Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Kaire Orion, Tiina Pappel 27.05.2026, Tartu 3-25-3294 Politseija Piirivalveameti taotlus X.X.-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik / määruskaebuse esitaja X.X. Esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määrus muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalveametnikud avastasid 07.10.2025 kl 03.45 valvekaamerast isiku, kes liikus piirivööndis Agusalu ristist Permisküla suunas. Seejärel kl 04.45 avastas piirivalvepatrull isiku, kelle dokumente kontrollides selgus, et tegemist on Armeenia kodaniku X.X.-iga. Isikul puudus viibimisalus Eesti Vabariigis. Isiku ütluste kohaselt saabus ta Eestisse 04.10.2025. 07.10.2025 küsitluse käigus muutis isik korduvalt teekonna legendi, kuidas, millega ja mis eesmärgil ta Eestisse tuli.
2.PPA tegi 07.10.2025 X.X.-ile lahkumisettekirjutuse nr 1052291539 Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.10.2025; ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 15.10.2025; pärast nimetatud tähtaja saabumist kuulus lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane Eesti Vabariigist väljasaatmisele vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le ja §-le 17; X.X.-i suhtes kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 3 aastaks.
3.PPA piiripatrull peatas 08.10.2025 kl 18.47 Alutaguse vallas piirivööndis sõiduki, mille juhiks oli X.X.. Isik peeti 48 tunniks lahkumiskohustuse sundtäitmiseks kinni. 08.10.2025 vestluse käigus muutis isik korduvalt oma seletusi piiri äärde tuleku kohta. Isikule pakuti võimalust osta lennupilet Türki, kuid isik keeldus.
4.PPA tegi 09.10.2025 X.X.-ile lahkumisettekirjutuse nr 1052291539 Eesti Vabariigist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025; ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 09.10.2025; pärast nimetatud tähtaja saabumist kuulus lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane Eesti Vabariigist väljasaatmisele vastavalt VSS § 14 lg-le ja §-le 17; X.X.-i suhtes kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks.
5.PPA esitas 09.10.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X.X.-i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused: Isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei kavatse vabatahtlikult Eestist lahkuda. Puudutatud isik tabati järgmisel päeval pärast talle 07.10.2025 vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemist taas piiri vahetus läheduses. Isik viibis jätkuvalt piiri vahetus läheduses ega astunud samme Eestist lahkumiseks. Isik keeldus 08.10.2025 võimalusest Eestist omal soovil lahkuda, vaid nõustus ettepanekuga minna kinnipidamiskeskusesse ja sealtkaudu korraldatava deporteerimisega kodumaale. Esineb VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemisoht. Põgenemisoht hõlmab ka võimalust, et isik võib hakata end ametivõimude eest varjama eesmärgiga lahkumiskohustust edasi lükata. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab teda iseloomustav varasem käitumine, mis näitab tema ükskõiksust kehtivate õigusnormide ja riigi korralduste suhtes. Isik ei ole senise käitumisega tekitanud usaldust määral, et PPA-l oleks alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema lahkumiskohustuse täitmise. Lisaks puudub isikul Eestis elukoht ja tal ei ole sidemeid Eestiga. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus turvalisuse või tervise kaalutlustega, kuid on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks.
6.Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et ta läheks autoga tagasi Poola ja sealt lahkub Schengeni tsoonist. Isik keeldus lennust Türki, kuna tema auto jääks Eestisse. Isik selgitas, et ta tuli Eestisse nii turistina kui ka dokumentide Venemaale saatmiseks.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 10.10.2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X.X.-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.12.2025 (k.a). Seejärel tegi kohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (allkirjastatud 13.10.2025). Määruse põhjendused: 1) Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks, kuivõrd esineb põgenemise oht. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib tema eelistatud viisil riigist lahkuda, et jõuda tagasi Poola, või asuda Armeeniasse väljasaatmist muul viisil vältima. Isiku käitumisest ja väljaütlemistest saab järeldada, et tal puudub soov ise täita Eestist lahkumise kohustust ja Eestist lahkuda, ilma et ta ei rikuks talle kehtestatud Schengeni sissesõidukeeldu. Põgenemisohtu suurendab see, et isik on liikunud Poolast Eestisse selleks seaduslikku alust omamata. 2) Põhjendatud ei ole lugeda täidetuks VSS § 23 lg 1 p-s 2 nimetatud alus. 3) Puudutatud isikuga seotud asjaoludest on järeldatav, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende kohaldamine ei tagaks piisavalt lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist saab pidada proportsionaalseks.
2
8.X.X. esitas iseseisvalt ja ka riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub kontrollida Tartu Halduskohtu 10. ja 13.10.2025. a määruste õiguspärasust ning need vajaduse korral tühistada ning kaotada määruste kehtivus tagasiulatuvalt. Veel palub puudutatud isik vabastada end tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused: Ei nõustu, et tema hoiakutest ja käitumisest võis järeldada, et ta ei soovinud lahkumiskohustust täita VSS § 68 p 6 tähenduses. PPA ega kohus ei ole põgenemisohtu põhjendanud. PPA ja kohus ei arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks isik oli sunnitud käituma selliselt, nagu ta seda tegi. Põhjendatud olnuks kasutada VSS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei olnud proportsionaalne meede.
9.PPA teatas 23.10.2025. a e-kirjas, et puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist välja.
10.Tartu Ringkonnakohus tagastas 28.10.2025. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse peale läbivaatamatult (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leidis, et kuna puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist välja, siis esineb alus määruskaebuse tagastamiseks läbivaatamatult.
11.Riigikohus rahuldas 13.05.2026. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt; tühistas Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2025. a määruse ja saatis asja tagasi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus leidis, et olukorras, kus PPA on välismaalast kinni pidanud, mõjutab määruse tühistamine isiku õigusi sõltumata selles, kas ta on jätkuvalt kinnipidamiskeskuses. Välismaalasel, kellelt vabadus võeti, võib tekkida õigus nõuda õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist.
12.PPA palub 25.05.2026. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. PPA väitel on kinnipidamistaotluses välja toodud, et määruskaebuse esitaja suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise asjaolud. PPA ja kohus hindasid asjaolusid kogumis, millest lähtuvalt oli isiku kinnipidamine vajalik ja põhjendatud; leebemate meetmete kohaldamine ei ole tulemuslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kuigi puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist välja (PPA 23.10.2025. a e-kiri, dtl 93), siis Riigikohtu 13.05.2026. a määrust arvestades kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluse käigus Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse õiguspärasust.
14.Ringkonnakohus käsitleb puudutatud isiku ja tema esindaja esitatud määruskaebusi ühtse määruskaebusena. Selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et käsitleb Tartu Halduskohtu 10. ja 13.10.2025. a määrusi ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 13.10.2025. a määrusena vormistatud dokumendis. Loa andmise otsustas halduskohus 10.10.2025. a määrusega. Seega on määruskaebemenetluses vaidlus Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse üle, mille tühistamist puudutatud isik taotleb.
3
15.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud taotluse, vabastada puudutatud isik tõlgete kulude kandmisest (dtl 98) lahendas ringkonnakohus 28.10.2025. a määruse (dtl 104-106) resolutsiooni p-s 2, millega jättis taotluse rahuldamata. Kuna eeltoodud osas on ringkonnakohtu 28.10.2025. a määrus jõustunud, siis puudub kohtul vajadus taotlust uuesti ei lahendada.
16.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.PPA esitas Tartu Halduskohtule taotluse (dtl 41-44) puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks, kuivõrd esineb põgenemise oht. Halduskohus põhjendas vaidlustatud määruses piisavalt, miks ta peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks ning miks ta nõustub, et puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus ei arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks isik käitus selliselt, nagu ta tegi. Määruskaebuse esitaja eeltoodud väide on umbmäärane, kuna väidetust ei selgu, milliste ütlustega halduskohus ei ole arvestanud. Puudutatud isiku ütlused, s.h isiku selgitused enda käitumisele on kirjeldatud PPA taotluses. Lisaks sai puudutatud isik anda selgitusi ka kohtuistungil. Halduskohus on vaidlustatud määruses (põhjenduste p 6) hinnanud puudutatud isikuga seotud asjaolusid (s.h ka isiku ütlusi) kogumis.
19.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi võib PPA taotleda halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul PPA seostanud VSS § 68 p-s 6 märgitud asjaoluga, s.o PPA järeldab välismaalase hoiakute ja käitumise põhjal, et ta ei kavatse vabatahtlikult Eestist lahkuda (PPA 09.10.2025. a taotluse lk 2).
20.Kohtupraktikas on sedastatud, et VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 05.12.2022, 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).
21.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta (määruse põhjenduste p 6), et puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on selge, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib kas tema eelistatud viisil (s.o autoga) riigist lahkuda, et jõuda tagasi Poola, või asuda tema Armeeniasse väljasaatmist muul viisil vältima. Isiku käitumisest ja väljaütlemistest saab järeldada, et tal puudub soov ise täita Eestist lahkumise kohustust ja Eestist lahkuda, ilma et ta ei rikuks talle kehtestatud Schengeni sissesõidukeeldu. PPA kinnitas ka kohtuistungil, et puudutatud isikule tehti ettepanek ise osta lennupilet Türki, kuid ta ei olnud sellega nõus. Lisaks selgitati puudutatud isikule, et kui ta vabatahtlikult ei lahku,
4
siis tuleb sundtäitmine ja ta paigutatakse kinnipidamiskeskusesse ning isik oli sellega nõus (kohtuistungi protokoll 00:25:13, dtl 48-51). Puudutatud isik kohtuistungil eeltoodule vastu ei vaielnud. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil soovi lahkuda Eestist autoga (sihtmärgiks Poola) (kohtuistungi protokoll 00:35:11) ning kinnitas, et ta keeldus PPA pakutud lennust Türki (kohtuistungi protokoll 00:40:17). Puudutatud isik liikus Poolast Eestisse selleks seaduslikku alust omamata, mis suurendab puudutatud isiku puhul põgenemisohtu. Ringkonnakohtu hinnangul lubavad asjaolud kogumis nõustuda halduskohtu järeldusega puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu kohta.
22.Määruskaebuse esitaja väitel olnuks põhjendatud kasutada VSS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid. VSS § 10 lg 2 p 1 järgi on järelevalvemeetmeks elamine kindlaksmääratud elukohas. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 8), miks ta leidis, et käesoleval juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tõhus, viidates puudutatud isikuga seotud asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendus piisav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks ja ei tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses (RKHKm 31.05.2017, 3-3-1-93-16, p 12).
23.Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks tema kinnipidamist kuni kaheks kuuks hinnata ebaproportsionaalseks (nt terviseseisund või turvalisuse kaalutlused). VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et puudutatud isik järgib PPA seatud reegleid, kuid tuvastatud asjaolud ei anna sellise usalduse tekkimiseks alust. Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimine riivab isiku õiguseid, kaalus käesoleval juhul vajadus tagada isiku kättesaadavus väljasaatmiseks vajalikeks menetlustoiminguteks selle riive üles. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isiku kinnipidamine proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses.
24.Määruskaebuse esitaja väited, mis seonduvad talle tehtud PPA lahkumisettekirjutusega ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas haldusasjas on vaidlus üksnes puudutatud isiku kinnipidamisekusesse paigutamise lubatavuse üle.
25.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse muutmata.
26.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.