Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Annaliisa Vincjunaite Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 04.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X ́i kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.08.2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.06.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X ́i (edaspidi ka puudutatud isik või isik) kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõikele 1. PPA on seisukohal, et isiku puhul esinevad VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.Puudutatud isik on Süüria kodanik, kes vabaneb 04.06.2026 Viru Vanglast temale Harju Maakohtu 22.09.2017. a otsusega määratud karistuse kandmisest ning tal puudub pärast vangistusest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Puudutatud isik on süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 lõike 2 punktide 2, 3 ja § 118 lõike 1 punktide 1,
3-26-1650 2 järgi ning KarS § 64 lõike 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas 08.03.2017. Isik vabastati Viru maakohtu 19.05.2026. a määrusega nr 1-17-6118 ennetähtaegselt ning vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lõikele 3 ei kohaldatud tema suhtes käitumiskontrolli seoses väljasaatmisega. Puudutatud isik paigutati Eestisse ümber 10.06.2016 ning talle anti pagulase staatus ja elamisluba. 20.12.2021 tunnistati isiku pagulase staatus kehtetuks ja tema elamisluba jäeti pikendamata seoses 22.09.2017 tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. Vangistuse ajal 04.12.2025 esitas isik PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA tegi 21.05.2026 otsuse, millega jättis isiku elamisloa taotluse läbi vaatamata. Lisaks on välismaalane esitanud 09.05.2023 PPA-le elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks, mille PPA jättis 04.09.2023 läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust puudub isikul pärast vanglast vabanemist Eesti Vabariigis seaduslik viibimisalus. 04.06.2026 koostab PPA isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, mille kohaselt kuulub ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele Süüriasse ja mis kuulub koheselt täitmisele. Samuti määratakse isikule 5-aastane Schengeni sissesõidukeeld.
1.2.Isik võib tema kinni pidamata jätmisel põgeneda. Isik on pannud toime esimese astme kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isik tarvitas alates 16.06.2016 Eestisse saabumisest temaga ühises kooselus olnud abikaasa suhtes korduvalt füüsilist ja vägivaldset vägivalda, lüües teda puidust liistuga või käega ning ähvardades täiendavalt füüsilise vägivallaga. Isik on süüdi mõistetud eriti raskes tahtlikus vägivallakuriteos, mille toimepanemise asjaolud näitavad üles erakordset julmust, sihikindlust ja täielikku hoolimatust teise inimese elu, tervise ning inimväärikuse suhtes. Isik valmistas kuriteo toimepanemise ette, sidus kannatanu liikumisvõimetuks, valas ta üle süttiva vedelikuga ning süütas põlema, põhjustades kannatanule ulatuslikud ja eluohtlikud vigastused. Selline käitumine näitab äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra, ühiskondlike väärtuste ning teiste isikute põhiõiguste suhtes. Isikust tuleneb reaalne oht Eesti Vabariigi avalikule korrale, millega on täidetud ka VSS § 72 lõike 2 punktis 4 sätestatud eeldused lahkumisettekirjutuses vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmiseks. Isiku suhtes põgenemisohu esinemise tõttu ei ole tema suhtes võimalik kohaldada VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul Eestis registreeritud elukoht. Kuigi isik on avaldanud soovi asuda pärast vanglast vabanemist elama Sillamäel asuvasse üürikorterisse ning korteriomanik on väljendanud valmisolekut eluruum talle üürile anda, ei taga see puudutatud isiku tegelikku kättesaadavust ega vähenda põgenemisohtu. Isikul puudub lisaks seaduslikule viibimisalusele õigus töötada. Isikul on küll vanglast vabanemisel rahalisi vahendeid ligikaudu 2858 euro ulatuses, kuid tegemist ei ole püsiva sissetulekuga. Samal ajal on tal rahalisi kohustusi ja nõudeid üle 100 000 euro, mis viitab ebakindlale majanduslikule olukorrale. Tõhusalt ei ole võimalik kohaldada ka reisidokumendi hoiule võtmise meedet, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument.
1.3.PPA eesmärk on korraldada isiku lahkumine Eesti Vabariigist esimesel võimalusel, kuid isiku kohest Eestist lahkumist ei ole hetkel võimalik korraldada. Isikul puudub kehtiv reisidokument ning reisidokumendi väljastamiseks vajalikud toimingud on päritoluriigi saatkonnas pooleli. Viru Vangla võttis ühendust Süüria saatkonnaga. Isik keeldus esialgu saatkonnaga suhtlemisest, kuid nõustus hiljem siiski saatkonnaga kontakteeruma. Pärast isiku ja saatkonna vahelist suhtlust ei ole Viru Vanglal õnnestunud saatkonnaga enam ühendust saada ega saada tagasisidet menetluse edasise käigu kohta. Asjaolud, et reisidokumenti ei ole veel väljastatud ja suhtlus saatkonnaga on ajutiselt katkenud, ei välista samas väljasaatmise perspektiivi olemasolu. Menetlus isiku väljasaatmise korraldamiseks on pooleli ning selle edukaks lõpuleviimiseks on vajalik jätkata isiku kinnipidamist. Lisaks viitab isiku esialgne keeldumine saatkonnaga suhtlemisest vähesele koostöövalmidusele väljasaatmismenetluses. Seetõttu esineb põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib välismaalane raskendada või takistada enda väljasaatmise ettevalmistamist ja täideviimist. 2
3-26-1650
1.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega.
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 04.06.2026 kohtuistungil. PPA jäi istungil enda taotluse juurde. PPA esitas kohtule täiendava tõendina kirjavahetuse Süüria saatkonnaga ning märkis, et asub teise võimalusena taotlema puudutatud isikule ajutist reisidokumenti. Puudutatud isik ei nõustunud istungil enda kinnipidamisega. Isik kinnitas, et tal on Eestis olemas elukoht ning ta saab ka majanduslikult hakkama. Veel kinnitas ta, et teeb PPA-ga igakülgselt vajalikku koostööd reisidokumendi saamiseks. Samas märkis isik, et ei soovi Süüriasse lahkuda.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile loa haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lõikest 2 tulenevalt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lõige 4).
4.Tulenevalt VSS § 23 lõikest 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lõike 1 punkt 1); 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lõike 1 punkt 2) või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (VSS § 23 lõike 1 punkt 3). Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada; kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lõige 11).
5.PPA on esitanud praegusel juhul kohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel.
6.Puudub vaidlus, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku viibimisaluseta. Välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isik paigutati Eestisse ümber 10.06.2016 ning talle anti Eestis pagulase staatus ja elamisluba. PPA kinnitusel tunnistati 20.12.2021 isiku pagulase staatus kehtetuks ja tema elamisluba jäeti pikendamata seoses 22.09.2017 tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. Isiku poolt vangistuse ajal PPA-le esitatud elamisloa taotlused on PPA jätnud läbi vaatamata. Pärast vangistusest vabanemist koostas PPA 04.06.2026 puudutatud isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, kohustades teda Eestist lahkuma tema kodakondsusjärgsesse riiki Süüriasse ning kohaldades tema suhtes 5 aastaks Schengeni sissesõidukeeldu. Tulenevalt eeltoodust puudub isikul käesoleval ajal Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus.
3
3-26-1650
7.Vastavalt VSS § 68 punktile 4 esineb välismaalase põgenemise oht muu hulgas siis, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isiku suhtes esineva põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda kogumis kõiki välismaalast ja konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 30.03.2021. a määrus nr 3-20-2004, punkt 18; 16.06.2017. a määrus nr 3-31-24-17, punktid 12 ja 13; 31.05.2017. a määrus nr 3-3-1-93-16, punkt 13). Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille tegemisel tuleb võtta aluseks taotluse esitamise hetkel tuvastatavad isiku ja konkreetse juhtumiga seotud individuaalsed asjaolud.
8.Kohus leiab, et puudutatud isiku puhul on täidetud kinnipidamise eeldus, mis seisneb tema suhtes põgenemise ohu esinemises (VSS § 23 lõike 1 punkt 1). Isiku varasemat käitumist, tema kriminaalkorras vangistusega karistamist ja teisi temaga seotud asjaolusid kogumis hinnates on usutav, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib väljasaatmise vältimiseks põgeneda. PPA-ga tuleb nõustuda, et isik on enda varasema teguviisiga näidanud üles erakordset julmust, sihikindlust ja hoolimatust teise inimese elu, tervise ja inimväärikuse suhtes, samuti äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra ja ühiskondlike väärtuste suhtes. See annab aluse kahelda ka isiku edaspidises valmiduses järgida tema suhtes Eesti ametkonna poolt kehtestatud reegleid ja nõudeid, hoolimata tema sellekohastest väidetest. Sellises olukorras ei oleks VSS § 10 lõikes 2 ette nähtud järelevalvemeetmete rakendamine (nt elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele jm) eesmärgi saavutamiseks, s.o kaebaja väljasaatmise tagamiseks tõhus.
9.Isiku kinnipidamiseks esineb ka VSS § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud alus, sest isikul puuduvad käesoleval ajal tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA esitas kohtule selgitused ja tõendid selle kohta, et Viru Vangla on suhelnud puudutatud isikule reisidokumendi taotlemise osas Rootsis asuva Süüria Araabia Vabariigi saatkonnaga, kuid kohtule taotluse esitamise ajaks ei ole isikule reisidokumenti väljastatud. Kohtuistungil kinnitas PPA kohtule, et asub taotlema isikule ajutist reisidokumenti.
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et puudutatud isikuga seotud asjaoludest on piisava kindlusega järeldatav see, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende kohaldamine ei tagaks piisavalt lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni tema suhtes kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, saab pidada tema kinnipidamise eesmärki arvestades proportsionaalseks.
11.Eelneva põhjal leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Kohus rahuldab seega PPA taotluse ning annab loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.08.2026. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.