lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1110/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1110/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1110/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1110

Määruse kuupäev

15. aprill 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X (taotleja) esitas 15. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) avaldus seoses haldusasjaga nr 3-24-2400. Eesti riik on rikkunud EIK-i praktikat, mille kohaselt tulnuks kaebajale määrata kahjuhüvitis sarnaselt analoogses asjas Eesti riigilt välja mõistetud hüvitisega.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
2.Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6 ja 21. aprilli 2022. a määrus asjas nr 2-22-2054, p 4-6). Seega vaatab kohus X riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

3-26-1110 esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4.Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIK-sse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu konventsiooni art 35 lg 3 p a tähenduses, nõuab konventsiooni kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele, kas konkreetsetel kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega. RÕS § 37 lg-s 3 viidatud riigi õigusabi andmist välistavate asjaolude esinemist tuleb hinnata konventsiooni ja selle kohaldamise praktika alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. detsembri 2017. a määrus asjas nr 5-17-31, p-d 13, 16 ja 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2022. a määrus asjas nr 2-21-18453, p 9).
5.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-2400. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 22. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. Tartu Halduskohus rahuldas 31. juuli 2025. a otsusega X kaebuse osaliselt ning mõistis kaebaja kasuks välja hüvitise 300 eurot (resolutsiooni p 1). Taotleja esitas 4. augustil 2025 ning asjas vastustajaks olnud Viru Vangla 5. augustil 2025 halduskohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2026. a otsusega mõlemad apellatsioonikaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsuse muutmata (resolutsiooni pd 1 ja 2). Taotleja esitas 28. veebruaril 2026 ning Viru Vangla 27. märtsil 2026 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegium jättis 14. aprilli 2025. a määrusega X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (resolutsiooni p 4) ning taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Eraldiseiva määrusega jättis Riigikohtu halduskolleegium 14. aprillil 2026 vastustaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohus mõistab, et taotleja soovib pöörduda EIK-i, kuna leiab, et siseriiklikud kohtud ei ole tema hüvitamisnõuet kohaselt menetlenud ja lahendanud. Kaebajale määratud kahjuhüvitis ei ole tema hinnangul kooskõlas sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistega.
6.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-2400 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale ei ole riigi õigusabi määramine põhjendatud. Taotleja ei ole oma riigi õigusabi taotlust põhistanud ning kohtule ei ole haldusasja materjalide pinnalt tuvastatav, et kohtud oleks taotleja põhiõigusi ja vabadusi rikkunud. Haldusasja nr 3-24-2400 menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohtud tuvastasid kaebaja suhtes õigusvastase tegevuse ning mõistsid kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. Seega mõistab kohus, et kaebaja tahe on suunatud hüvitise suuruse vaidlustamisele ehk kas riik on taganud kohase hüvitise ning EIK-i pöördumine ei ole suunatud EIÕK sätestatud õiguste sisulise rikkumise tuvastamisele.

3-26-1110

7.Kohtul on mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-18-360, p 14). Riigikohus selgitas tuginedes EIKi praktikale, et määratav hüvitis ei tohi olla põhjendamatult väike võrreldes EIK praktikas sarnastes asjades määratud hüvitistega. Seejuures saab siiski arvestada riigisisest õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset. EIK aktsepteerib tõhusa õiguskaitsevahendina hüvitisi, mille suurus jääb allapoole EIK enda praktikas väljakujunenud taset, kui hüvitis pole EIK määratud hüvitistest võrreldamatult madalam ning kannatanul on võimalik saada hüvitis tõhusas menetluses ja mõistliku aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtud on põhjalikult hinnanud kaebaja kahju hüvitise suuruse määramist ning põhjendanud, miks kaebaja viidatud EIK-i praktika ei õigusta suurema hüvitise välja mõistmist. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurus ei pea olema vähemalt sama suur kui EIK otsuses Jeret vs Eesti määratud hüvitis. Haldusasja nr 3-24-2400 asjaolud ei kattu EIK poolt lahendatud asjas tuvastatuga. Ohjeldusvahendi kasutamise viis mõjutas kaebajat võrdlemisi vähe, lisaks ei olnud ohjeldusvahendi kasutamine nähtav kolmandatele isikutele, v.a kaebaja haiglast vanglasse viimisel. Ohjeldusvahendi kasutamine ei põhjustanud kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi ja ajavahemik ei olnud pikk. Vastustaja püüdis kaebaja haiglas viibimise ajal ohjeldusvahendi kasutamisel kaebaja õigusi võimalikult vähe riivata. Kohtud hindasid hüvitise suurust võrrelduna teiste rikkumiste eest siseriiklikult määratud hüvitiste suurustega. Siseriiklikult määratavad hüvitised ei pea järgima EIK poolt määratavate hüvitiste suurusi, seda enam olukorras, kus nõude aluseks olevad asjaolud ei ole kattuvad. (Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2026. a otsus asjas nr 3-24-2400, p 35). Kohus ei tuvastanud käesolevas haldusasjas ühtegi asjaolu, mis lubaks ümber lükata eeltoodud seisukohti. Puudub alus kahelda, et hüvitise määramisel on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning hüvitise suuruse määramise aluseks olevaid kaalutlusi on põhjalikult selgitatud. Taotleja on saanud asjas tehtud lõpliku lahendi vähem kui 20 kuud pärast kohtule kaebuse esitamist, mistõttu on kaebaja saanud hüvitise tõhusas ja mõistliku menetlusajaga menetluses. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Seega on taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
8.Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid ning talle väljamõistetud hüvitise suurus, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. Taotleja viitas haldusasja nr 3-24-2400 asjakohasele EIK-i praktikale, mistõttu on selge, et ta on kursis asjakohase kohtupraktikaga. Samuti on taotlejal ligipääs EIK-i kohtuotsustele ning ta on võimeline iseseisvalt sealt asjakohaseid viiteid tegema. Kuivõrd kaebaja on asjakohasele EIK-i praktikale viidanud varasemas siseriiklikus kohtumenetlus, siis on kaebajal võimalus samadel põhjendustel pöörduda ka iseseisvalt taotlusega EIK-i poole, mistõttu ei ole kohtu hinnangul riigi õigusabi andmine põhjendatud.
9.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja