Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.W kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– C.W
Asja läbivaatamine
29.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba C.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.06.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused inglise keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Nigeeria Liitvabariigi kodanik C.W (sünd. xx.xx.xxxx) saabus viisa alusel Soome Vabariiki 25.12.2024 lennuga Katarist. Tal oli kaasas pass kehtivusega 06.10.2023– 05.10.2028. Isik esitas 02.01.2025 Soomes esmase elamisloa taotluse abikaasa juurde elama jäämiseks. Taotlus on menetlemisel ja isik on vahepeal oma abielu lahutanud. Isik esitas 22.05.2025 Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse, mille osas sai keelduva otsuse. Isik vaidlustas otsuse kohtus, kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata. Isikule koostati vabatahtlikult täidetav lahkumisettekirjutus lahkumistähtajaga 25.05.2026. Soome ametivõimud võtsid isiku passi hoiule kuni tema lahkumiskohustuse täitmiseni.
3-26-1289
2.Isik lahkus 23.04.2026 ebaseaduslikult Soomes Eestisse, soovides liikuda temale saadetud kutse alusel Ukrainasse. Kuna isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid ja tema Eestis viibimise asjaolud olid ebaselged, viis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) temaga läbi vestluse. Isik selgitas, et tema pass kadus Rootsis ja tal ei ole võimalik Eestist edasi liikuda. Tal puudusid rahalised vahendid. Isik toimetati ööseks kodutute varjupaika ning talle anti PPA kontaktid ja riigi infotelefoni kontakt. Isik pöördus 24.04.2026 PPA poole, soovides teha avalduse passi kadumise kohta. Samal päeval tegi PPA päringu Soome kolleegidele, et selgitada välja isiku Soomes viibimise asjaolud. Soome vastusest nähtus, et isik on viibinud Soomes alates 2024. a detsembrist, taotlenud nii elamisluba kui ka rahvusvahelist kaitset, tema pass on hoiul Soome ametivõimude käes ja talle on koostatud lahkumisettekirjutus. PPA viis 24.04.2026 isikuga läbi vestluse, et selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Isik andis vestlusel vastuolulisi ja ebaselgeid ütlusi Ukrainas viibimise, passi kaotuse jm asjaolude kohta. Isikule selgitati, et kuna ta viibib Eestis ebaseaduslikult, peetakse ta kinni ja saadetakse välja tema koduriiki. Pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega asjas nr 3-26-1243 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks.
4.Isik loobus 28.04.2026 oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. PPA otsustas alustada isiku osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 1 (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse ja edastada Soome ametivõimudele tagasivõtupalve. PPA pidas isiku 28.04.2026 kl 16 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p 7 alusel kinni.
5.PPA esitas 28.04.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p 7 ja § 362 lg 2 alusel taotluse C.W kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
5.1.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6), kuna ta on andnud PPA-le teada või PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on esitanud Soomes elamisloa taotluse ja rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotlus jäi rahuldamata ja Soome tegi isikule lahkumisettekirjutuse koduriiki minekuks tähtajaga 25.05.2026. Isik ei asunud ettekirjutust täitma, vaid lahkus Soomest, teavitamata Soome ametivõime. Selline käitumine annab alust arvata, et Soomest lahkumise eesmärgiks võis olla lahkumisettekirjutuse täitmisest kõrvale hoidumine. Soomest lahkumisele järgnevast käitumisest võib järeldada, et isikul puudub soov Eestisse jääda ja ta soovib Eestist edasi liikuda. Eestisse jõudes ei esitanud isik kohe rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid alles Eestis viibimise teisel päeval ehk hetkel, mil PPA selgitas talle, et tema viibimine Eestis on ebaseaduslik ja talle koostatakse ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Selline käitumine annab põhjendatud aluse oletada, et rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud väljasaatmise vältimiseks või selle edasilükkamiseks. Ka annab isiku käitumine alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik kinnitas 24.04.2026 vestlusel, et ta ei soovi koduriiki naasta. Seda näitab ka asjaolu, et isik esitas alguses rahvusvahelise kaitse taotluse, aga kui PPA soovis menetlust alustada, loobus isik taotlusest. See annab aluse arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud enda koduriiki väljasaatmise vältimise eesmärgil. Samuti puuduvad isikul reisimiseks vajalikud dokumendid.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
2(5)
3-26-1289
5.2.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 9), kuna ta lahkus loata teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna isiku pass on Soome ametivõimude käes hoiul, siis on selge, et tal puudus luba lahkuda Soomest ilma ametivõimude loata.
5.3.Võttes arvesse isiku senist käitumist, ei ole võimalik isiku suhtes VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades (ilma loata Soomest lahkumine, avalduse tegemine passi kadumise kohta, kuigi isik teab, et tema pass on Soome ametivõimude käes hoiul) puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Põgenemisohu korral ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Sellist käitumist kinnitab isiku ebaseaduslik dokumentideta lahkumine Soomest ja isiku soov reisida ilma dokumentideta Ukrainasse.
5.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse läbiviimiseks ja üleandmiseks Soomele. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vajadusel ka psühholoogiline nõustamine. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei saa PPA valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
6.C.W väitis, et talle ei ole taotlus arusaadav. Ta ei taha Soome tagasi minna. Seal jäeti tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. Ta ei soovi koju tagasi minna, sest tal on seal tõsine probleem. Ta rääkis oma probleemidest Soome ametnikele ja esitas neile kõik tõendid. Tema soomlasest abikaasa tuli kaheks päevaks Nigeeriasse, nägi seal kõiki ohte ja palus isikul Nigeeriast lahkuda. Ta saatis isikule kutse ja palus tal Soome tulla. Naisel oli tegelikult abikaasa Hispaanias, kuid ta aitas isikul Soome tulla. Isik küsis Soomes alguses elamisluba ja siis varjupaika. Isik selgitas ametnikele, mis juhtus. Tema abistaja kinnitas, et isik ei saa Nigeeriasse tagasi minna. Isiku õde külastas Nigeeriat ja ta tapeti. Isikul on telefonikõned ja sõnumid nendelt, kes teda ähvardasid. Nad hoiatasid teda, et ta ei tuleks tagasi Nigeeriasse. Kui isiku varjupaigamenetlus Soome lõppes, siis ta lahkus sealt, sest ta ei saa koduriiki tagasi minna, kuna ta ei taha surra. Ta loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest Eestis, sest ta ei taha olla kinnipidamiskeskuses, see on nagu vangla. Teda ei ole kunagi kinni peetud, talle ei meeldi see. Advokaat selgitas isikule Soomes, et tema kaebus jäeti rahuldamata ja ta saab esitada uue kaebuse ülemkohtule. Isik ei saa Soome süsteemist aru. Kuna tal oli kutse Ukrainast, siis otsustas ta sinna minna. Ta unustas oma passi. Tal on kaks passi. Esimese kaotas ta Rootsis. Teine on Soome ametnike käes. PPA ei pidanud isikut kinni, vaid ta läks ise PPA-sse. Ta ei tahtnud Nigeeriasse minna. Ta tahtis minna Ukrainasse. Ta on Eestis, sest ta peeti siin kinni. Eesti ei olnud tema sihtriik.
7.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Taotlust ei ole veel Soomele edastatud. Kuna isiku pass on Soome ametnike käes hoiul, siis puudus isikul luba Soomest lahkuda.
3(5)
3-26-1289
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 7) isiku üleandmine Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
9.Asjaoludest nähtuvalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt Soomes, kuid Soome jättis tema taotluse rahuldamata ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Soomest lahkumiseks. Isikul tuli naasta oma koduriiki. Tal puudus õigus lahkuda mujale Euroopa Liitu, sh tulla Eestisse. Kohus ei usu, et isikule seda Soomes ei selgitatud ja ta ei saanud sellest aru. Seda enam, et Soome ametivõimud võtsid tema reisidokumendi hoiule ja isikul puudub õigus ilma reisidokumentidega riigipiire ületada. Isik saabus ebaseaduslikult Eestisse. Tal puudub seaduslik alus siin viibida. Eelduslikult on Soome endiselt vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ja väljasaatmise korraldamise eest Schengeni alalt (Dublini III määruse art 18 p 1 alapunkt d), seetõttu soovib PPA esitada Soomele tagasivõtupalve isiku tagasivõtmiseks.
10.Tagasivõtmise menetlus võtab aega, sest Soome peab aktsepteerima PPA taotluse ja isik tuleb pärast tagasivõtu aktsepteerimist Soome tagasi saata. Seniks on põhjendatud isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada. Kohus nõustub PPA prognoosiga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu on tema kinnipidamine põhjendatud. Isiku põgenemisohtu näitab see, et ta lahkus ilma Soome ametivõimude loata ja ilma dokumentideta Soomest (VSS § 68 p 9). Seejuures ei täitnud ta oma lahkumiskohustust, st ta ei lahkunud oma kodakondsusjärgsesse riiki, vaid püüdis end Soome ametivõimude eest mujal Schengeni alal (või ka Ukrainas) varjata, et selle kaudu enda lahkumiskohustuse täitmist vältida ja enda väljasaatmist takistada. Isiku käitumist arvestades on põhjendatud eeldada, et vabaduses viibides ei jääks ta enda tagasisaatmist Soome ära ootama, vaid lahkuks omavoliliselt ka Eestist ja asuks end menetluse eest varjama, et selle läbiviimist takistada. Isik on kord juba selliselt käitunud ja pole põhjust arvata, et ta käituks sel korral teisiti. Isiku kinnipidamise eesmärk on vältida tema põgenemist, et ta oleks tema suhtes toimuvas menetluses PPA-le kättesaadav.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et isikut saab usaldada ja et ta allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Praegusel juhul ei ole isik oma käitumisega sellist usaldust tekitanud. Soome kohaldatud leebemad järelevalvemeetmed ei hoidnud ära isiku omavolilist lahkumist Soomest. Arvestades isiku soovimatust päritoluriiki naasta, ei hoiaks need ära ka tema omavolilist lahkumist Eestist. 4(5)
3-26-1289
PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena hoiule isiku dokumenti, sest see on hoiul Soome ametivõimude käes. Samas ei ole dokumentide puudumine takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikuda. See ei takistaks ka Eestist lahkumist. Schengeni viisaruumis kehtiva piirikontrolli puudumise tõttu ei pruugiks isikul olla olulisi takistusi Eestist lahkumiseks ja mujale liikmesriiki minemiseks.
12.Kohus ei pea isiku selgitusi koduriiki naasmisega kaasneva ohu kohta usutavaks. See, et Soome jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, näitab, et isikul puudub vajadus varjupaiga järele ja teda ei ähvarda päritoluriigis mingi riigist lähtuv oht. Asjaolu, et mingid teised isikud võivad teda ähvardada, ei anna alust taotleda rahvusvahelist kaitset, sest sellise ohu korral saab isik pöörduda abi saamiseks oma riigi korrakaitseorganite poole. Ohtu ei tuvastanud ka Soome halduskohus, kes jättis isiku kaebuse rahuldamata. Kahtlusi isiku varjupaigavajaduse osas äratab ka see, et isik esitas rahvusvahelise taotluse ka Eestis, kuid loobus sellest nelja päeva möödudes. Isik otsib vaid võimalusi enda väljasaatmise vältimiseks.
13.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks ehk isiku Soome ametivõimudele üleandmise tagamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Soome tagasi saata. Pole põhjust arvata, et Soome keelduks teda tagasi võtmast.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära (VRKS § 364 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.