Kohtulahend

3-2-1-86-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. juunil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil 1996. a. RAS-i Termak kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 1996. a. otsuse Alfrit Aberuti hagis RAS-i Termak vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvise nõudes. Hageja töötas RAS-s Termak 1. juulil 1993. a. ja 31. jaanuaril 1994. a. määramata ajaks sõlmitud töölepingute alusel kiirabiautode kolonnis 1. liigi autojuhina Tallinnas ja Harju maakonnas. 15. juulil 1995. a. lõpetas kostja hagejaga töölepingud TLS § 86 p. 4 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu. Hagiavalduses palus A. Aberut tunnistada töölepingute lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses - 14 230 krooni 20 senti. Tööle ennistamisest hageja loobus. Hageja leidis, et on töötanud kiirabiauto juhina alates 14. juulist 1980. a. ning täitnud töökohustusi korralikult. Ka ei ole kostja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid, miks hageja ei vasta peale 15 aastast töötamist enam kiirabiauto juhi ametikohale. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt võib tööandja töölepingu TLS § 86 p. 4 alusel lõpetada, kui töötaja ei tule oma tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Töötaja kutseoskusi hindab tööandja. Hagejale pakutud teisest tööst ta keeldus. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse, tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 230 krooni 20 senti ja riigilõivu. Apellatsioonikohus leidis, et tööandja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi hageja kutseoskuste tõttu tööle mittevastavuse kohta. Hageja on töötanud kiirabiauto juhina 15 aastat, tal on juhiluba ning asjas ei ole esitatud fakte tööoskuste puudumise kohta. Töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse TLS § 101 lg. 3 kohaselt kindlaks arsti otsusega. Selline arsti otsus hageja mittevastavuse kohta asjas puudub. Kassatsioonkaebuses palus RAS Termak tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Ka on kohus jätnud tõenditele hinnangu andmata. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p. 4 alusel tugines tööandja Tallinna Kiirabi peaarsti 11. juuni 1995. a. kirjale, mille kohaselt mõned autojuhid, sealhulgas ka A. Aberut, ei ole suutelised töötama kiirabiauto juhtidena ja 1995. a. juulis koostatud kiirabi arstide kirjas esitatud põhjendustele A. Aberuti mittevastavusest kiirabiautojuhi tööle. Apellatsioonikohus ei ole nimetatud asjaolusid hinnanud ega otsuses märkinud, miks esitatud põhjendusi A. Aberuti tehtavale tööle mittevastavuse