Liikva Päikesetallid OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26.02.2024 otsusele nr 13-30.1/24/212 ja 24.04.2024 vaideotsusele nr 1330.1/24/307-1
Menetlusosalised
Kaebaja – Liikva Päikesetallid OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Hanna Maria Rüütli
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.11.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.11.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1567 muutmata.
2.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Liikva Päikesetallid OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 645 eurot. Vastustajal kanda menetluskulud viitega haldusasja numbrile Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2026. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-1567 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Liikva Päikesetallid OÜ esitas 29.11.2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 09.09.2016 määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel, taotledes toetust maneeži (PVC hall) ehitamiseks.
2.PRIA jättis 26.02.2024 otsusega nr 13-30.1/24/212 taotluse rahuldamata. Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Kuna taotleja põllumajandustegevuse äriplaani kohaselt oli projekti peamiseks eesmärgiks hobuste hoiu ja treenimisega seotud teenused, pole tegemist põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alase tegevusega. Toetustaotluses moodustab elushobuste müügist saadud müügitulu, võrreldes teenuse müügist saadud müügituluga, väiksema osa, mistõttu pole kaebaja tegelik eesmärk põllumajandusliku tegevusega alustamine või arendamine ning PVC halli hankimisega seotud kulu ei ole toetuskõlbulik.
3.PRIA jättis 24.04.2024 vaideotsusega nr 13-30.1/24/307-1 rahuldamata Liikva Päikesetallid OÜ vaide 26.02.2024 otsuse peale.
4.Liikva Päikesetallid OÜ esitas 24.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 26.02.2024 otsuse ja 24.04.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha asjas uus otsus, millega kaebaja taotlus rahuldatakse.
5.PRIA palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 28.11.2025 otsusega kaebuse, tühistas PRIA 26.02.2024 otsuse ja 24.04.2024 vaideotsuse ning kohustas vastustaja toetustaotlust uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2020 eurot. Vastavalt määruse nr 53 § 5 lg-le 1 võib toetust taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Seega saab toetust taotleda ka põllumajanduslike toodete arendamise alaseks tegevuseks. Seda kinnitab ka määruse nr 53 § 4 lg-s 3 sätestatud tingimus, et taotleja peab äriplaanis kavandama taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks omatoodetud põllumajanduslike toodete müügituluks üle 4000 euro. Toetuse andmise eeltingimuseks ei ole seega juba omatoodetud põllumajandustoodete olemasolu ja sellest tulu saamine kindlas määras enne toetustaotluse esitamist. Oluline on, et taotleja peab kavandama oma tegevused äriplaanis selliselt, et ta vastaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 12 lg-s 11 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele hiljemalt 18 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (määruse nr 53 § 4 lg 5). Määrus nr 53 ei keela investeeringuobjekti nn segakasutust nii omatoodetud põllumajandustoote saamiseks kui ka muudeks tegevusteks, nt hobuste pidamisega seotud muude teenuste osutamiseks. Määruse nr 53 eesmärgiks ei ole toetuse andmine üksnes isikule, kes tegeleb ainult omatoodetud põllumajandustoote valmistamise ja müügiga. Võimalik on lisaks ka muude teenuste osutamine. Oluline on, et toetuse alusel soetatav investeeringuobjekt oleks seotud ka omatoodangu valmistamisega ehk elusloomade kasvatamisega. Lisaks tuleb arvestada, et investeeringuobjekti kasutamine hobuste hoiutingimuste loomise eesmärgil võib olla samaaegselt seotud nii hobuste kasvatamise eesmärgiga kui ka taotlejale mittekuuluvate 2(5)
3-24-1567 hobuste hoidmiskohtade rendiga ehk teenusega. Asjaolu, et kaebaja äriplaanis kavandatu kohaselt oli elusloomade müügist saadav müügitulu teenuste osutamise müügitulust märkimisväärselt väiksem, ei oma määravat tähtsust, sest omatoodangu müügitulu suurus oli määruse nr 53 §? 4 lg-s 3 sätestatule vastav. Kaebaja on asjakohaselt selgitanud, et elusloomade kasvatamine võtab aega ning seetõttu ei ole nende müügist saadav kavandatav tulu äriplaanis kajastatud teenuste osutamisega seonduvalt ülekaalus. Asjaolu, et halli saab kasutada ka ratsutamisvõistluste pidamiseks, ei mõjuta seda, et investeerimisobjekti saab samuti kasutada elusloomade kasvatamise eesmärgil ja kaebaja kavatseb seda teha. Kaebaja väited elusloomade kasvatamise tingimuste ja halli vajaduse osas on loogilised. Elusloomade kasvatamisega seondub ka hobuste väljaõpe, sh vajadusel treenimine, sest see suurendab hobuse väärtust. Kaebaja äriplaanis kavandatud tegevus tootjale kuuluvate hobuste kasvatamisega seoses ei ole marginaalne, olenemata sellest, et mittepõllumajandusliku teenuste osutamisest saadav tulu oli mitu korda põllumajandustoodete müügitulust suurem. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.PRIA palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 28.11.2025 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb haldus-, vaide- ja halduskohtu menetluses varasemalt avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus ei hinnanud tervikuna meetme eesmärki. Määruse nr 53 alusel makstav toetus on ette nähtud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Toetuse eesmärgiks ei ole muu majandustegevuse kaudne toetamine olukorras, kus põllumajanduslik tegevus on ettevõtte majandustegevuses kõrvalise tähtsusega. Praegusel juhul tähendaks toetuse andmine eelkõige mittepõllumajandusliku majandustegevuse toetamist, mitte põllumajandusliku tegevusega alustamist. Kaebaja plaanib valdava osa tulust teenida ratsaspordiga ja tallibokside rendiga seotud tegevustega. Meetme määruses sätestatud minimaalse müügitulu saavutamine ei tähenda, et muus osas ei peaks tegevus vastama meetme eesmärgile. Keelatud ei ole tegeleda teiste teenuste osutamisega, kuid aktsepteerida ei saa olukorda, kui toetust kasutatakse tegelikkuses muu tegevuse ja mittepõllumajandusliku tulu teenimise eesmärgil. Nii äriplaanist kui ka müügitulu prognoosidest nähtub, et toetuse taotlemise tegelik eesmärk ei ole põllumajandusliku tegevuse alustamine või arendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 9 lg-s 3 on aktiivse põllumajandustootja kohta muu hulgas sätestatud, et toetusi ei anta juriidilisele isikule, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes ebaolulise osa tema üldisest majandustegevusest ja/või põhiline tegevus või äriühingu eesmärk ei ole põllumajanduslik tegevus.
8.Liikva Päikesetallid OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja on alusetult liigitanud enamiku kaebaja poolt äriplaanis märgitud müügitulust mittepõllumajanduslikuks, kuigi tegelikkuses on tegemist põllumajandusliku müügituluga. Valdav osa kaebaja tegevusest liigitub põllumajanduslike EMTAK (2008) koodide 0143 ja 01621 alla. Vastustaja ei ole tõendanud, et väidetavalt mittepõllumajanduslik tulu hakkab seoses investeerimisobjektiga suurenema ning mittepõllumajanduslik tulu on ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja täidab kõik nõuded toetuse määramiseks. Toetusmeetme eesmärk on aidata noorel ettevõtjal alustada põllumajandusliku tegevusega. Toetuse saaja kohustuseks on tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro (määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5). Kui selline tulu teenitakse, 3(5)
3-24-1567 on toetusmeetme eesmärk täidetud. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks sätestada toetusmeetme eesmärgi täitmiseks lisatingimusi ning vastustaja ei saa selliseid lisatingimusi juurde mõelda. Määrust ei saa laiendavalt tõlgendada. Toetus võimaldab kaebajal kui noorel ettevõtjal laiendada oma tegevust põllumajandussektorisse. Vastustajal puudub toetuse andmise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Apellatsioonkaebuses vastustaja aga nõuab, et tal oleks pidanud olema õigus ise täiendavalt kaaluda ja hinnata, kas toetustaotlus vastab toetusmeetme eesmärgile olukorras, kus määrus sätestab selles osas selged nõuded. Määrus ei sätesta taotlejale üldist kohustust, et investeering peab toetusmeetme eesmärgile vastama, vaid tagab toetusmeetme eesmärgi täitmise läbi spetsiifilise nõude täitmise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vastustaja tugines 26.02.2024 keelduva otsuse tegemisel ELÜPS § 64 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5, § 132 lg-le 1, § 133 lg-le 1 ning määruse nr 53 § 13 lg-le 5. ELÜPS § 64 lg 4 p 1 kohaselt tehakse maaelu arendamise toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele. Määruse nr 53 § 13 lg 5 sätestab samuti, et kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb vastustaja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. PRIA 26.02.2024 otsuse põhjendavast osast võib aru saada, et kaebaja taotlus ei vastanud määruse nr 53 § 5 lg-le 1, mis näeb ette, et toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja tegutsemise peamine eesmärk (sh planeeritav suurem osa müügitulust) on hobuste hoiu ja treenimisega seotud teenused; kuna hobuste treenimine ja ratsastamine, sh teenusena teiste hobuste treenimine ei ole põllumajanduslike toodete tootmise või töötlemise tootmisprotsessi lahutamatu osa, ei ole hobukasvatus põllumajanduslikul eesmärgil abikõlbulik tegevus. PRIA viitas 24.04.2024 vaideotsuses täiendavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p-le 1 c) i), mille kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tegevuseks põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist, sh saagikoristust, lüpsikarja pidamist, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist. PRIA märkis, et hobune on elusloom ning määruse (EL) nr 1307/2013 art p-s 1 d) nimetatud põllumajandustoode. Määruse nr 53 meetme puhul on oluline elusloomade kasvatamise eesmärk ning see peab olema põllumajanduslik. Kaebaja äriplaanist ei nähtu, et põllumajanduslik hobuarendus on tema olulisemaks tegevussuunaks ja PVC halli soetamine toetatav tegevus. Müügitulu jaotus viitab sellele, et peamist tulu kavandab taotleja teenida teenuse müügist (esimesel majandusaastal vastavalt 6000 eurot ja 83 463 eurot ning teisel majandusaastal 12 364 eurot ja 201 975 eurot). Kuna tegevusest suurem osa liigitub sporditegevuste alla, ei saa seda pidada meetme eesmärgile vastavaks.
11.Ringkonnakohus vastustaja eelnevate seisukohtadega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et kui kaebaja tegeleks üksnes hobuste aretamise ja müügiga, oleks tegemist määruse nr 53 reguleerimisalasse kuuluva abikõlbuliku tegevusega. PRIA kodulehel avaldatud teabe kohaselt on hobused individuaalselt identifitseerimisele kuuluvad põllumajandusloomad ning loomapidaja, kes peab hobuseid, peab olema registreeritud põllumajandusloomade registris. 4(5)
3-24-1567 Seega on igasugune hobuste pidamine põllumajanduslik tegevus ehk ringkonnakohtu hinnangu ei ole määruse nr 53 kohaldamise seisukohast oluline, mis eesmärgil kaebaja hobuseid kasvatab. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et maneeži olemasolu aitab igasuguste hobuste pidamisele kaasa. Hobused vajavad liikumist ja treenimist sõltumata nende hilisema kasutamise eesmärgist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et taotluse abikõlbulikkust ei välista automaatselt asjaolu, et mitteabikõlbulike teenuste müügitulu on taotlusele lisatud äriplaanis suurem kui prognoositav müügitulu põllumajanduslikust tegevusest. Kaebaja on põllumajandusliku tegevusega alles alustamas ega pidanud taotluse esitamise ajal vastama aktiivse põllumajandustootja määratlusele. Määrus nr 53 ei keela isikul põllumajandusliku tegevusega samaaegselt olla aktiivne teistes ärivaldkondades. Müügitulu erinevus ei tähenda, et põllumajanduslik tegevus on väiksema tähtsusega. Määruse nr 53 alusel taotlust esitades võttis isik endale muu hulgas kohustuse tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 eurot (määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5). Nimetatud nõudele kaebaja äriplaan vastab.
13.Poolte vahel on vaidlus veel selles, kas toetuse maksmine on võimalik olukorras, kus ehitatavat maneeži saavad kasutada ka hobused, kes kaebajale ei kuulu, vaid kelle suhtes kaebaja osutab hoiuteenust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määrus nr 53 ristkasutust ei keela. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 sätestab vaid, et investeerimisobjekti sihipärase kasutamise periood üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. PRIA maksab toetuse teise osa välja kolme kuu jooksul arvates äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimisest (määruse nr 53 § 16 lg 3). Võimaliku keelu olemasolul ei välistaks see ikkagi toetuse andmist, sest kui kaebaja kasutaks toetuse alusel tehtud investeeringut mittesihipäraselt, oleks vastustajal võimalik rikkumise tuvastamise korral nõuda väljamakstud toetus tagasi.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb 17.09.2026 menetluskulude nimekirjas vastustajalt esindajakulu 645 eurot väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.