Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene, Maili Lokk 27.05.2026, Tartu 3-26-1325 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.-i kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik – X.X., esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus muutmata.
3.Asendada kohtumääruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 30.04.2026 kell 13.44 Võru maakonnas Rõuge vallas kinni kuus isikut, kellel puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, nende seas X.X.-i. Isikud peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni. X.X. esitas 01.05.2026 kell 13.49 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.
2.PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse X.X.-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse kohaselt on isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus kindlaks tehtud tema ütluste alusel. Isiku sõnul on ta sündinud 22.01.2000 ja omab Sudaani kodakondsust. Isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad, väidetavalt kaotas ta need 10-11 päeva tagasi Leedu metsas ära. Isiku sõnul soovis ta kiirelt
kodumaalt lahkuda, kuna seal käib sõda. Isik saabus Eestisse läbi Venemaa (kus ta õppis), Valgevene ja Läti. Eestisse saabus 29.04.2026. Vahepeal käidi ka Leedus. Lisaks proovis varem Valgevenest Leetu pääseda, mis ei õnnestunud. Taotluse põhjenduste kohaselt sisenes puudutatud isik Lätisse ja Eestisse tahtlikult ebaseaduslikult ning ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis. Isik ei pöördunud kohe ametivõimude poole, vaid varjas ennast. Puudutatud isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud vajavad selgitamist. Esineb põgenemise oht. Puudutatud isiku eesmärk oli kasutada Eestit transiitriigina. Isiku senise tegevuse põhjal võib ta omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki.
3.Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et ta soovib elada avatud tingimustes (ei ole nõus kinnipidamisega). Tema ja tema sõber on enda isikuid tõendanud, näidates politseile dokumentide koopiaid telefonis.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 02.05.2026. a määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 02.05.2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul ei ole dokumente, mille alusel saaks tuvastada tema isiku või kindlaks teha tema kodakondsuse. Seda ei saa teha dokumendi koopia alusel. Andmete kogumine nõuab aega. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks tuleb välja selgitada arvukalt asjaolusid, sest praeguse seisuga on taotlus väga napp. Asjaolusid on võimalik selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. Puudutatud isiku seinise tegutsemise põhjal esineb tema puhul põgenemise oht. Puudutatud isik ei pöördunud omal algatusel Läti ega Eesti võimude poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, vaid tegi seda alles pärast tema tabamist. Ka tabamisel ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin menetlustoiminguteks kättesaadav. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p-s 3 sätestatud põgenemisohu alus ehk kahtlus välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning puudutatud isiku kinnipidamine on proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 15.05.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isik palus end vabastada tõlkekulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kohtumäärus on põhjendamatu ja alusetu ning arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste ja tegelike asjaoludega. Isikut ei olnud alust kinni pidada, kuna ta avaldas PPA-le oma nime ja kodakondsuse ning tal oli enda dokumendi foto telefonis. Kahtlus puudutatud isiku isikusamasuse ja kodakondsuse osas on põhjendamatu. Isik nõustub, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Puudutatud isik oleks PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses elades.
5.2.Isikud sõltusid autojuhist, kes jättis nad kuskile majja, lubas tuua süüa ja riideid ning siis varjupaika viia. Aga ta pettis neid ja keegi ei teadnud, kuhu minna. Puudutatud isik andis kohe politseile teada, et soovib keskusesse minna.
2
5.3.PPA ja kohus ei ole põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Isik ei nõustu kohtu hinnanguga, et täidetud on VSS § 68 p-s 3 sätestatud asjaolu, kuna isikul ei olnud dokumente. Temal oli dokumendi foto telefonis, mille ta ametnikele ka esitas. Kohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud. PPA ja kohus ei arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik on nõus tegema koostööd ega põgene.
5.4.Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus leidis õigesti, et VRKS § 36 1 lg 2 p 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Puudutatud isik leiab, et kahtlus tema isikusamasuse ja kodakondsuse osas on põhjendamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Puudutatud isikul ei ole dokumente, mille alusel saaks isiku tuvastada või kodakondsuse kindlaks teha. Dokumendi foto telefonis ei ole selleks piisav.
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).
10.Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis. Halduskohus leidis puudutatud isiku senist tegutsemist arvestades, et tema puhul esineb põgenemise oht. Puudutatud isik ei pöördunud omal algatusel Läti ega Eesti võimude poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Ka tabamisel ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et kohus ei ole hinnanud isiku põgenemisohuga seotud individuaalseid asjaolusid. Kuna puudutatud isik avaldas suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles järgmisel päeval pärast tema tabamist, siis on määruskaebuse põhjendused kaitse kohese taotlemise kohta alusetud. Isik ei ole veenvalt põhistanud, et tema suhtes põgenemise ohtu ei esine või et see oleks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ebapiisav. Isiku varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamiseks ei piisa isiku kinnitusest, et ta teeb PPA-ga koostööd ja ei põgene. 3
11.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada.
12.Riigikohus on selgitanud, et piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Riigikohus leidis, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda majutuskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (samas, p 18). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, proportsionaalne meede.
13.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määruse muutmata.
14.Puudutatud isik palus määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Ringkonnakohus tõlgendab tõlke kulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et puudutatud isik soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 11.05.2026. a määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 järgi kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Arvestades, et isikuandmete ankeedi (dtl 14) kohaselt on puudutatud isiku emakeel araabia keel ja ka halduskohtus toimunud kohtuistungil osales araabia keele tõlk, tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida araabia keelde.
15.VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Ringkonnakohus asendab käesoleva määruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.