Muud

1

3-26-1293 8-10) ja täiendavale pöördumisele (dtl 13–14) selgitava vastusega nr RP-6-5/26/12-7 (dtl 18– 19) ega teinud tema kuriteoteate osas otsust. Kohus märgib, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 228 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse (KrMS § 228 lg 3). KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei tehta otsust haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab praegusel juhul prokuratuuri menetlustoimingut (s.o KrMS § 198 kohase otsuse asemel selgitava vastuse esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud prokuratuuri vastuse tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei alustatud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale Riigiprokuratuurile. Ka kohtupraktika kinnitab, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete menetlemist, õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.02.2025. a määrus asjas nr 3-243256, Tartu Halduskohtu 27.08.2019. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu Halduskohtu 09.01.2024. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad kuuluda vaidlused olukorras, kus prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt pöördumistele vastamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist ei ole. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuuri tegevuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. Kohus jätab taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel läbi vaatamata, kuna taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses“.

3-26-1293 Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole halduskohtu pädevuses.

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.