Muud

ulatuses täidetud ehk hoonele on puudulikud või ebamõistlikud ehitustööd teostatud. Ehitusprojektis on järgmised puudused: - ehitusprojekt ei vasta põhiprojekti staadiumile, mille alusel oleks võimalik läbi viia ehitushanget, esitada võrreldavaid hinnapakkumisi ega teostada ehitustöid; - ehitusprojektis on esitatud valeandmeid energiatõhususe kohta; - kavandatav lahendus halvendab hoone energiatõhusust, küttearved suurenevad ja tekitab reaalse ohu, et otsakorterites ei ole enam võimalik tagada nõuetekohast sisetemperatuuri; - kavandatav lahendus põhjustab pöördumatuid konstruktiivseid kahjustusi, kuna suhteliselt aurutiheda ja paksu krohvikihi paigaldamine soojustamata fassaadile toob kaasa niiskuse kondenseerumise piirde sees, mis omakorda toob kaasa telliste ja raudbetoontalade armatuuri kahjustused koos reaalse varinguohuga; - piirde niiskumine loob soodsad tingimused hallitusseente tekkeks, mis on eriti ohtlik astmaatikutele, väikelastele ja eakatele. Lisaks taotleja korteriomandile paigaldatud akende ja aknaraamide eemaldamine poolelioleva ehitamise käigus tähendab kahju põhjustamist taotleja varale (akendele ja aknaraamidele). Seetõttu suurenevad ka soojakaod ja küttekulud. Ehitisregistrist ei nähtu, et pärast 21.04.2026 lubava haldusakti andmist oleks esitatud ehitamise alustamise teatis või lubavas haldusaktis nõutud ehitusprojekti ekspertiis. Eeltoodu tõttu puudub alus arvata, et ehitusprojektis esinevad vastuolud on kõrvaldatud või et ehitusprojekt oleks nõuetelevastav. Taotlejal ei ole hiljem tõhusaid õiguskaitsevahendeid, millega saavutada kohtuotsuse täitmine ning tema korteriomandile põhjustatud kahju (akende ja aknaraamide eemaldamine, soojapidavuse vähendamine, kaasomandi osa kahjustamine) ja korteriühistu rahaliste vahendite vähenemise kõrvaldamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab muu hulgas välja selgitada enne ehitustööde valmimist, kas ehitusprojekti kohta on ekspertiis teostatud ning kas ehitusprojektis olevad puudused on kõrvaldatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

vahelise kokkuleppe küsimusega, kuidas soovitakse omandit valitseda ja kasutada. Kuigi hoone energiatõhusus on avalikuks huviks, sealjuures eesmärgil, et väheneks energiaallikate tarbimine, ei tulene sellest taotlejale avalik-õiguslikku subjektiivset õigust, mida ta saaks kaitsta siinses vaidluses. Ka ei puuduta avalik-õiguslikke suhteid ega ehitamise lubatavust asjaolu, kas projekti alusel on võimalik läbi viia ehitushanget või esitada võrreldavaid hinnapakkumisi. Samuti on korteriomanike vahelise vaidluse küsimuseks, kas ja kuidas eemaldatakse lodžadelt sealsed aknad koos raamidega ning kas ja millega need asendatakse. Ehitusõiguslike normide ega vastustaja ülesandeks ei ole kaitsta taotleja vara väärtuse võimalikku vähenemist teiste kaasomanike otsuste eest. Selles osas on taotlejal võimalik oma õiguseid kaitsta tsiviilõiguslike nõuetega. Avalikõiguslike normide eesmärgiks ei ole kaitsta taotlejat ka selle eest, kui korteriühistu rahalised vahendid vähenevad, tehakse ebamõistlikke ehitustöid või ehitusfirma täidab lepingut puudulikult.

56 E. Vilde tee – Google Maps

3(4)

esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud tsiviilasjas kahel korral jäänud rahuldamata, kuivõrd maakohus on leidnud, et jääb ebaselgeks, millest tulenevalt leiavad avaldajad, et korteriühistu motiiviks on, et teostataks puudulikke ehitustöid. Avaldajate väited on läbivalt oletuslikud ning paljasõnalised. See, kui avalduse esitanud avaldajad leiavad, et korteriühistu hoonele võidakse teostada ebavajalikke ehitustöid ning kulutada fassaaditöödeks mõeldud raha ebamõistlikult, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kohus olema veendunud, et esineb reaalne oht avaldajale kahju tekkimiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses ei ole välja toodud, milles seisneb olulise kahju tekkimise oht, omavoli vältimise vajadus või muu põhjus, miks vaidlusalust õigussuhet tuleks reguleerida juba menetluse ajaks (19.05.2026 määrus). Ka pärast eksperdi arvamuse esitamist asus maakohus seisukohale, et kohtule jääb jätkuvalt ebaselgeks, millest tulenevalt leiavad avaldajad, et korteriühistu motiiviks on, et teostataks puudulikke ehitustöid. See ei tundu eluliselt usutav. Samuti on keelatud igal ehitajal teostada selliseid ehitustöid, mis seavad ohtu elanike turvalisuse. See on keelatud sõltumata korteriühistu otsustest ja igal ajal. Seetõttu ei ole avaldajate peamine motiiv, et ehitustööd ohustavad hoone konstruktsioonide püsivust, kohtule usutav (04.06.2026 määrus).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.