RT hagi H OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. detsembri (kompromissi kinnitamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RT (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2016.
a
määrus
Kostja H OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Tali
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-11263 osas, milles maakohus märkis kompromissitingimusena H OÜ kohustuse tasuda RT-le 1000 eurot brutosummana. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
2.1.1.H OÜ kohustub maksma RT-le 1000 eurot hiljemalt 16. detsembril 2016, kandes raha üle ET pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „kompromiss“.
2.1.2.H OÜ vabandab kompromissilepingus kirjalikult RT ees seoses tema töölepingu ülesütlemisel tekkinud konfliktiga.
2.2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-11263 menetlus.
3.RT määruskaebus rahuldada.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud H OÜ kanda.
5.H OÜ peab hüvitama RT-le määruskaebuse menetlemise kulu 50 eurot.
Kohtu selgitused: Määruse, v.a määruse resolutsiooni p 5 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale ei saa TsMS § 178 lg 2 järgi määruskaebust esitada. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.RT (hageja) esitas 28. juulil 2015 Harju Maakohtule hagi H OÜ (kostja) vastu, milles palus vaadata hagimenetluse korras läbi töövaidlusasi nr 4-1/1048 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest keskmise kuue kuu netotöötasu ulatuses 6411 eurot 47 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus arutas 10. novembri 2016. a kohtuistungil kohtuasja. Hageja tegi kohtuistungil ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, mille kohaselt on hageja nõus hüvitisega 1282 eurot 29 senti (1000 eurot), kui kostja tunnistab oma viga ja esitab kirjaliku vabanduse.
4.Harju Maakohus arutas asja uuesti 13. detsembri 2013. a kohtuistungil. Kostja esindaja selgitas, et tegi eelmisel päeval hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, mida hageja soovis 10. novembri 2016. a kohtuistungil – hüvitis 1000 eurot (bruto) + vabandus. Hageja lahkus kohtu nõusolekul saalist telefoni teel nõu pidama ja tagasi tulles teatas, et talle sobib kostja pakutud kompromiss. Seejärel esitas kostja kohtule tutvumiseks kompromissi teksti. Hageja ja kostja allkirjastasid kompromissi teksti ja esitasid kohtule.
5.Kohtule kirjalikult esitatud kompromissilepingu ja menetluse lõpetamise taotluses kinnitasid pooled, et nad on jõudnud kokkuleppele ja sõlmivad kompromissi järgmistel tingimustel: 1) kostja tasub hagejale hüvitisena 1000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 16. detsembril 2016, märkides selgituseks „kompromiss“; 2) vastavalt hageja kompromissettepanekule vabandab kostja kirjalikult hageja ees töölepingu ülesütlemisel tekkinud konflikti tõttu. Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimise ning kohtu poolt kinnitamise ja punktis 1 nimetatud hüvitise hageja arvelduskontole laekumise järgselt ei ole pooltel vastastikuseid nõudeid ega pretensioone ning nende menetluskulud jäävad nende endi kanda ning nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
6.Harju Maakohus kinnitas 14. detsembri 2016. a määrusega kompromisslepingu, mille kohaselt H OÜ kohustub maksma RT-le 1000 eurot (bruto) hiljemalt 16. detsembril 2016, kandes raha üle ET pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse
„kompromiss“. H OÜ vabandab kompromissilepingus kirjalikult RT ees seoses tema töölepingu ülesütlemisel tekkinud konfliktiga.
7.Hageja saatis 14. detsembril maakohtule e-kirja, mida maakohus käsitles kohtuistungi protokolli parandamise taotlusena ning 15. detsembril 2016 e-kirja, mille kohus luges maakohtu 14. detsembri 2016 määruse parandamise taotluseks. Mõlemas kirjas taotles hageja kohtult kohtuistungi protokolli ja määruse parandamist selliselt, et seal ei oleks sõna „bruto“. Hageja väitis, et taolist sõna ei ole ta kohtuistungil kasutanud. Maakohus selgitas hagejale, et juhul, kui hageja maakohtu määrusega ei nõustu, on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus.
8.Hageja esitas 16. detsembril 2016 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus kinnitas poolte kompromissi sellise sõnastusega, et kostja tasub hagejale 1000 eurot „bruto“. Määruskaebuse väidete kohaselt ei kajasta maakohtu määrus kompromissi tõeselt. Hageja ei ole aktsepteerinud ei suuliselt ega kirjalikult, et temale väljamakstav summa 1000 eurot oleks brutosumma. Taolist kokkulepet ei ole pooled arutanud 10. novembri 2016 kohtuistungil, omavahelistel läbirääkimistel e-kirja teel ega kohtule esitatud kirjalikus kompromissis. Hageja juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu ja palus ekslikult protokolli kantud ja vaidlustatud määruses märgitud sõna „bruto“ välja jätta, kuna maakohtu määrus ei ole sõnastatud vastavalt kompromissile ning hageja ei ole sellist kokkulepet kunagi aktsepteerinud. Kostja võis viimase kohtuistungi käigus mainida samal ajal, kui hageja tutvus kirjalikult esitatud kompromissiga ja tähelepanu oli hajutatud, sõna "bruto", kuid hageja ei ole seda aktsepteerinud ei suusõnaliselt ega kirjalikult. Hageja nõustus temale kirjalikult esitatud kompromissi sõnastusega, mille järgi peab hagejale laekuma kostjalt 1000 eurot, mitte vähem. Kuna kostja maksis hagejale maakohtu määruse alusel üksnes 780 eurot, palus hageja 220 eurot kanda üle tema kompromissi kinnitavas määruses märgitud pangakontole ning esitada hagejale e-kirjaga maksekorraldus raha ülekandmise kohta.
9.Kostja esitas määruskaebusele vastuväited, mille kohaselt tegi hageja kostjale ettepaneku lahendada vaidlus kompromissi sõlmimisega, kui kostja esitab hagejale kirjaliku vabanduse ja tasub hüvitisena 1000 eurot. Hageja ei täpsustanud, kas tegu on neto- või brutosummaga. Vasatavalt 13. detsembri 2016 kohtuistungi protokollile teavitas kostja, et tegemist on brutosummaga ning hageja nõustus sellega. Kostja on seisukohal, et on oma kohustuse hageja ees täitnud.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjendused
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 järgi menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada ja teha asjas tühistatud osas uue määruse, millega kinnitab maakohtule esitatud poolte allkirjastatud kompromisslepingu selle sisu muutmata.
Muus osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
12.Kolleegium juhib tähelepanu, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 esimese lause järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Selleks esitavad pooled TsMS § 430 lg 2 järgi kohtule allkirjastatud kompromissilepingu või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, ning märgib määruses kompromissi tingimused.
13.Praeguses asjas arutasid pooled kompromissi sõlmimist 10. novembri ja 13. detsembri 2016. a kohtuistungitel.
10.novembri 2016. a kohtuistungil tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja maksab talle nõutud hüvitisest 20% ja vabandab kirjalikult. Kohtuistungi protokollist (I kd, tl-d 193–194) ei nähtu, et hageja nimetatud hüvitise kokkuleppeline suurus (esmalt 1282 eurot 29 senti ja hiljem 1000 eurot) oleks mõledud brutosummana. Sellel kohtuistungil pooled kompromissi ei sõlminud.
13.detsembril 2016 toimunud kohtuistungil tegi kostja ettepaneku sõlmida kompromiss hageja eelmisel kohtuistungil pakutud tingimustel. Kohtuistungi protokollist (I kd, tl 208) nähtuvalt on kostja nimetanud kompromissi tingimusteks 1000 eurot (bruto) + vabandus. Hageja on kostja pakutud kompromissiettepanekuga nõustunud. Siiski ei ole pooled palunud kompromissi sellistel tingimustel vastavalt TsMS § 430 lg 2 teisele alternatiivile protokolli kanda, vaid on esitanud kohtule kirjaliku allkirjastatud kompromissilepingu vastavalt TsMS § 430 lg 2 esimesele alternatiivile. Kirjalikus allkirjastatud kompromisslepingu (I kd, tl 207) p-s 2.1 leppisid pooled kokku järgmises: „Kostja tasub hagejale hüvitisena 1000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 16.12.2013. a, märkides selgituseks „kompromiss“.“
14.Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus neil asjaoludel kinnitada poolte kompromissi selliselt, et kostja kohustub tasuma hagejale 1000 eurot (bruto), sest pooled ei olnud maakohtule sellise tingimusega allkirjastatud kompromissilepingut esitanud. Poolte kompromissi kinnitades pidi maakohus lähtuma kohtule esitatud allkirjastatud kompromissilepingus väljendatud poolte ühisest tahtest ega saanud kinnitada poolte kompromissi sellisena, nagu maakohtu arvates pooled seda 13. detsembri 2016. a kohtuistungi protokollis märgitut arvestades mõista võisid, sest pooled ei olnud esitanud kohtule kompromissi protokollimiseks. Kohtuistungi protokollidest nähtub praeguses asjas üksnes see, mil viisil jõudsid pooled kompromissini. Samuti see, et kirjaliku kompromissilepingu teksti esitas kohtule tutvumiseks kostja. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et poolte 10. novembri ja 13. detsembri 2016. a kohtuistungil väljendatud tahet võib tõlgendada erinevalt, sh on kostja teinud 13. detsembri 2016. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ettepaneku samadel tingimustel nagu hageja eelmisel istungil pakkus. Hageja ei ole aga 10. novembri 2016. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt pakkunud kompromissiks brutosummat. Pigem saab hageja esmalt väljendatud summast 1282 eurot 29 senti järeldada, et hiljem pakutud 1000 eurot võib olla mõeldud
netosummana. Asjaolu, et kehtiva õiguse järgi peab tööandja tasuma töötasult riiklikke makse, ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ja tööandja kokkulepitud hüvitise suurus hõlmab teistsuguse kokkuleppe puudumisel alati ka kohustuslikke makse, st tegemist on brutosummaga, mille maakohus võib kompromissitingimustele ise lisada.
15.Eeltoodud põhjendustel on maakohus märkinud kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitades määrusesse ekslikult kompromissitingimusena kostja kohustuse tasuda 1000 eurot brutosummana. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus selles osas tühistada. Muus osas jääb maakohtu määrus määruskaebuse piire arvestades muutmata.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, sh määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejal ei ole tekkinud määruskaebuse menetlemisel lepingulise esindaja kulusid, kuid hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 174 lg 1 tähenduses, mille kostja peab hagejale hüvitama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.