Kohtulahend H. El Y. isikukood xxx, xxx, e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja Philippe Hint, Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht: Endla 15, 10122, Tallinn, e-post: [email protected] Kostja Osaühing Henert Grupp registrikood 10782185, asukoht: Artelli tn 19, Tallinn, 10621, e-post: [email protected], juhatuse liige Raivo Koit Kostja lepinguline esindaja : vandeadvokaat Kalju Hanni, Advokaadibüroo Heringson GLO, Rävala pst 2, 10145, Tallinn, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata nõue – tuvastada ja lugeda tühiseks osaühing HENERT GRUPP 04.05.2020 esitatud töölepingu ülesütlemine.
3.Jätta rahuldamata nõue – lõpetada tööleping kohtu poolt seisuga 05.06.2020 võttes aluseks TLS § 107 lg 2.
4.Jätta rahuldamata nõue – mõista osaühingult HENERT GRUPP H. E. Y. kasuks hüvitis 3 (kolme) kuu keskmise töötasu ehk 3 510 (kolm tuhat viissada kümme) eurot võttes aluseks TLS § 109 lg 1.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD Hageja seisukohad
1.Hageja alustas tööd kostja juures töölepingu alusel 04.04.2019.a. Hageja asus tööle nõrkvoolu tehnikuna. Hageja asus tööle täistööajaga, töötasuks lepiti kokku 1170 eurot bruto.
2.04.05.2020.a esitas tööandja töötajale erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütleb tööandja üles töölepingu 05.06.2020.a aluseks TLS § 88 lg 1 p 2 ehk töövõime vähenemine. Ülesütlemise avalduses puuduvad igasugused selgitused ja põhjendused selle kohta.
3.Lisaks on tööandja esitanud aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 selle kohta, et töötajat on eelnevalt hoiatatud töökohustuste rikkumise suhtes ja selle järgneva töölepingu ülesütlemisega. Esitatud pole ühtegi selgitust ega põhjendust. Oluline on ka see, et mingit hoiatust pole hageja saanud kunagi. Nõude põhistus
4.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine.
5.Kostja pole tõendanud mitte ühegi tõendiga, et väidetav töövõime vähenemine oleks toimunud, tegu on lihtsalt paljasõnalise lausega esitatud ülesütlemise avaldusel. Kostja pole suvatsenud isegi ära märkida, mida ta peaks enda arvates töövõime vähenemiseks, hagejal puudub võimalus seetõttu ka vastu vaielda esitatud väitele. Seega on ülesütlemine vastuolus TLS § 104 lg-ga 1.
6.Kostja esitas ka väite, et on esitanud eelnevalt hoiatuse. Esiteks pole hagejale hoiatust esitanud. Teiseks saab hoiatuse alusel töölepingu üles öelda, kui töötaja rikub seda sama tööandja korraldust, mille kohta eelnevalt hoiatus esitati. Praegusel juhul ei ole selgelt arusaadav, mille kohta hoiatus üldse esitati, rääkimata hoiatusele järgnenud rikkumisest, praegusel juhul on selleks töövõime vähenemine. See on absurd, selline TLS § 88 lg 1 punktide n-ö “kokku miksimine” ei saa tuua kaasa õiguslikult põhjendatud töölepingu lõpetamist. Lisaks võib selline teguviis viidata sellele, et kostja soovis lihtsalt hagejast vabaneda, otsides selleks põhjust, see on juba omakorda poolte
lojaalsuse nõude rikkumine.
7.TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
8.TLS § 107 lg 2 kohaselt, eelmise punkti kirjeldatu kohaselt, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna käesoleval korral on ülesütlemine selgelt tühine, taotleb hageja töölepingu lõpetamist kohtu poolt.
9.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja ei näe ühtegi põhjust, miks peaks kohus hüvitist vähendama, kostja lihtsalt otsustas hagejast vabaneda. Hageja võib ainult arvata, et põhjuseks võib olla hagejapuhkuse soov maikuus, mis kostjale ei sobinud.
10.Lähtuvalt eeltoodust palub hageja Harju Maakohtul: tuvastada ja lugeda tühiseks kostja 04.05.2020.a esitatud töölepingu ülesütlemine; lõpetada tööleping kohtu poolt seisuga 05.06.2020.a, võttes aluseks TLS 107 lg 2; mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 3 kuu keskmine töötasu ehk 3510 eurot, võttes aluseks TLS § 109 lg 1;jätta kõik menetluskulud kostja kanda Kostja seisukoht
11.Henert Grupp OÜ ei ole nõus antud hagis esitatud väidete ja nõuetega. Oleme korduvalt selgitanud hagejale lepingu lõpetamise põhjuseid ja mitme kuu vältel juhtinud hageja tähelepanu ebapiisavale töö kvaliteedile. Kuna antud menetlus nõuab meilt märkimisväärseid ajalisi ressursse, siis selle menetluse kulud peaksid Henert Grupp OÜ hinnangul jääma hageja kanda.
12.Henert Grupp OÜ palgal oli eelnevalt kolm (praeguseks jäänud kaks) Maroko päritolu tehnikut, kes erinevad oma oskuste tasemelt märkimisväärselt, kuid meie kui tööandja huvi oli toetada nende arenemise ja kohanemise protsesse - nii riigis kui töökeskkonnas, mis ei ole kolmandatest riikidest pärit inimestele kaugeltki kerged. Oleme omalt poolt toetanud vastavaid töötajaid nii keeleõpe, töö- ja elamislubade kui ka olmeliste küsimustega. Keelelist barjääri, täpsemalt ebapiisavat inglise keele teadmist arvesse võttes, oli peamiseks suhtluskanaliks sotsiaalvõrgustiku Facebook vestlused, kus lisaks hagejale olid ka teised Maroko päritoluga tehnikud, kes oskaksid vajadusel aidata edastatava info ja märkuste mõistmisel. Lisaks, peatöövõtja ja meie ettevõtte vastutavad isikud selgitasid vajadusel objektil meie tööle esitatavaid nõudmisi, mis tulenevad nii peatöövõtja nõuetest, alltöövõtulepingust kui ka vastavatest EL standarditest ja EV määrustest. Henert Grupp OÜ näol on Eesti mõistes tegemist väikeettevõttega.
13.Kaebuste ja märkuste näiteid hageja töökvaliteedi osas on meil üle mitmekümne lehekülje ning paljud olid öeldud ka suuliselt või telefoni teel, kuid allpool üritan illustreerida mõningaid neist proovides samas mitte minna probleemide kirjeldustes liiga tehniliseks.
14.Töölepinguga (vt. hagiavaldusele lisatud töölepingu p. 2.1. ja 2.2) asus hageja tööle võrgutehnikuna ja tema peamisteks tööülesanneteks oli madalpingesüsteemide paigaldamine ja hooldamine. Üldistatult oli hageja tööülesannete täitmisel lihtsalt lohakas ja hooletu. Selliselt tõi hageja seinast signalisatsiooni kaabelduse mitte vahetult nurgast (kuhu peaks paigaldatama anduri) vaid sellest eemal, mille tõttu ei olnud andurit kas võimalik nurka paigaldada või tuli see vedada välise kaabeldusega. Seinast välja toodud juhtmed jäeti kaablitoosi sulgemata ning parajaks lõikamata. Nimelt tagamaks ehitusobjektil teistele töövõtjatele töömaa korrasolek (maalrid jne) tuli kaablid lõigata 30 cm-ni ja sulgeda kaablitoosi.
15.Kuna hageja jättis selle tähelepanuta ei saanud teised töövõtjad õigeaegselt töödega jätkata. Kaablite väljatoomine oli hooletu ja robustne, mille käigus kahjustas hageja kas piirnevat ehituselementi või määris seina ja lae. Tööks vajalikud ajutised kinnitused jäeti eemaldamata, ehituspraht koristamata, uksekella paigaldamisel rikuti juba viimistletud sein jms. Hageja kaabeldas valvesüsteemi selliselt, kus äripinnal ei olnud võimalik seda ühe süsteemina kasutada, kuna jättis selle ühendamata jne. Hageja enda jaoks ei olnud sellised puudused kas probleemiks või lubas ta tööd teostada hiljem või asus selles süüdistama kedagi teist, mis oli tööandjale vastuvõetamatu.
16.Kostja teenuse osutamise sisuks on elu ja ärihoonete turvalahendused, mis tähendab, et halvimal juhul võib see viia elu või ärihoonete kasutajatele hukkumiseni (näiteks ebakvaliteetselt ühendatud automaatne tulekahjusüsteem jms tagajärg). Seetõttu on kostja tööde kvaliteetsus äärmiselt oluline ning siin ei saa olla kohta lohakal või hooletul tööülesande täitmisel.
17.Kostja on kohtule esitatud vastustes selgitanud ja tõendanud hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseid. Hageja on esitanud sellele oma vastuväited. Parema jälgitavuse huvides käsitleb hageja töölepingu lõpetamise põhjendusi koos tõendite ja hageja vastuväidetega järgnevalt. Kostja selgitab, et enamus puudustest ilmnesid peatöövõtja AS X Tallinnas, Pikaliiva kortermajade (xxx) ning xxx asuvate arendustega.
18.03.12.2019 teatas hageja, et xxx objektil on kõik avaused valmis. 04.12.2019 kontrollis kostja hageja tööd ja selgus, et töö oli lõpetatud ebakorrektselt. Kaablid olid jäetud avaustest tagasi lõikamata rippusid so üle 30cm. Seetõttu ei saanud neid avausse sulgeda, ehk töö oli tehtud puudustega. Hageja on väitnud, et puudus on ju hiljem kõrvaldatud. Siin ja edaspidi selgitame, et vaatamata puuduse kõrvaldamisele oli tegemist ebakvaliteetse tööga. Puuduse hilisem kõrvaldamine (kas seda siis hageja enda või mõne teise töötaja poolt) toimub paratamatult teise objekti arvelt, millega kaasneb tihti ka uus kulu.
19.27.12.2019 xxx objektil rõhutas kostja, et mõlemas hoones peavad tööd olema hageja poolt kontrollitud (tema kontrolli all). Hageja kinnitas, et nii see on. Hiljem 08.01.2020 tööde ülevaatamisel tuvastas kostja hulgaliselt vigu ja saatis pildid hagejale. Oma vastuses ei ole hageja sellele vastu vaielnud vaid on väitnud, et tööd oli kontrolli all. Mida iganes hageja sellega silmas pidi, ei muutunud asjaolu, et hageja tegi puudustega ebakvaliteetset tööd.
20.13.01.2020 xxx objektiga seonduvalt küsis kostja, kas kõikides korterites on turvakaablid õigetes asukohtades. Kostja osundas, et teadaolevalt ei olnud kõik turvakaablid veetud korrektselt (olid peidetud või küprok plaadi taga suletud). Hageja kinnitas, et kõik on õiges asukohas. Hiljem selgus, et see ei vastanud tõele, ning kostja pidi töö ümber tegema. Hageja on vastuväites avaldanud, et see ei olnud tema töö, mis aga ei õige ega leidnud kinnitust. Hageja vastuväitele lisatud väljavõttes on näha hageja nägemus probleemi lahendamisele, et teised töötajad - maalrid võiksid tema puudused ise kõrvaldada.
21.15.01.2020 Kaaruti objektil edastas kostja järjekordse märkuse tehtud tööde osas ja hoiatas nii hagejat kui teist töötajat, et kui peatöövõtjalt AS X saab veel mõne märkuse (tuvastatud rikkumise) siis kaasneb sellega töölepingu lõpetamine. Hageja väitis, et tegi seda tööd koos teise töötajaga, see aga ei muuda töökohustuse rikkumist olematuks.
22.Samuti väidab hageja, et teine töötaja lubas hoiatuse peale töölepingu lõpetada. Hageja saadetud vastusest nähtub vastupidine, hageja ise lubas järgmisel päeval töölepingu lõpetada.
23.Veel: 25.11.2019 xxx objektil tuvastas kostja järjekordse rikkumise. Hageja paigaldatud kaabel oli kaitsmata, ning kokkupuutes karkassi terava servaga, sellega kaasneb risk, et paneeli sulgemisel võib kaabel saada osaliselt või täielikult rikutud.
24.10.01.2020 tuvastati xxx objektil, et hageja on kaablite väljatoomisel vigastanud laeplaati. Hageja leidis küll ise, et see pole probleemiks ning järgmine töövõtja (maaler teeb selle ise korda). Kolmanda isiku poolt hageja tööde parandamine ei ole lahendus – ega tema ülesanne ning ei muuda hageja töö ebakvaliteetsust olematuks.
25.08.12.2019 xxx objektil oli hageja toonud liikumisanduri kaabli nurga asemel 10 cm eemal, lisaks oli määritud nii sein kui lagi.
26.04.12.2019 xxx objektil oli hageja jätnud kaablid on jäetud toosi sisse peitmata, millega takistas maalrite edasist tööd.
27.20.01.2020 xxxobjektil ei olnud hageja taas kaablit nõuetekohaselt nurka vedanud.
28.20.01.2020 xxx objektil jättis hageja kaablikõri välja ning kaabel ise rippus, segades maalritel maalritööde tegemist.
29.05.12.2019 xxx objektil ei vedanud hageja kaableid nurkadest, kuigi nii kostja kui peatöövõtja olid eelnevalt sellele korduvalt hageja tähelepanu juhtinud. Hageja on vastanud, et kaabli väljavõtmiseks pidi tegema augud, kuid see ei muuda puuduse olemust. Kaabel tuli välja vedada nurgast, mitte selle lähedalt.
30.04.12.2019 xxx objektil tuvastas kostja, et nii selles kui ka teistes kohtades oli hageja jätnud pistikutoosi sootuks tegemata. Hageja väitis, et tegemist oli pelgalt meeldetuletusega. Selgitame, et tegemist oli järjekordse puudusega hageja töös, millele kostja tähelepanu juhtis.
31.03.12.2019 xxx objektil jättis hageja kaablid rippuma, segades teiste alltöövõtjate tööd. Hageja väitel oli kaks kaabeldust teiste töövõtjate omad ning see ei mõjuta teiste töötajate jõudlust. Sellega pole võimalik nõustuda, hageja ülesanne oli teha oma töö korrektselt ning fikseerida kaabeldus.
32.26.02.2020 Kaaruti palus kostja edastada hagejal fotod põrandaalusest kaabeldusest, mille hageja jättis tegemata. Hageja väitis, et temal polnud selleks aega, selliselt jäigi tööülesanne täitmata.
33.13.11.2019 xxx objektil oli hageja unustanud ajutised metallist kinnitused seina külge, mille tulemusel ei saanud maalrid oma tööd teostada.
34.17.03.2020 xxx objektil tuvastas kostja vead magnetite paigaldusel. Hageja on oma viga tunnistanud ja süüdistab selles alusetult tööandjat.
35.09.04.2020 xxx objektil jättis hageja enda järelt koristamata. Hageja on seda küll tunnistanud, kuid väidab, et pärast oleks koristanud. Kostja sellega ei nõustu, puuduse tingis otsesõnu lohakus ja ükskõiksus tööülesannete täitmisse.
36.22.08.2019 xxx objektil nähtub hageja töö tagajärg. Kuna kaabel ei olnud nõuetekohaselt veetud nurka ei saanud liikumisandurit korrektselt paigaldada ja kaablid jäid nähtavale
37.17.06.2020 xxx objektil peale töölt lahkumist pidi kostja saatma teise töömehe vaatama uuesti üle hageja tehtud töö kvaliteeti ning selgus jälle uusi puudujääke, millele olime varasemalt korduvalt tähelepanu juhtinud
38.06.02.2020 xxx objektil ilmnes taas rida hageja puuduseid, kus kaablid olid veetud kas valesse kohta või jäetud välja toomata. Hageja on puuduseid tunnistanud ja lubanud need hiljem kõrvaldada, mis jällegi on lisatöö ja ajakulu.
39.21.04.2020 xxx objektil tuvastati hageja poolt viimistletud seina kahjustamine. Hageja väitis, et selliseid asju ikka juhtub. Märgitu kinnitab üheselt, et hageja jaoks ei ole tema töös esinev hooletus ja lohakus mitte probleemiks vaid normiks, millega kostja peaks leppima.
40.21.04.2020 tuvastati xxx objektil hageja poolt järjekordne ehitusprahi koristamata jätmine
41.21.04.2020 xxx objektil tuvastatud hageja poolt järjekordne viimistletud seina kahjustamine, mis hageja väitel on normaalne või paratamatu
42.21.04.2020 xxx objektil hageja poolt ehitusprahi koristamata jätmine
43.09.10.2019 sai kostja otsesõnu hageja hooletuse tõttu parkimistrahvi. Hageja on seda möönnud.
44.07.10.2019 teavitati kostjat, et xxx objektil tuleb hageja poolt paigaldatud valvesõrmistik tuleb välja vahetada. Tegemist oli hageja ebakvaliteetse tööga, kus valvesõrmistik sai kahjustatud.
45.07.11.2019 teavitati kostjat xxx hageja töö puudusest, kus valvesõrmistik oli paigaldatud viltu.
46.08.04.2020, 14.04.2020. 05.05.2020 ja 19.05.2020 hageja kas hilines või ei jõudnud üldse ehitusobjektidele.
47.07.04.2021 teavitas AS X objektijuht kostjat (lisa 1.07.04.2021 saadetud e-kiri) xxx probleemist. Selgus, et äripinnale oli välja ehitatud kaks eraldiseisvat valvesüsteemi ja kaks eraldiseisvat nõrkvoolu süsteemi, mida ei olnud võimalik ühendada. Ehk xxx objekt ei olnud ehitatud valvesüsteemide ja nõrkvoolusüsteemide tõttu võimalik ühe äripinnana kasutada. Tegemist oli hageja täitmata tööülesandega. Kostja oli enne tööülesannet hagejale rõhutanud, et kõikide süsteemide vahel pidi olema kaabel ja otsastus, et süsteeme tulevikus kas liita, või poolitada.
48.Hageja tööl esinevad puudused, lohakus on viinud selleni, kus teised kostja objektijuhid (K. T. ja D. N.) palusid kostja tehnikajuht M. A. hagejat teda mitte nende objektidele saata. M. A. kinnitab ka ise hageja tööde parandamist (vt 13.04.2021 M. A. seletuskiri): „xxx parklaosas pidin 03.08.2020 ühendama ümber tema ühendatud nupud, korterites esines valede paigalduste ja iluvigade korrigeerimisi. Pikaliiva kvartali korterites parandasin 05.05.2020 liikumisandurite kaablite kõrgust, uksekella nuppude ühendusi jne“.
49.Hageja väidab, et kostja soovis temast vabaneda peale seda, kui tema asus töötasu suurendamist vm oma õigusi nõudma. Kostja sellega ei nõustu. Töötasu suurendamine ei ole kostja kohustus vaid õigus, mille eelduseks on majanduslikud võimalused ning töötaja kvaliteetne ja puudusteta töö. Kostja on teinud endast kõik võimaliku soodustamaks hageja kohanemist Eesti keskkonna
ja töökultuuriga. Kostja on pakkunud omal kulul (eesti) keele kursusust mis ei pakkunud hagejale huvi. Hageja hoolimatus ja lohakus on toonud kaasa ebakvaliteetse tööni, mis omakorda põhjustas kostjal probleeme peatöövõtjaga AS X AS ees ja tõid kaasa AS X AS tellimuste vähenemise. Kostja veendumusel oli hagejaga töölepingu erakorraline lõpetamine ettevõtte ja teiste töötajate huvides.
50.Kostja palub jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
II KOHTU PÕHJENDUSED
51.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, hinnanud esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub:
52.H. E. J. (hageja) töötas kostja juures töölepingu alusel alates 04.04.2019 aastast nõrkvoolu tehniku ametikohal. Hageja tegutses tehnikuna muu tsiviilõigusliku lepingu alusel samal erialal alates 28.05.2018 – 04.04.2019 (dokumentaalne tõend t 66 /TsMS § 272/Väljavõte TÖR).
53.Tööandja osaühing HENERT GRUPP (kostja) esitas 04.05.2020 hagejale erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles tööandja töölepingu hagejaga üles 05.06.2020 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel (tõend t 6) Töölepingu ülesütlemise alus
54.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lõige 1 punkt 2 sätestab – tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Selle sätte järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks, et töötaja ei ole tulnud toime tööülesannete täitmisega ning tööga toimetulematus on kestnud pikka aega. Aja periood
55.Seadus eeldab pikaajalisust, seadus ise pikaajalisust ei defineeri, mistõttu tuleb igat konkreetset juhtu vaadelda iseseisvalt. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud et hageja tegutses ja töötas samal ametkohal ja tegi kostjaga koostööd nii töövõtulepingu kui ka töölepingu alusel kokku ca 2 aastat ( 28.05.2018 – 05.06.2020), millest töölepingu alusel ca 1 aasta ja 2 kuud (vt kohtu seisukohta pikaajalisuse kohta allpool). Kohus tuvastas - kostja teenuse osutamise sisuks on muuhulgas elu ja ärihoonete nõuetekohased valve – ja turvalahenduste projekteerimine ja paigaldus, mis otseselt mõjutavad hoones viibivate inimeste elu ja tervist (nt tuleohutusüsteemisüsteemi projekteerimine, tehnilised lahendused ja süsteemi väljaehitamine täpselt varem koostatud projektile jne). Kohtu hinnangul on kostja tööde teostamise täpsus st vastavus projektile ja teostatud tööde kvaliteet on seega eluliselt äärmiselt olulised nende hilisematele kasutajatele ning puuduvad vähimadki põhjendused eksida tööde teostamisel, st teha töid lohakalt või suhtuda oma tööülesannete täitmisel hooletult. Riigikohus on lahendis 3-2-1-86-96 selgitanud, et tööandja määrab, millised asjaolud näitavad töötaja ebapiisavat tööoskust, töökohale sobimatust või kohanematust ehk töövõime vähenemist. Need on tööandja hinnata, tööandja korraldab tööd ettevõttes. Kostja on kohtule esitatud vastuses kohtu hinnangul piisavalt selgelt ja arusaadavalt selgitanud ja esitanud tõendid hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuste ja
aluste kohta (dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 mõttes - t 18-28, 67-68, 74-82, 84 ja 85). Kostja on selgitanud et enamus puudustest ilmnesid peatöövõtja AS X Tallinnas, Pikaliiva kortermajade (xxx ja xxx) ning xxx asuvate arenduste käigus (tõendid t 7382). Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-86-96 sedastanud – ../millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle – on tööandja määrata. Seadusest ei tulene, et tööandja peaks fikseerima töötaja iga konkreetse tööle mittevastavuse juhtumi ning seda fakti kinnitavad tõendid. Seega peab tööandja vaidluse korral tõendama üksnes nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle/..Kohus leiab, et kostja-tööandja on kohtu ette toonud ja tõendanud eelpool märgitud tõenditega hageja töövõime vähenemise asjaolud. Kostja on kohtule selgitanud hageja tööülesannete täitmisel kõrgendatud hoolsuskohustuse tagamise tähendust ja vajadust, viimane on oluline hoone ekspluateerimisel seal viibivate isikute ohutuse tagamiseks, võimalike kahjude tekkimise vältimiseks hoone ehitamisel ja hilisemal kasutamisel, lisaks on kostjale ka oluline eelkõige konkurentsivõime tagamine tulevikus (säilitada olemasolevaid koostööpartnereid ja leida uusi objekte) ja tagada vajalikku täpsust et ära hoida täiendavaid kulusid tööde ümbertegemiseks ja ühildamaks süsteeme just tellija vajadustega (projektist ja joonisest väga täpset kinnipidamist) et tagada hoones viibijate igasugune turvalisus. Samuti mõjutab hageja kvaliteetne ja täpne jooniste järgimine ja täpne ülesannete täitmine kostja ja tema lepingupartnerite vahelist koostööd, usaldusväärsust lepingupartnerite vahel, konkurentsivõimet ehitusvaldkonnas, tulevasi koostöö pakkumisi ehitussfääris, mis on äriettevõtte tegevuse ja jätkusuutlikkuse jaoks olulise tähendusega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja pidev korduv ebatäpne, ebakvaliteetne töösooritus ei taga ega kindlusta tulevastele hoone kasutajatele turvalist tegevuskeskkonda, samuti kostjale ega tema koostööpartneritele jätkuvat ega positiivset koostööd tulevikus, tekitab kostjale kahju hüvitamise täiendavaid kohustusi ja tööde ümbertegemisel täiendavaid kulusid, mis omakorda koosmõjuna pärsib kostja konkurentsivõimet oma tegevusvaldkonnas. Kohus märgib, et hagejale ei heideta ette otsest töökohustuste rikkumist-tööde tegemata jätmist, vaid hagejapoolset töökohustuste täitmise viisi vastuvõetamatust ja ebakohast tööde teostamise kvaliteeti ning tööandjaga võrreldes erinevat suhtumist hoolsuskohustuse taseme osas tööülesannete täitmisel ja arusaamist (töökultuur) nõuetekohase töökohustuse täitmise kohta. Teiste sõnadega hageja täidab talle antud töökohustusi kuid ei täida neid nõutava kvaliteediga ega hoolsusega. Tööandja korraldab ettevõttes tööd sh määrab ja hindab ka töötaja töökvaliteedi ja vajaliku hoolsuse taseme vastavas tegevusvaldkonnas. Kostja on korduvalt hagejale teinud märkuseid ja esitanud selgitusi vajadusest töökohustusi täita nõutava kvaliteedi ja täpsusega (sh täita töökohustusi ja paigalduse ülesandeid täpselt vastavalt ehitusjoonistele, koristada enda järel töö lõppedes, kinni pidada etteantud tähtaegadest), seda tõendavad kostja poolt kohtule esitatud sõnumivahetus (t 73-82), samuti M.K. selgitused (t 67). Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et hagejal puudub vajalik hoolsuskohustus ja vajalik täpsus tööülesannete täitmiseks, mis on selle ametikoha vaieldamatu oluline eeldus, kostja on hageja puudustele töökvaliteedi ja ülesannete täitmise täpsuse osas korduvalt tähelepanu juhtinud pikema ajajooksul, kuid hageja pole oma suhtumist töökohustuste täitmisesse muutnud. Kohus leiab, et tööandja ei pea taluma pikemas perspektiivis koostööd töötajaga, kelle võimed ja valmisolek täita tööülesandeid täpselt, etteantud kvaliteedis ja vajaliku hoolsusega ei vasta tööandja standardile. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et tööandjapoolne eeldatav lojaalsuspõhimõttest tulenev taluvuse piir on käeoleva hageja puhul ületatud.
56.Töökohale kohanematusega on tegemist kohtu hinnangul ka juhul, kui töötajal on olemas vajalikud baasoskused, baasteadmised, kuid ta ei suuda vaatamata sellele tööülesannete eritingimustega nt kõrgendatud kvaliteedi nõudega kohaneda. Kohus leiab, et käesoleval juhul väljendub see eelkõige teha meeskonnatööd st järgida täpselt
tööandja antud tööjuhiseid, paigaldamisel järgida ja täita etteantud projektjooniseid ja mh ka töötakistuse tekkimise korral teavitada, kooskõlastada tööandja esindajaga, kuidas tekkinud töötakistus kõrvaldada, et täita täpselt etteantud tööandja juhist, ja/või etteantud joonist selliselt et tagatud oleks teiste koostööpartnerite poolt nende töölõiku puudutava tööülesannete sujuv nõuetekohane täitmine ja oleks tagatud heal tasemel lõppresultaat - kõigi neid ruume kasutavate isikute turvalisus (tuleohutuse ja valvesüsteemide toimimine) ja töö vastavus töökäsule. Hageja on teinud töid pikema ajajooksul eelpool nimetatud põhimõtteid järgimata – st puudustega. Kostja on need hageja puudused usutavalt kohtu ette toonud. Kuna tööandja hindab koostöö jätkumise võimalusi hagejaga ei saa kohus pooli sundida koostööd jätkama kui töölepingu üks pool seda enam ei soovi, kuid kohus peab kontrollima kas alused koostöö lõpetamiseks esinevad. Kohtupoolne kontroll on tuvastanud et alused koostöö lõpetamiseks eksisteerivad. Hageja tegevust ja käitumist töösuhtes reguleerib mh ka TLS § 15 lg p 5, p 6, p 7, p 9, samuti hoolsuskohustuse täitmine (TLS § 16 lg 2 – töötaja hoolsuse määr). TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma. Kohus märgib, et kordagi pole käesoleva vaidluse puhul esile kerkinud teave, et töötaja ametialased teadmised, väljaõpe olid ebapiisavad konkreetsete kõrgendatud täpsusega tööülesannete täitmiseks. Hageja pole esitanud väidet ega tõendanud et ta oleks keeldunud tööülesannet täpselt täitmast mõnel kostjast tuleneval põhjusel või juhtinud kostja tähelepanu, et ta pole võimeline/suuteline oma isikust tulenevatel põhjustel nt ebapiisavate teadmiste või oskuste tõttu tööülesandeid nõuetekohaselt täitma. Kohus leiab, et tegemist on nn töökultuuri küsimusega st puudub valmisolek tööülesandeid kõrgendatud täpsusega täita valdkonnas kus nõutakse kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimist (kaalul on inimeste elu ja tervis), hageja oli kantud soovist lahendada takistus teostuse mõttes hageja jaoks lihtsamaid lahendusi rakendades, tema jaoks mugavamat lahendust valides, mis tõi kaasa teistele koostööpartneritele töötakistuse või tööümbertegemise vajaduse või ebaõige lõpptulemuse (süsteeme ei saanud ühildada vastavalt etteantud projektile) või kostja pideva üldise rahulolematuse. Vaieldamatult hagejapoolne tööjoonistest ja paigalduse kvaliteedist mittekinnipidamine seadis ohtu ruumi kasutavate isikute elu ja tervise (turva ja tuletõrjelahendused on loodud eelkõige vara, tervise ja elu säilimise) ning võib olulisel määral piirata või muuta võimatuks rakendada hilisemal ruumi kasutamisel soovitud planeeritud tehnilisi lahendusi (esile toodud süsteemide ühildamatuse probleem), mis tõi omakorda kaasa tehniliste süsteemide piiratud takistatud kasutuse või süsteemi eesmärgipärase kasutuskõlbmatuse, tööde parandamisel ümbertegemisel tekitas kahju. Ehitusobjektide puhul on üldjuhul töölõigud jagatud erinevate töövõtjate vahel. Ühe töölõigu ebaõige või ebatäpne teostus töö koordineerimatus võib kaasa tuua kogu tööprotsessi (jada) tehnilise lõpptulemuse kõlbmatuse. Kuna hageja täitis oma töölõigu korduvalt ebatäpselt st mittevajaliku kvaliteedi ja hoolsusega tõi see kostja esitatud näidete varal kaasa teiste töölõikude teostajatele kas : lisatööd, takistas töö jätkamist etteantud viisil või tegi võimatuks soovitud lõpptulemuse kasutamise (tehnilise lahenduse). Hageja ebakvaliteetne töö tekitas kahju tööandjale, samuti häiris koostööd lepingupartneritega ja piirab või raskendab tulevikus tööandja võimalusi püsida konkurentsivõimelisena oma tegevusalal (halb maine) (tõendid t 85-85). Tööandjal on õigus hinnata hageja töökohale sobivust ja kohanemisvõimet ning kui see ei vasta tööandja ootustele st viimase püstitatud standarditele siis saab kostja töösuhte hagejaga lõpetada. Tööandja ei pea taluma töösuhet isikuga kes pikema ajajooksul näitab üles töökohale sobimatust ja/või töökohale kohanematust.
57.Kohtule kostja poolt esitatud ja eelpool kohtu poolt käsitletud hageja töökvaliteedi ja hoolsuskohustuse täitmise kohta minetused puudutavad perioodi alates 22.08.2019 kuni töölepingu üles ütlemiseni 05.06.2020 aastani st perioodi üle ühe aasta, mida kohus hindab käesoleva tsiviilasja asjaolude kohaselt – pikema ajajooksul TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes. Seega ajaline kriteerium eeldusena töölepingu ülesütlemiseks on kohtu hinnangul täidetud. Töölepingu ülesütlemisavaldus
58.TLS § 95 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vorminõude rikkumine või tingimuslik ülesütlemisavaldus toovad kaasa ülesütlemise tühisuse (TLS § 95 lg 1). Sama norm sätestab et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja lõige 3 sätestab, et sama normi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus leiab, et kahju tekkinud pole.
59.Kohus nõustub hageja etteheitega ülesütlemisavalduse sisu osas, et avaldus ei sisalda töölepingu ülesütlemise põhjendusi. Kuid kohus leiab, et lähtuvalt TLS § 95 lg 3 regulatsioonist on ülesütlemine siiski sellele vaatamata kehtiv. Kostjal tuleb vaidluse korral oma nägemus ja töölepingu lõpetamise detailsed põhjused kohtu ette tuua. Kostja on oma vastustes kohtule detailselt põhjendanud ja tõendanud miks ta otsustas hagejaga töösuhte üles öelda. Tööandjal on õigus hinnata hageja töökohale sobivust ja kohanemist. Tööandja korraldab tööd ettevõttes ning määrab ka töökohustuste täitmise vastavad standardid oma ettevõttes.
60.Vaidlust pole et kostja järgis TLS § 97 (tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtaja) nõudeid. Hoiatus
61.TLS § 88 lg 3 sätestab – tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (VÕS § 6 ja 7).
62.Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud muuhulgas, et kostja rikkus TLS § 88 lg 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. Kohus on tuvastanud kostja esitatud materjalide alusel, et tööandja juhtis enne töölepingu ülesütlemist korduvalt hageja tähelepanu puudustele tööde teostamise täpsuse, kvaliteedi ja hoolsuse osas. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 3 1 lause). Kohus märgib et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg s.o. öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu lahendid 3-2-1-65-17; 3-2-1-187-15; 3-2-1-70-16). Kostja on tõendanud, et ta on hagejat nõuetekohaselt hoiatanud (t 20, 75). Kohus hindas kostja poolt hagejale (ja tema töökaaslasele) edastatud teavitust 15.01.2020 kohta – Kaaruti Ü objektil edastas kostja järjekordse märkuse tehtud tööde osas ja hoiatas nii hagejat kui ka teist töötajat, et kui saab peatöövõtjalt AS X veel mõne märkuse (tuvastatud rikkumise) siis kaasneb sellega töölepingu lõpetamine (t 75). Puudub vaidlus, et hageja poleks seda hoiatust saanud, asjaolu et hoiatati samaaegselt ka kaastöötajat ei oma tähendust, samuti on kohtu hinnangul hoiatuse sisu kooskõlas töölepingu seaduse sisu ja eesmärgiga ning Riigikohtu selgitustega. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et varasem hoiatus ja hilisem uus rikkumine peavad olema samasisulised. Selline lähenemine ei
ole kooskõlas töölepingu seaduse sisu ega eesmärgiga ega Riigikohtu selgitustega. Seega on käesolevas kohtumenetluses tuvastatud ja tõendatud et tööandja (kostja) hoiatas hagejat nõuetekohase hoiatusega 15.01.2020 ja hageja vaatamata sellele rikkus peale hoiatuse saamist korduvalt töökohustusi: muuhulgas 20.01.2020 Pikaliiva 22 objektil ei olnud hageja taas kaablit nõuetekohaselt nurka vedanud ja hageja jättis kaablikõri välja ning kaabel ise rippus segades maalritööd t 76-77, samuti 26.02.2020 Kaaruti objektil palus kostja-tööandja hagejal edastada fotod põrandaalusest kaabeldusest, mille hageja jättis tegemata. Hageja väitis et temal polnud selleks aega, selliselt jäigi tööülesanne täitmata. Lisaks eelpool märgitule rikkus hageja pärast hoiatuse saamist järgmiseid tööülesandeid: mh 06.02.2020 – xxx objektil ilmnesid taas rida hageja puuduseid, kus kaablid olid veetud kas valesse kohta või jäetud üldse välja toomata, 17.03.2020- vead magnetite paigaldamisel, 09.04.2020 jättis enda järelt koristamata, 21.04.2020 tuvastati hageja poolt seina kahjustamine. Kohus teeb eelnevast järelduse, et esile toodud minetuste iseloom kinnitavad üheselt, et hageja jaoks ei ole tema töös esinev hooletus ja lohakus mitte ühekordsed ega ole tingitud hageja ebapiisavast väljaõppest vaid tulenevad pikema ajajooksul töökohale sobimatusest ja kohanematuse tõttu, millega kostja ei pea leppima. Kohtu seisukohta kinnitavad lisaks eeltoodule ka 21.04.2020 tuvastatud xxx objektil hageja poolne enda järel järjekordne ehitusprahi koristamata jätmine, lisaks 21.04.2020 xxx objektil tuvastatud hagejapoolne järjekordne varasemalt juba viimistletud seina kahjustamine, mis hageja väitel oli normaalne ja paratamatu. Samuti töökohale korduvad hilinemised või üldse ilmumata jäämised nt 08.04.2020, 14.04.2020, 05.05.2020 ja 19.05.2020 tööpäevadel. 17.06.2020 ilmnesid uued puudujäägid töö kvaliteedi osas, millele tööandja oli juba varasemalt hageja tähelepanu juhtinud. Kohus tuvastas, et 07.04.2020 pöördus AS X objektijuht kostja poole seoses xxx ilmnenud paigaldus probleemidega. Selgus, et äripinnale oli välja ehitatud kaks eraldiseisvat valvesüsteemi ja kaks eraldiseisvat nõrkvoolu süsteemi, mida ei olnud võimalik ühendada ehk xxx objekt ei olnud ehitatud valvesüsteemi ja nõrkvoolusüsteemide tõttu võimalik ühe äripinnana kasutada. Tegemist oli hagejapoolse järjekordse ebaõige tööülesande täitmisega. Kostja esindaja oli enne tööülesande täitmisele suunamist hagejale rõhutanud, et kõikide süsteemide vahel pidi olema kaabel ja otsastus, et süsteeme saaks tulevikus vajadusel liita või poolitada, vaatamata sellele hageja seda tööandja juhist järjekordselt ei täitnud. Tööandja on kohtule esitanud kirjeldused ja tõendid hageja tööülesannete rikkumiste kohta nii enne kui ka pärast hoiatuse tegemist (t 73-82 fotomaterjali ja sidevahendite abil millised on tõendiks TsMS § 272 mõttes) pikema ajajooksul. Kohus leiab, et kostja oli õigustatud pärast hoiatuse tegemist ja töökohustuste mittenõuetekohase töö tegemise jätkamise tõttu hagejaga töölepingu ülesütlema. Mõistlik aeg
63.TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Vaidluse korral hindab töövaidlusorgan, kas tööandja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul. Sarnase regulatsiooni näeb ette VÕS § 196 lg 3. Võlaõigusseaduse vastava sätte eesmärk on piirata ajaliselt ülesütlemisõiguse kasutamist ja sundida ülesütlevat poolt lepingu jätkamist kiiresti otsustama. Kuna seadus ei sätesta kriteeriume, mille alusel aja mõistlikkust hinnata, sõltub see konkreetse vaidluse asjaoludest.
64.Kohus hinnanud perioodi ja aega mil hageja tööülesandeid nõuetekohaselt ei täitnud (07.10.2019 - 21.04.2020), samuti kostja poolt hagejale tehtud hoiatuse aega (15.01.2020) ja aega millal kostja teavitas hagejat töölepingu ülesütlemisest (04.05.2020) koosmõjus - saab teha järelduse et kostja-tööandja on hagejaga töölepingu ülesöelnud mõistliku ajajooksul. Kohus on seisukohal, et ca kaks nädalat hageja
poolsete viimastest rikkumistest teada saamisest ja töölepingu ülesütlemise vahel oli mõistlik aeg.
65.Teise töö pakkumise kohustus tekib tööandjal siis kui tal on ettevõttes võimalik mistahes teist tööd hagejale pakkuda (TLS § 88 lg 2 esimene lause). Kohtul puuduvad andmed et kostjal olid vakantsed mistahes teised töökohad. Hageja pole esile toonud asjaolusid mis võimaldaksid teha teistsuguse järelduse (TsMS § 5 lg 1). Kohtu selgitused hageja menetlusdokumendis esitatud muudele väidetele
66.Hageja väide, et kostja lõpetas hageja töösuhte muul põhjusel nt seetõttu et tööandjale ei meeldinud vestlused hagejaga (t 33) pole tõendatud. Kohus ei nõustu hageja selgitusega et kohtule esitatud fotod olid vaid juhendiks töö tegemisel. Kohtule esitatud fotodel on töö lõpetatud, tegemist on tagajärjega mitte tööandja antud juhistega enne tööde teostamise algust. Fotodel on fikseeritud ja tuvastatud hageja poolt mittenõuetekohaselt teostatud tööd. Hageja väited R. K. oskuse kohta suhelda inglise keeles on vasturääkivad. Msn edastatud kirjavahetusest saab teha järelduse et ettevõttes omavahel suhtlevad isikud sh R. K. oskavad inglise keelt vähemalt tasemel mis võimaldavad üksteisest aru saada. Hageja pole kordagi kirjavahetuses väljendanud seisukohta et ta ei saa inglise keelsest tekstist piisavalt hästi aru. Suhtlus on kestnud inglise keeles samade isikute vahel üle 2 aastat takistusteta seega väide et keeleoskus on puudulik ja sellest tekkisid probleemid pole tõendatud. Probleemide kohta keelekasutuse osas tulnuks hagejal sellest vastaspoolt teavitada, seda väidet teavitamise kohtu ette pole toodud. Kohus ei nõustu hageja väitega et talle pole kordagi esitatud peale tööde lõpetamist ühtegi kaebust vigade kohta. Kostja on esitatud sidevahendite teksti väljavõtetega tõendanud vastupidist. Kohus märgib, et tööandja otsustus töötaja tööle sobimatuse ja kohanematuse tõttu võibki olenevalt paljudest asjaoludest ja põhjustest võtta aega rohkem aega, tööandjal on lojaalsuspõhimõttest tulenevalt ka teatud piirini töötaja minetuste osas talumiskohustus, kiirete otsuste langetamine töösuhte jätkumise või ülesütlemise osas poleks selle põhimõttega kooskõlas. Töölepingu seadus eeldab tööandajalt lojaalsuspõhimõttele tuginedes teatud määral sallivust ka töötaja sellise käitumise osas mis ei ole tööandjale alati kõige meelepärasem. Rikkumiste esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida nt hoiatuse tegemise kaudu ning anda töötajale täiendav võimalus oma käitumist parandada. Kohtu hinnangul on tööandja –kostja seda põhimõtet käesolevas kaasuses järginud. Asjaolu et tööleping ei vormistatud kirjalikult ei tähenda et töösuhet hageja ja kostja vahel ei eksisteerinud. Hageja selline väide kostjapoolse töölepingu lõpetamise ühe põhjusena on täilikult tõendamata ega pole kooskõlas töölepingu seaduse sisu ega mõttega. Tööandja esindaja suhtlus teiste sama ettevõtte töötajatega pole põhjuslikus seoses käesoleva vaidluse asjaoludega. Töösuhe on individuaalne suhe tööandja ja töötaja vahel mitte töötajate grupi vahel. Tööandja otsustab ise oma taluvuse piirid koostöö osas töötajaga vastavalt tekkinud asjaoludele. Hageja poolt pole tõendatud, et töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus seisnes muus kui töökohale sobimatuse ja kohanematuse tõttu. Hageja pole esitanud kohtule tõendeid puuduliku tööoskuse kohta ega pöördumiste kohta kostja poole vajadusega saada täiendavat tööalast koolitust. Kohus märgib, et kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et hageja töötas samal ametikohal ja täitis võrgutehniku tööülesandeid üle 2 aasta, mis seab omakorda kahtluse alla hageja teadmiste puuduse või sobimatuse täita võrgutehniku tööülesandeid. Kahe aastaga tekib üldjuhul selge arusaam igaühel ka hagejal enda teadmisest ja kutseoskustest ja vajadustest oma töökohustusi nõuetekohaselt täita. Tavaline ja lubatud on, et töösuhte ajal töösuhte pooled peavad läbirääkimisi erinevatel töösuhet puudutavatel teemadel nt töötasu maksmise küsimuses, puhkuse ajakavaga seonduvalt, puhkusetasu maksmisega seonduvalt, erinevate kompensatsioonide maksmise osas jne. Hageja pole esitanud kohtule tõendeid, et töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus oli muu asjaolu, kui väidab tööandja. Kohus märgib vastuseks hageja
selgitusetele, et ka väikesed vead on vead, millega ei pea tööandja alati leppima, seda veel nende pideva kordumise korral pikema ajajooksul, seda eriti valveseadmestike ja tuleohutussüsteemide projekteerimise ja ehituse valdkonnas kus nõutakse kõrgendatud hoolsuskohustust. Samuti ei pea tööandja leppima tööde teostamise viisi ega kvaliteediga, mida saab käsitleda lepingu rikkumisena. Igasuguse lepingu rikkumine koostöös lepingupartneritega võib tuua kaasa kahju hüvitamise nõude või tuua kaasa lisakulutusi tööde ümbertegemise tõttu. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud koostööpartnerite rahulolematus tööde teostamise kvaliteedi osas mida täitis hageja.
67.Kohus hinnanud tõendeid sh hageja esitatud fotomaterjali ja tutvunud hageja selgitustega (t 33-65) leiab, et ükski väide ega foto ei muuda tööandja otsust töösuhe hagejaga üles öelda - õigusvastaseks ega tühiseks. Kohus märgib veelkord et Riigikohus on selgitanud – kostja ehk tööandja määrab ise millised asjaolud kinnitavad ja on aluseks töötaja töökohale sobimatuks või kohanematuks tunnistamisel. Kostja on need asjaolud kohtumenetluses esile toonud ja tõendanud.
68.Samuti on kostja järginud töölepingu seadusest tulenevaid materiaalseid ja formaalseid nõudeid seega on kostja poolt 04.05.2020 a töölepingu ülesütlemise läbi viidud õiguspäraselt.
69.Arvestades eeltoodut jätab kohus hageja nõude - tuvastada ja lugeda tühiseks kostja 04.05.2020 esitatud töölepingu ülesütlemine – rahuldamata. Rahuldamata jääb hageja nõue – lõpetada tööleping kohtu poolt 05.06.2020 võttes aluseks TLS § 107 lg 2, rahuldamata jääb hageja nõue – mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ehk 3510 eurot TLS § 109 lg 1 alusel.
Menetluskulud
70.TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 sätestab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolev hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte kõik menetluskulud hageja kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.