V.Z’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12603190001-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus sisuliselt läbi
Menetlustoiming
Viibimisõiguse otsustamine ja menetluse lõpetamine
Võtta vastu V.Z’i kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 1 jõustub selle teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
V.Z (kaebaja) saabus 19.03.2026 Eestisse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas kaebaja kinni. Kontrollimisel selgus, et Somaalia Liitvabariigi kodanikuna on kaebaja taotlenud 27.06.2025 Lätis rahvusvahelist kaitset ja 09.02.2026 tehti tema suhtes tagasilükkav otsus.
3-26-1347
2.PPA esitas 25.03.2026 Läti Migratsiooniametile palve taotleja tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 18 lõike 1 ap D alusel. Läti rahuldas 01.04.2026 palve ja nõustus kaebaja tagasi võtma.
3.PPA koostas 24.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12603190001-1 ja pani kaebajale kohustuse lahkuda Eestist taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki (Läti Vabariiki). PPA organiseerib kaebaja üleandmise Lätile eelnevalt Lätiga kokkulepitud ajal.
4.Kaebaja esitas 04.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 24.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12603190001-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlus sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja palus ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, kuna kaebaja ei tööta. Põhjendused:
4.1.Dublini III määruse art 17 lg 1 kohaselt võib erandina art 3 lg-st 1 iga liikmesriik otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest. Arvestades Dublini III määruse art 14 lg 1 sõnastust tekkis Eestil, kui liikmesriigil kohustus vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi. Asjaolu, et kaebaja taotles varem Lätis ebaõnnestunult varjupaika, ei tee olematuks Eesti kohustust.
4.2.Eesti on kaebajale turvaline koht elamiseks ja siin on tasemel meditsiiniline abi. Praegusel juhul võib olla, et vastutava liikmesriigi (Läti) varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes esinevad süsteemsed puudused tervishoiuteenuste ja ravi tagamises. Lätis viibides eemaldati kaebajal pimesool ja tal diagnoositi tuberkuloos. Eestisse jõudes diagnoositi kaebajal paremas kopsus põletik. Kaebajale Lätis osutatud abi ei olnud tasemel ega pädev, mistõttu tekkisid kaebajal tüsistused. Süsteemsete puuduste esinemisel ei ole Eesti kohustatud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaatama, vaid riigil on kohustus kaebajat vastutavale riigile mitte üle anda (vt Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsus asjades nr C-411/10 ja C-493/10). Eeltoodu tõttu ei peaks Eesti kaebajat Lätile üle andma, vaid võiks kaebaja taotluse ise sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS alusel ja humanitaarkaalutlustel Eestis sisuliselt läbi vaadata.
5.Kaebaja esitas 05.05.2026 teate, et ta loobub rahvusvahelise kaitse taotlemisest ja on nõus enda üleandmisega Läti Vabariigile.
6.Kohus teavitas 06.05.2026 kaebajat, et mõistab kaebaja 05.05.2026 teadet kui kaebusest loobumise avaldust ja teavitas kaebajat kaebusest loobumise tagajärgedest. Kaebajale toimetati teavitus kätte 06.05.2026.
7.Kaebaja palus 07.05.2026 kohtul võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
Viibimisõigus
8.VRKS § 251 lg 3 p 4 ja lg 6 kohaselt, kui PPA on teinud otsuse Dublini III määruse alusel, otsustab välismaalase õiguse üle kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida asja lahendav kohus määrusega. Kuni viidatud otsuse tegemiseni on välismaalasel õigus Eesti territooriumil viibida.
2(4)
3-26-1347
9.Kohtu hinnangul on kaebaja esitatud kaebus perspektiivitu. PPA on vaidlustatud 24.04.2026 otsuses põhjendatult tuginenud VRKS § 21 lg 1 p-le 6 ja jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest on vastutavaks liikmesriigiks Läti Vabariik. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et Dublini III määruse art 14 lg 1 alusel on Eestil kohustus ja samuti art 17 lg 1 alusel võimalik vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi.
10.Praegusel juhul on PPA pöördunud liikmesriigi poole, kus kaebaja esitas esimesena varjupaiga taotluse ja milline on ka läbi vaadatud. Kaebaja taotluse läbi vaadanud Läti Vabariik on nõustunud kaebaja tagasi võtma. Seega ei saa hakata kaebaja nõudma enda taotluse uuesti menetlemist Eesti Vabariigis. Kohtule ei ole nähtavad sellised erakorralised asjaolud, mis tingiksid kaebaja uue taotluse läbivaatamise vajaduse Eestis.
11.Kaebaja leiab, et Läti varjupaigamenetluses ja taotlejate vastuvõtutingimustes esinevad süsteemsed puudused tervishoiuteenuste ning ravi tagamises. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolust, et kaebajal diagnoositi Eestisse jõudes paremas kopsus põletik (tüsistus), ei saa järeldada süsteemseid puudusi Läti tervishoiuteenuste ja ravi tagamises. Kaebaja ei ole põhjendanud, et kopsupõletik tekkis halva tervishoiu ja ravi korraldamise tõttu Läti riigis. Kohus ei pea vajalikuks ka küsida sellekohaseid täiendavaid tõendeid, sest kohtule ei ole kaebaja väited Läti Vabariigi tervishoiuteenuste ja ravi korraldamise süsteemsetest puudustest usutavad. Üldteadaolevalt on kaebajal võimalik saada hädavajalikke tervishoiu ja ravi teenuseid ka Läti Vabariigis.
12.Samuti ei kohaldu praeguses vaidluses Dublini III määruse art 14. Viidatud artikli eesmärk on reguleerida olukorda, kus rahvusvahelise kaitse taotleja on kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu tulles ebaseaduslikult ületanud mõne liikmesriigi piiri ja seejärel taotleb teises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Kaebaja saabus Euroopa Liitu Läti Vabariigi piiri ületades ja tema taotlus võeti seal menetlusse.
13.Riigikohus leidis 27.09.2022 määruses nr 3-22-56 (p 32), et kohus võib peatada üleandmise vaid seniajani, kuni välismaalase ülekaalukad huvid seda tingivad. Kohtule ei nähtu kaebusest kaebaja vajadust ega ülekaalukaid huve viibimisõiguse andmiseks.
14.Kohtumäärust on osas, milles see käsitleb kaebaja viibimisõigust, võimalik vaidlustada tulenevalt HKMS § 252 lg-st 7. Seejuures ringkonnakohtu määrust enam edasi kaevata ei saa. Käesolev määrus jõustub kaebaja viibimisõigust puudutavas osas selle teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Kuna kaebajal on riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei pea kohus vajalikuks pikendada kaebaja viibimisõigust määruse vaidlustamise ajaks. Kaebusest loobumine
15.HKMS § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise ja kui see asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, siis lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
16.Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada.
3(4)
3-26-1347
17.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
18.HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (HKMS § 104 lg 9). Vastustajat ei ole veel menetlusse kaasatud, mistõttu puudub vajadus tema menetluskulude üle otsustada. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus otsustada kaebajale riigilõivu tagastamise üle.
19.Kuna kohus lõpetab menetluse, siis ei ole vaja lahendada ka kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.