Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1243
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba U.O kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid Pure Puudutatud isik – U.O, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
U.O määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse U.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1243.
Jätta U.O määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1243 muutmata.
Lõpetada U.O-le riigi õigusabi andmine haldusasjas nr 3-26-1243.
Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise keelde pärast seda, kui U.O või tema esindaja annab ringkonnakohtule teada, et soovib jätkuvalt saada määruse tõlget.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 24.04.2026 kinni Nigeeria Liitvabariigi kodaniku U.O (sünd. XX.XX.XXXX), kes tuli PPA esindusse tegema avaldust oma passi
3-26-1243 kadumise kohta. PPA-le laekus Soomest info, et isik on viibinud Soomes alates 25.12.2024 ning ta esitas seal 02.01.2025 elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumiseks, mis on hetkel menetluses, kuigi abielu on lõppenud, ja lisaks 22.05.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäi rahuldamata. Soome on teinud isikule 23.04.2026 ettekirjutuse lahkumiseks Schengeni alalt hiljemalt 25.05.2026. Isiku Nigeeria pass on lahkumisettekirjutuse täitmiseni võetud Soomes hoiule. U.O selgitas PPA-le, et lahkus 2022. a-l Nigeeriast Ukrainasse, et osaleda sõjategevuses droonioperaatorina, ning lahkus sealt 2024. a detsembris Rootsi, kus ta kaotas oma passi. Isik sai 06.04.2026 kutse Ukraina armeelt ning soovib ühineda armee tegevusega droonioperaatorina. Isik saabus Eestisse 23.04.2026 laevaga Soomest ning soovis sõita bussiga edasi Poola ja sealt Ukrainasse, kuid passi puudumise tõttu ei lubatud teda bussi peale. Vestluse käigus selgitati isikule, et tema suhtes toimub väljasaatmismenetlus ja ta saadetakse tema koduriiki. Pärast seda esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul ähvardatakse teda tema koduriigis isikute poolt, kes on juba tapnud tema vanemad.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 25.04.2026 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada U.O kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik temaga seotud asjaolude väljaselgitamiseks, kuna isiku selgitused on olnud vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning PPA-l puudub võimalus isiku väiteid kontrollida. Arusaamatuks jääb, miks ei teinud isik passi kadumise kohta avaldust Rootsis ja miks ta varjas asjaolu, et tema kehtiv pass on hoiul Soome ametivõimude käes. Isikul puudub soov Eestisse jääda, vaid tema eesmärgiks oli liikuda Eestist edasi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles pärast väljasaatmismenetlusest teadasaamist. Ka Soomest lahkus isik ebaseaduslikult ilma sealseid ametivõime teavitamata. Selline käitumise põhjal on alust arvata, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane isiku põgenemise oht, sest isiku sõnul ei soovi ta oma koduriiki naasta. Isiku senist käitumist ja põgenemisohtu arvestades ei saa tema suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Kinnipidamine on proportsionaalne.
3.U.O selgitas halduskohtu 25.04.2026 istungil, et soovis minna Ukrainasse ja teda koheldakse kui kurjategijat. Isikul ei ole enam rahalisi vahendeid, tal on terviseprobleemid juustega ning temalt on võetud ära ravimid. Isikul ei ole põgenemissoovi ning ta sooviks viibida rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.
4.Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada U.O KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.06.2026. Kinnipidamiseks esinevad VRKS 361 lg 2 p-des 4 ja 5 toodud alused ning isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik ei asunud täitma talle Soomes tehtud ettekirjutust lahkumiseks Nigeeriasse, vaid lahkus sealt ilma loata Eestisse. Isiku käitumisest pärast Soomest lahkumist võib järeldada, et tal puudub soov jääda Eestisse ning ta soovib siit edasi liikuda. Isik ei esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust kohe esimesel päeval, vaid alles pärast seda, kui PPA oli talle selgitanud tema suhtes väljasaatmismenetluse algatamist. Isiku käitumine annab aluse arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks ning ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti puuduvad isikul reisimiseks vajalikud dokumendid. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku suhtes. Esmast kinnipidamist ei saa hinnata ebaproportsionaalseks ning KPK-s viibimine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
2(5)
3-26-1243
5.U.O palub 12.05.2025 määruskaebuses (täiendatud 25.05.2026) tühistada halduskohtu 25.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Hinnang puudutatud isiku põgenemise ohust ei põhine faktidel, vaid on oletuslik. Isik kinnitab, et ta ei kavatse põgeneda. Isik lahkus Soomest üksnes Eesti külastamise eesmärgil ning ta ei teadnud, et ta ei või Soomest lühiajaliselt lahkuda. Isik on valmis koostööks ja ei kavatse menetlusest kõrvale hoida. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei saaks isikut paigutada nt pagulaskeskusesse. PPA ja kohus ei ole võtnud arvesse isikuga seotud tegelikke asjaolusid. Isik palub vabastada ta tõlkekulude kandmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
7.Ringkonnakohus märgib, et pärast Tallinna Halduskohtu 25.04.2026 määruse tegemist on muutunud mitmed olulised asjaolud. Puudutatud isik on esitanud PPA-le 28.04.2026 avalduse, milles märkis, et ta ei soovi Eestis rahvusvahelist kaitset, sest tal juba on see olemas Soomes. PPA esitas 28.04.2026 Soome ametivõimudele Dublini III määruse1 kohase tagasivõtupalve ja pidas U.O kinni VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Tallinna Halduskohus andis 29.04.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-1289 VRKS § 36 1 lg 2 p 7 alusel PPA-le loa paigutada isik KPK-sse mitte kauemaks kui 29.06.2026. U.O on esitanud nimetatud määruse peale 06.05.2026 määruskaebuse, mis on ringkonnakohtu menetluses. PPA 01.06.2026 teate kohaselt on U.O antud Dublini menetluse raames 01.06.2026 üle Soomele. Seega ei peetud puudutatud isikut alates 29.04.2026 enam kinni vaidlusaluse Tallinna Halduskohtu 25.04.2026 määruse alusel ning isik on praeguseks ka KPK-st vabastatud ja Eestist lahkunud. Eeltoodu ei takista määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus hindab, kas isiku KPK-s kinnipidamine oli õiguspärane määruse tegemise ajal ja kuni tema kinnipidamiseni üleandmismenetluses (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).
8.PPA ja halduskohus on tuginenud isiku KPK-sse paigutamisel VRKS § 36 1 lg 2 p-dele 4 ja 5, viidates põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse vajadust 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
3(5)
3-26-1243 üldsõnalise väitega, et teda ähvardavad Nigeerias isikud, kes on tapnud tema vanemad. PPA-l tulnuks sellega seoses isikuga vestelda ning kõrvutada isiku väiteid päritolumaa infoga. Isiku puhul oli tuvastatav VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuivõrd isiku selgitustest nähtuvalt ei soovinud ta naasta oma päritoluriiki Nigeeriasse, vaid liikuda Eesti kaudu edasi Ukrainasse, kus ta väidetavalt soovis astuda Ukraina relvajõudude teenistusse. Eestis pöördus isik PPA poole alles pärast seda, kui tal ei õnnestunud passi puudumise tõttu saada Poolasse sõitva bussi peale. Isiku põgenemisohtu ja soovimatust Nigeeriasse naasta võis järeldada ka sellest, et ta lahkus loata Soomest Eestisse (VSS § 68 p 8) ega asunud täitma talle Soome poolt pandud kohustust lahkuda Schengeni alalt. Kuivõrd isik oli teadlik Soome ametivõimude tehtud lahkumisettekirjutusest ning ta esitas Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui PPA oli teavitanud teda väljasaatmismenetluse algatamisest, siis on PPA ja halduskohus põhjendatult järeldanud, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise takistamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5).
10.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud ning isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine ei olnud ebaproportsionaalne. Tegemist oli isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei olnud alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal esinenuks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistasid KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine olnuks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. Kõigile KPK-s viibijatele tagatakse juurdepääs meditsiiniteenustele (vt VSS § 269) ning isik ei ole väitnud, et ta oleks jäänud KPK-s viibimise tõttu ilma temale vajalikust ravist. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei andnud selleks alust.
11.Eelneva põhjal jääb U.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.04.2026 määrus muutmata.
12.Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega puudutatud isikule menetlusabi asjas tehtava kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks inglise keelde. Kuna puudutatud isik ei viibi enam KPK-s, vaid on antud üle Soomele, jätkab ringkonnakohus HKMS § 114 lg 2 alusel tõlkeabi andmist üksnes siis, kui puudutatud isik või tema esindaja annab kohtule teada, et määruse tõlke saamine on U.O õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik.
13.Tallinna Ringkonnakohus andis 12.05.2026 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetlustes, mis puudutavad kinnipidamiskeskuses kinnipidamist, eelkõige haldusasjas nr 3-26-1243. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Puudutatud isikut on määruskaebuse menetluses esindanud v.adv A. Ratnikov. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §17 lg 3 kohaselt säilib isiku õigus riigi õigusabile ning advokaat peab vajaduse korral jätkama riigi õigusabi osutamist ka samas asjas tehtud kohtulahendite edasikaebamise korral.
14.RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. RÕS § 6 lg 1 1 järgi ei anta riigi õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 66 lg 4 näeb samuti ette, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. Puudutatud isik on antud üle Soomele. Riigi õigusabi andmise jätkamisel tuleb arvestada ühelt poolt isiku huvi oma õiguste tõhusale kaitsele ning teiselt poolt avalikku huvi, 4(5)
3-26-1243 et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kuna puudutatud isik ei viibi enam KPK-s, on vaidlustatud määruse (samuti haldusasjas nr 3-26-1289 tehtud määruse) mõju tema suhtes lõppenud. Isiku huvi kontrollida varasema kinnipidamise seaduslikkust ei ole sedavõrd tungiv, et õigustaks riigi õigusabi kulude suurendamist. Seega tuleb riigi õigusabi andmine RÕS § 6 lg 11 ja § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning VSS § 6 6 lg 4 alusel lõpetada. Riigi õigusabi osutanud advokaat vabaneb seega õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6). Kuna isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei nõuta temalt nende kulude hüvitamist, vaid need jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi 29.05.2026 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
15.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.