kohta etteheidete tegemise asemel kriitiliselt küsida, kas vald ikka tegi kõik endast oleneva, et asjad koolis korras oleks. Hagile lisatud 26.07.2010 6 isiku poolt allkirjastatud pöördumist (I kd, lk 45) antud kaasuse raames kohus ei arvesta, sest dokument on pealkirjastatud umbusalduse avaldusena Hagejale kui vallavalitsuse liikmele, mitte kui kooli direktorile. Kodukülastused 5-1 Ülesütlemise põhjendustes esile toodud etteheited direktori käitumisele nn kodukülastuste ajal on kinnitust leidnud küll üksikute tunnistajate jutust, kuid kohus leiab, et siin on suuresti tegemist subjektiivsete hinnangutega ehk et hinnang direktori käitumise kohatuse või sobimatuse astmele sõltub suhtluses osaleva teise poole maailmavaatest ja arusaamisest eetikast ja käitumisnormidest. Kohus ei arvesta selle asjaolu osas tunnistaja A E (III kd, lk 57 jj) ütlustega, kuivõrd teadaolevalt on tegemist Hageja tütrega, mistõttu ei ole välistatud, et ütlused võiksid olla subjektiivsed. 5-2 Kostja oma taotluses tunnistajate ärakuulamiseks (II kd, lk 36) kinnitab, et: 1)A.K räägib ”Hageja ja tema tütre käitumine A.K koduõuel, sõim, ähvardused”; tunnistaja (III kd, lk 83) kinnitas, et ”tema /Hageja/ jutt ei olnud sõim ega ähvardus, kuid see ei olnud ka meeldiv”; kohtu hinnangul antud juhul tunnistaja ütlused ei ole Kostja väidet kinnitanud; 2) I.P räägib teemal ”Hageja (ja tema tütre) rünnak ning solvamised I P kodus; tunnistaja (III kd, lk 62) ei väitnud, et teda oleks rünnatud või solvatud, vaid et ”kui ma ei vastanud, hakkasid nad ähvardama, et see on kriminaalasi”; kohus ei pea võimalikuks teha eeltoodust järeldust solvamise või ründe tõendatuse osas; 3) M P pidi andma ütlusi, et ta ”oli sunnitud taluma solvamist ja tema eraellu puutuva ründamist”; Tunnistaja ütlustest (III kd, lk 64) nähtuvalt seisnes tegevus tunnistaja koduõuel selles, et ”mina seisin oma rõdul. Ta näitas seda / hoolekogu pöördumist/ mulle”; kohus ei pea võimalikuks selle ütlusega lugeda tõendatuks, et tunnistaja oli pidanud taluma selle visiidi käigus solvamist ja eraellu puutuva ründamist. 5-3 Kahetsusväärne on kohtu hinnangul Kostja arusaam, et ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustele on võimalik selgitusi koguma hakata alles hagimenetluse ajal. Mis iganes selgitused pidid Kostjal olemas olema vähemalt ülesütlemisavalduse põhjenduste koostamise hetkeks (täpsemalt 03.08.2010 toimunud volikogu ajaks, mil tööandjale edastamiseks võeti vastu otsustus töösuhte lõpetamise osas), mistõttu Kostja 07.10.2010 pöördumine K O vahendusel kooli töötajate poole palvega esitada veel täiendavaid selgitusi, on ebakohane viis oma positsiooni kaitsmiseks. Rahaliste vahendite kasutamine 6-1 Umbmääraseks jäi etteheide kooli rahade kasutamise osas. Kuna kohus eelpool on juba leidnud, et Hageja hoiatamine ei ole asjakohaselt tõendatud, siis see laieneb ka hoiatamisele kooli rahade kasutamise osas.
6-2 Kostjal pidi hiljemalt töösuhte ülesütlemise otsustamise seisuga olema teada, milles ta rahade kasutuse osas Hagejale pretensioone esitab. Kohus nõustub Hagejaga, et Kostja poolt esitatud revisjonikomisjoni analüüsi koostamise kuupäevana on selles märgitud 05.08.2010 tõelevastavus küsitav. Ja isegi kui see kuupäev on õige, siis selleks hetkeks oli volikogu juba vastu võtnud otsuse esitada vallavalitsusele ettepanek Hagejaga töösuhte lõpetamiseks, ehk et sõltumata sellest, kas ja mida revisjonikomisjon analüüsi tulemusena leidis, otsustati töösuhte erakorraline lõpetamine. Eeldades, et 05.08.2010 seisuga oli vastav analüüs olemas ja vallavalitsusel oli töösuhte lõpetamise põhjendustes sellele võimalik viidata, siis Hagejale kui revisjonialusele isikule sellise dokumendi samaaegselt tutvustama jätmine ei ole millegagi põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et revisjonikomisjoni töö tulemus peab valla põhimääruse § 51 lg 5 kohaselt olema vormistatud otsuse ja aktina, mis saadetakse vallavalitsusele, kes väljendab komisjonile otsuse suhtes oma seisukoha. Järgnevalt peab kogu pakett olema esitatud volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Antud asjas puudub nii revisjonikomisjoni akt, otsus kui ka volikogu poolt kontrolli tulemuste alusel tehtud otsus selle kohta, kas Hageja tegevuses esines minetusi rahade kasutamisel. Kostja poolt hagi kirjalikule vastusele lisatud revisjonikomisjoni analüüs koos koolitustabeliga (I kd, lk 171) ei asenda nõuetekohast akti-otsust, millele tuginedes saanuks Hagejale ette heita ebaproportsionaalselt suure osa koolitusrahade ja inventarirahade enda peale kulutamist. 6-3 Kostja ütleb oma vastuses hagile, et ”küsimusi tekitas 2010 soetatud inventar”. Lisatud tõendi kohaselt on 2010 kohta olemas arve kahe tugitooli kohta, kokku maksumusega 2190 krooni. Kostja ei ole täpsemalt selgitanud, milliseid küsimusi see tekitas ja piirdus kommentaariga, et mööbli ümberpaigutamine ülesütlemise järgselt ei muuda asjaolu, et mööbel oli algselt mõeldud ja paigutatud Hageja kabinetti (I kd, lk 151). Kostja pidanuks siinkohal selgitama, mis oli selles laiduväärset, et väidetavalt need kaks tugitooli asetsesid Hageja kabinetis või et kas Kostja arve saajana tegi midagi selleks, et selle inventari soetamise kui ebavajaliku ja põhjendamatu kulu vältimiseks nt üritada tellitud kaupa tagastada või nõuda vähemalt selle paigutamist mujale kui Kostja meelest ebasobivaks osutunult Hageja kabinetti. 6-4 Hageja märgib, et talle ei ole teada, millal nimetatud revisjon läbi viidi. On kummaline, kui isik, kelle tegevuse suhtes revisjoni läbi viiakse, sellest midagi ei tea. See viib kahtlusele, et revisjonikomisjoni vastavasisuliseks tegevuseks puudus õiguslik alus, milleks valla põhimääruse § 51 lg 4 kohaselt sai olla komisjoni enda tööplaan või volikogu ülesanne. Kohtule ei ole teada, et esinenuks üks või teine eelnimetatud alus. Loogiliselt arutledes võiks kooli raamatupidamisliku tegevuse kontrollimine ollagi komisjoni plaanipärane ja regulaarne ülesanne. Teiselt poolt, kui antud kaasust silmas pidades leiti Hageja tegevuses midagi reageerimist nõudvat, siis pidanuks eelnevalt olema volikogu vastu võtnud otsuse, et komisjonil tuleb Hageja tegevuse tuvastamiseks tegutseda väljaspool tavapärast tööplaani. 6-5 Koolitusrahadesse puutuvalt on Kostja esitanud tõendina revisjonikomisjoni eelkirjeldatud analüüsi (I kd, lk 171), mille kohta kohus leidis, et analüüs kui selline ei ole revisjonikomisjoni töö tulemiks, mille alusel Kostja saanuks otsustusi teha. Analüüsile lisatud tabelist (I kd, lk 172) ei nähtu kõikide koolituste sisu, ehk et ei ole välistatud et 2007 ja 2009 direktori koolituste summa moodustus koolitustest, mis olidki ettenähtud vaid direktoritele ja sellest tulenevalt ei saa selles osas ka talle etteheiteid teha. Kuna Kostja ei ole ümber lükanud Hageja väidet, et koolitusaruanded esitati koheselt Kostja raamatupidamisele, siis anno 2010 koostada analüüsi koolituskulude kohta alates 2007 ja teha sel alusel ülesütlemisavalduse põhjendustes Hagejale etteheide, on ilmselgelt VÕS § 196 sätestatud mõistliku aja põhimõtte eiramine.
2008 on 23 955 kroonisest kogusummast Hagejale kulunud 375 krooni ehk 1,56%; 2010 on kogusummast 7550 krooni hagejale kulunud 140 krooni ehk 1,85%. On väga rakse seda suhtarvu pidada koolitusrahade ebaproportsionaalselt suures ulatuses enda huvides kasutamiseks. Volikogu 03.08.2010 koosolek 7-1 Tunnistaja T K kinnitab, et ”päevakorra punktis direktori küsimust küll ei olnud, kuid lisapunkte võis alati tõstatada ja arutada”. Kohus sellega ei nõustu. Volikogu koosolekud toimuvad kindla reeglistiku järgi, päevakord peab olema ette teada ja kutses nimetatud ehk et päevakorravälistes asjades otsust vastu võtta ei saa. Kui seda on tehtud, siis õigustühiselt. 7-2 Antud juhul ei saa Kostja väita, et volikogu 03.08.2010 istungi protokolliga (ainuke menetluses esitatud volikogu istungi protokoll) on tõendatud Hagejale tehtud tähelepanu juhtimine (Kostja käsitluses hoiatus), kuivõrd tõendina esitatud istungi helisalvestise (II kd, lk 45, tekstiline väljavõte III kd, lk 75-76 ) kohaselt sel korral võeti juba vastu otsus teha tööandjale ettepanek töösuhte lõpetamiseks. Kohus ei saa hoiatuste tegemise tõendusena hinnata tunnistaja T K ütlustes esitatut volikogu maikuu istungi kohta, kus ”me arutasime kõiki kooli probleeme”, kuivõrd vastavat protokolli kostja tõendina esitanud ei ole. Väärib märkimist, et ülesütlemise avalduse põhjendustes viidatud vallavalitsuse 02.08.2010 istungi protokolli pole samuti kuni menetluse lõpuni esitatud. III Rahalised nõuded 8-1 Hageja esitas taotluse hüvitada TLS § 109 alusel 12 kuu keskmine palk ehk 12 274 eurot: Hageja leiab, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudusid alused, pöördumistele hakati allkirjasid koguma hageja puhkuse ajal, Hagejale ei võimaldatud selgituste andmist, Hagejale ei olnud eelnevalt tehtud mistahes tööalaseid etteheiteid, tal ei olnud tööalaseid rikkumisi. Hageja leiab, et seaduses sätestatud 3 kuu ulatuses hüvitise regulatsiooni puhul on eeldatud, et töösuhte lõpetamisest tulenevad vaidlused lahendatakse kiiresti. Hageja majanduslik seisnud ei võimaldanud jääda võimalikku lahendit ootama. Kostja olnuks kompromissi korras valmis hüvitama Hagejale mitte rohkem kui ühe kuupalga suuruses hüvitise, mingeid muid summasid välja maksta ei peetud võimalikuks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjust rahuldada hüvituse nõuet seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Kuna küllalt palju on paraku leidnud tuvastamist, et on olnud põhjust Hagejale tema juhtimisstiili osas teha etteheiteid, siis see omakorda tasakaalustab kohtu hinnangul proportsionaalselt Hageja argumentatsiooni selles osas, et talle ei antud võimalust etteheidetele vastata ja et valdavalt kogu protseduur viidi läbi puhkuste perioodil. 8-2 Hageja on esitanut nõude hüvitada 785.34 eurot, mis seisneb graafikujärgse põhipuhkuse ajal
Kostja ei ole esitanud nõude ümberlükkamiseks ühtegi vastuväidet ega tõendit, paljasõnaline nõude mittetunnistamine ei anna alust jätta nõue rahuldamata. Arvustuliku metoodika osas Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. IV Menetluskulude jaotus 9-1 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega on hagi osalisel rahuldamisel võimalik, kas: 1) jätta kummagi poole kanda 50 % teise poole kuludest, 2) jaotada kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, 3) jätta kulud täielikult poolte endi kanda või 4) jätta kulud osaliselt poolte endi kanda. 9-2 Ehkki üldjuhul peetakse töösuhtes nõrgemaks pooleks töötajat, on võimalik ka üldteadaolevaks lugeda asjaolu, et vabariigis on vaid väga üksikuid kohalikke omavalitsusi (antud kaasuses kostja staatus) võimalik lugeda majanduslikult hästi toime tulevateks. Hagi rahuldamisest tulenevalt tekib Kostjal Hageja rahalise nõude väljamakse kohustus. Kostja rahaliste väljaminekute suurendamine Hageja prognoositavate menetluskulude hüvitamise kohustuse kaudu pingestaks kohtu hinnangul põhjendamatult Kostja eelarvet, sealhulgas piiraks ka Lohusuu Kooli kui Kostja allasutuses normaalseks toimiseks planeeritavaid ressursse. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et vähemalt osa Hagejale esitatud etteheidetest olid põhjendatud ning hagi rahuldati seetõttu, et puudus mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis leiab kohus, et õiglane on antud juhul jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohtunik
/allkiri/
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2013
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 74 % ulatuses H E kanda ja 26 % ulatuses Lohusuu valla kanda. Kohtuotsus jõustus 26. märtsil 2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.