Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 23. aprill 2026, Tartu 3-26-551 OÜ Mesikärg kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. detsembri 2025. a otsuse nr 13-30.1/25/1082 ja 28. jaanuari 2026. a vaideotsuse nr 13-30.1/26/2-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks OÜ Mesikärg määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 5 peale Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Mesikärg Volitatud esindaja Arvo Junti Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Mesikärg määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.
1.OÜ Mesikärg esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse noore ettevõtja toetuse saamiseks. PRIA määras 19. märtsi 2024. a otsusega nr 1330.1/24/282 kaebajale toetuse maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel.
2.PRIA tunnistas 8. detsembri 2025. a otsusega nr 13-30.1/25/1082 kehtetuks PRIA 19. märtsi 2024. a otsuse nr 13-30.1/24/282 toetuse saaja OÜ Mesikärg osas. Sama otsusega nõudis PRIA kaebajalt tagasi toetuse summas 45 000 eurot ning kohustas kandma see rahandusministeeriumi arveldusarvele toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Otsusega jäeti välja maksmata toetuse teine osa summas 15
000 eurot. Toetuse saaja oli toetustaotlusel märkinud, et tal puudub põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus ning see omandatakse 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 1. novembriks 2025. Taotleja omanik ei olnud määruses sätestatud tähtajaks nõutavat haridustaset omandanud.
3.Peale edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 26. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 8. detsembri 2025. a otsuse nr 13-30.1/25/1082 ja 28. jaanuari 2026. a vaideotsuse nr 13-30.1/26/2-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks andma kaebajale täiendav mõistlik tähtaeg põllumajandusliku hariduse omandamist tõendava dokumendi esitamiseks. Kaebaja soovis haridusnõude täita mesindusalase eksami tegemisel teel, mida ei õnnestunud sooritada. Eksamit on võimalik sooritada üks kord aastas ning järgmine võimalus on suvel 2026. PRIA lükkas tagasi kaebaja palve pikendada dokumendi esitamise tähtaega. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust peatada tagasinõude täitmine kohtumenetluse ajaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 alusel. Vaidlustatud otsuse kehtivus ja täitmine tooks kaebajale kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.
4.Tartu Halduskohus võttis 5. märtsi 2026. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ning jättis OÜ Mesikärg esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
4.1.Halduskohtule ei selgunud esitatud taotlusest, millised reaalsed tagajärjed kaebajale PRIA 8. detsembri 2025. a otsuse kehtivuse või täitmise peatamata jätmisega kaasneksid. Ka pärast täiendava võimaluse andmist ei põhistanud kaebaja kohtule veenvalt ega esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse jaatada raskeid või pöördumatuid tagajärgi kaebaja õigustele, kui kohus kohtumenetluse ajal esialgset õiguskaitset ei kohalda. Kaebaja esitas vaid üldisi väiteid, et toetuse tagasinõudmisel on kaebajale negatiivsed tagajärjed ja tagasinõutava toetuse toel käivitatud ettevõtte jaoks on tagasinõutav summa otsustava tähtsusega ja tähendusega. Seejuures ei ole kaebaja esitanud teavet oma praeguse rahalise seisu kohta, selgitanud kas kohustused jääksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral täitmata või kuidas saaks tema majanduslik seisund sedavõrd raskelt mõjutatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on hädavajalik. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et vaidlustatud PRIA otsuse kehtivuse või täitmise peatamata jätmisel satuks kaebaja koheselt põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda, mis mõjutaks ülemääraselt tema äritegevust ja tähendaks tegevuse kohest seiskumist või selliste tagajärgede kaasnemist, mille kõrvaldamine ei oleks ka kaebajale positiivse kohtuotsuse tegemise korral võimalik või oleks oluliselt raskendatud.
4.2.Halduskohtu hinnangul on kaebuse perspektiiv vähene. Määruse nr 53 § 2 lg-s 5 sätestatud haridusnõude täitmise lõpptähtaeg on õigust lõpetava iseloomuga, sest see on seotud programmiperioodi lõppemisega. Samas sättes sätestatud 36 kuu pikkust tähtaega on kohtupraktikas võimaldatud pikendada, kuid seda saab teha üksnes arvestades programmiperioodi kehtivust. 1. november 2025 on lõpptähtaeg, mida haldusorgan ei saa omal kaalutlusel muuta. Kaebajale pidi olema selge haridusnõude täitmise lõpptähtpäev ning, et tema puhul on haridusnõue vaja täita kiiremini kui 36 kuu jooksul.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 5. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 5 tühistamist, PRIA 8. detsembri 2025. a otsusest nr 13-30.1/25/1082 tuleneva tagasinõude täitmise peatamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
5.1.Kaebaja leiab, et määruse nr 53 § 2 lg 5 koostajate mõte on määrust andes erinev halduskohtu käsitlusest. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse „Maaeluministri määruse muutmine“ nr 69 seletuskirjas märgitakse, et kuna määruse nr 53 § 2 lg-s 4 on juba sätestatud taotlejal nõue omada põllumajandusharidust, siis see tähendab, et ilma selle nõude täitmiseta ei olegi võimalik seda toetust saada. Toetust on võimalik erandjuhul taotleda ilma
2
põllumajandusharidust omamata ainult juhul, kui määruse § 2 lg 5 kohaselt omandatakse see 36 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
5.2.Kaebaja arvates on PRIA vaidlustatav otsus äärmuslik meede. Kaebaja alustas põllumajandusliku tegevusega ja asus haridust omandama, kuid ei täitnud nõuet eksami ebaõnnestumisega esmakordsel sooritusel. Asjaolu, et eksamit on võimalik sooritada üksnes kord aastas on tingimuslikult hinnatav ka kui nõude täitmise takistust sõltuvalt kolmandatest isikutest. Sellistel juhtudel on PRIA tähtaega pikendanud. Vaideotsusest ei selgu, miks eksami korraldus ei ole käsitatav objektiivse takistusena. Kaebaja jätkab põllumajanduslikku tegevust ning toetuse tagasinõue olukorras, kus see on sisuliselt lähitulevikus täidetav, kahjustab ka kaebaja ettevõtlusvabadust põhiseaduse § 31 tähenduses. Arvestades Euroopa Liidu (EL) strateegiat 2023-2027, oleks kaevatava PRIA vaideotsuse ja kohtumääruse esialgset õiguskaitset käsitlevas osas jõusse jäämine otseses vastuolus ka EL strateegiliste eesmärkidega. PRIA väited EL eraldatud rahalistest vahenditest tagasinõude tingimustele on ebaõiged.
6.PRIA leidis vastuses määruskaebusele, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puuduvad alused ja nõustuda saab halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta. Arvestades maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 69 „Maaeluministri määruste muutmine“ seletuskirja määruse nr 53 § 2 lg 5 osas, siis on määrusandja selgelt sätestanud, et hariduse omandamise kuupäevaks on 1. november 2025 ning kõik kohustused peavad olema täidetud programmiperioodi lõpuks. Kaebaja ei ole välja toonud sisulisi argumente selle kohta, kuidas esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine tekitab tagajärgi, mille kõrvaldamine hiljem ei oleks võimalik.
7.Kaebaja palub täiendavas seisukohas arvestada, et vastustaja on juba algatanud toetuse tagasinõude sundtäitmise ning sundtäitmise otsuse täitmiseks on antud 30 päeva.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada PRIA määratud toetusraha tagasinõude täitmise kohtumenetluse ajaks.
10.Halduskohus võttis kaebaja kaebuse menetlusse ning vaidlusaluse PRIA 8. detsembri 2025. a otsuse ja sellele esitatud vaide rahuldamata jätmise otsuse seaduslikkust saab kohus kontrollida haldusasja sisulise menetlemise käigus. Ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebust halduskohtu määrusele osas, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgne õiguskaitse on ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ja hoida ära kaebaja õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuvaidluse lõppu enam võimalik.
11.Kohtuasja materjale arvestades ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, mille alusel oleks kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse meetme rakendamine põhjendatud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule tõendid selle kohta, et PRIA esitas 4. märtsil 2026 kohtutäiturile 8. detsembri 2025. a otsuse nr 13-30.1/25/1082 täitemenetluse läbiviimiseks ja kaebajale esitatud nõude suuruseks on 45 702 eurot, millele lisandub viivis. Need tõendid näitavad, et kaebaja ei maksnud tagasinõutavat summat PRIA etteantud tähtajaks, s.o 60 kalendripäeva jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast ning ilmselt ei ole koostatud ka toetusraha tagasimaksmise ajatamise graafikut või tehtud otsust tagasinõutud toetuse summa tasaarvestamiseks mõne teise toetusega. Tegemist on piisavalt suure summaga, mille tagasinõudmisel on kaebaja väidete kohaselt negatiivsed tagajärjed. Samas ei ole kaebaja kohtule ühegi tõendiga kinnitanud esitatud väite paikapidavust ja seda, milliseid pöördumatuid tagajärgi tekitab talle vaidlustatud PRIA otsuse täitmise peatamata jätmine 3
kohtumenetluse ajaks. Kohtule ei ole teada, kas tagasinõutav toetussumma mõjutab oluliselt kaebaja majanduslikku seisu ja kas tal on võimalik toetussumma tagasi maksta teiste kohustuste täitmise kõrvalt või vajab lisafinantseerimise võimalust näiteks laenu abil. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta jätkab põllumajandusliku tegevusega, kuid kohtule ei ole teada, kas kaebaja saab jätkata oma senist tegevust samas mahus või peab toetussumma tagasinõude tõttu oma tegevuse ulatust vähendama. Teadmata väljatoodud asjaolusid kaebaja majandusliku toimetuleku kohta, ei saa kohus hinnata esialgse õiguskaitse vajadust ja kaaluda, kas peatada PRIA otsuse täitmine. Kohtul puuduvad andmed, et PRIA otsusest tuleneva rahalise kohustuse täitmine oleks võimatu või raskendaks oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda. PRIA toetuse tagasinõudmine on rahaline nõue, ja kui pärast kohtumenetluse lõppu selgub, et PRIA nõudis toetusraha tagasi õigusvastaselt, saab kaebaja õiguste riive kõrvaldamiseks esitada taotluse PRIA-le toetusraha tagasi maksmiseks kaebajale. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks põhjendatud.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 5. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni p 5 õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
13.Kuna määruskaebuse esitamine haldusasjades on lõivuvaba riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p-i 1 ja lg 8 alusel osaühingule Arvo Junti büroo.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.