Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X ’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist – X.X sünniaeg XX.XX.XXXX
taotletakse , väidetav
Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isiku seaduslik esindaja Gris Tammiksaar, Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialist Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 08.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjale materjalide juurde võtmiseks.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X.X’i (X.X) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 8. maini 2026 (kaasa arvatud). X.X kui alaealine isik majutatakse kinnipidamiskeskuses täiskasvanutest eraldi.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 15.03.2026 Valga-Tallinn rongis viibinud X.X ’i (edaspidi ka puudutatud isik) reisidokumente. Puudutatud isik saabus Eesti Vabariigi (Eesti) territooriumile Riia-Valga rongiga ja tahtis sõita Valga-Tallinn rongiga Tallinnasse. Puudutatud isik esitas ametnikele Läti Vabariigi (Läti) varjupaigataotleja tunnistuse, mille kohaselt on ta XXX kodanik ning sündinud XX.XX.XXXX.
2.PPA pidas puudutatud isiku 15.03.2026 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.
3.Puudutatud isik esitas 15.03.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA pidas puudutatud isiku 16.03.2026 VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 alusel kinni.
5.PPA esitas 17.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS § 36 1 lg 2 p 7 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks. Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis. PPA on alustanud isiku tagasivõtumenetluse Lätti. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik puudutatud isiku tagasivõtumenetluse ajaks, kuna esineb tema põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 9 tähenduses. Puudutatud isikul oli kohustus viibida varjupaigamenetluse ajal Lätis, kuid ta lahkus Lätist ilma sealsete ametivõimude loata. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla Lätile üleandmiseks PPA-le kättesaadav, vaid võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. PPA hinnangul soovis X.X kasutada Eestit transiitmaana, et lahkuda Lätist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Puudutatud isik kinnitas menetlustoimingute käigus, et Prantsusmaal elab tema nõbu.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 17.03.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 17.04.2026 (kaasa arvatud), tingimusel, et puudutatud isik kui alaealine majutatakse kinnipidamiskeskuses täiskasvanutest eraldi. Kohus leidis, et puudutatud isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus.
7.PPA esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 36 2 lg 5 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus, kuna vastavalt VRKS § 36 1 lg 21 esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti taotleb PPA võtta asja menetluse juurde haldusasjas nr 3-26-804 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2026 taotlus ja selle lisad; Allkirjastatud isiku ja tema asjade läbivaatuse protokoll; allkirjastatud isiku kinnipidamise protokoll; Allkirjastatud isikuandmete ankeet; allkirjastatud seletus; Allkirjastatud sugulaste ankeet; Allkirjatatud teatis; EURODAC-i vastus; haavatavuse ankeet; Isiku kinnipidamise protokoll 2 allkirjastatud; Isiku läbivaatuse protokoll; isiku tuvastamise akt; isiku tuvastamise akt; kinnipeetu läbiotsimise protokoll;; Läti RVK dokument; Õigused ja kohustused; RE_KIIRE!!! Päring Läti ametivõimudele (1); RE_KIIRE!!! Päring Lati ametivõimudele. Tartu Halduskohtu 17.03.2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20.03.2026) kohtumäärus haldusasjas nr 3-26-804. Taotluse põhjendused: 2(6)
7.1.PPA tegi 24.03.2026 puudutatud isiku suhtes tagasivõtu palve Läti ametivõimudele. 27.03.2026 vastasid Läti ametivõimud, et võtavad isiku vastu ning vastutavad tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Üleandmine on võimalik esmaspäevast neljapäevani ajavahemikul 08.00 kuni 14:00 ja PPA peab isiku üleandmisest teavitama Läti ametivõime viis tööpäeva enne üleandmist. PPA poolt on vaja läbi viia arvamuse ja vastuväidete vestlus isikuga. Kuna isik taotles Eestis rahvusvahelist kaitset, tuleb talle selgitada, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei vaadata Eestis läbi, kuna ta on Lätis juba taotluse esitanud ja Läti on tema taotluse eest vastutav liikmesriik. Järgevalt tehakse puudutatud isiku osas rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata jätmise otsus, mis on vaja kaebajale tõlkida ja siis on isikul aega otsust 10 päeva vaidlustada. Tulenevalt puudutatud isiku õigusest esitada otsusele kaebus, saab PPA alustada isiku üleandmise korraldamisega 10 päeva pärast otsuse tutvustamist ja tulenevalt Läti nõudest teatada isiku üleandmisest 5 tööpäeva ette, tuleb ka seda aega isiku üleandmiseks arvestada. Seetõttu ei olnud võimalik puudutatud isikut üle anda ühe kuu jooksul alates tema kinni pidamisest.
7.2.VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb isiku puhul põgenemisoht, sest tal oli kohustus viibida Lätis, kuid ta lahkus Lätist ilma sealsete ametivõimude loata. Isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema Lätile üleandmiseks kättesaadav, vaid võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. Puudutatud isik soovis kasutada Eestit transiitriigina, et lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Ta kinnitas menetlustoimingute käigus antud seletuses, et Prantsusmaal elab tema nõbu. On suur tõenäosus, et isik üritas lahkuda Lätist Prantsusmaale ja vabaduses viibides püüab uuesti Prantsusmaale minna. Isiku selgitused näitavad, et ta saabus Lätti ebaseaduslikult Valgevene kaudu. Ta ei võtnud pärast piiriületust Läti politsei ega piirivalvega esimesel võimalusel ühendust, vaid reisis koos teiste välismaalastega taksoga Riiga. Riias pidas politsei ta kinni. Tema käitumine näitab, et tal ei olnud rahvusvahelise kaitse saamise eesmärki. Isik selgitas, et otsustas Eestisse tulla pärast seda, kui sai aru, et Lätti jäädes võidakse ta kinnipidamiskeskusesse paigutada ja riigist välja saata. Tal puuduvad sidemed Eestiga. Kuigi isik väitis menetlustoimingute käigus, et tema reisi sihtkoht oli Eesti, ei esitanud ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, Valgas politseid nähes. Ta tegi seda kaks tundi pärast kinnipidamist ja pärast Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse alustamist. Kuna isik teab, et peale Lätile üleandmist on suur tõenäosus, et teda saadetakse tagasi päritoluriiki, siis soovis ta Lätist lahkumisega ja Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisega enda võimalikku väljasaatmist takistada.
7.3.VRKS § 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik puudutatud isiku suhtes põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Põgenemise ohu tõttu ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes tema varasemat käitumist arvestades usaldus. Kui puudutatud isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama. Ei ole usutav, et isik hakkaks vabatahtlikult ja vabaduses olles korraldama enda lahkumist Lätti. Isiku senine käitumine viitab sellele, et tal on olemas oskus leida kontakte ja abistajaid, kes aitavad teda vajadusel teise riiki reisimisega. Seda tõendab ka asjaolu, et isik on varasemalt reisinud XXXst Marokosse, Türki, Valgevenesse ja Lätti. Lisaks puudub Schengeni alal riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Puudutatud isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse 3(6)
piiramisega. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, talle on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. Puudutatud isikul ei esine sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab rahuldamata PPA taotluse haldusasja nr 3-26-804 materjalide juurde võtmiseks. Kuna kohus menetleb taotlusi sama haldusasja raames, siis ei ole vaja taotletud dokumente enam asja juurde võtta, sest need on haldusasja digitoimikus olemas juba varasemast.
9.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist isiku teisele EL-i liikmesriigile üleandmise eesmärgil seoses sellega, et isik on esitanud Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse ja Läti on tema taotluse läbivaatamise eest vastutav EL-i liikmesriik. Läti on vastusena PPA tagasivõtupalvele nõustunud isiku tagasivõtmisega.
10.Seetõttu tuleb kohtul isiku kinnipidamise pikendamise taotlust lahendades lähtuda nii VRKS-ist kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määrusest 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini määrus, vt Dublini määruse art 28 ning VRKS § 32 lg 1 ja § 361 lg 2 p 7).
11.Dublini määruse art 28 lg 2 järgi on kinnipidamine üleandmismenetluse täideviimiseks lubatud, kui esineb märkimisväärne oht, et inimene põgeneb. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi. Kinnipidamine on proportsionaalne, kui muid, leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Inimene peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks.
12.Kui inimene on kinni peetud teisele riigile üleandmiseks, peab tema üleandmine toimuma esimesel reaalsel võimalusel, aga hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik tagasi võtta. Kui üleandmine ei toimu kuuenädalase perioodi jooksul, tuleb kinnipeetu vabastada (Dublini määruse art 28 lg 3).
13.Läti nõustus puudutatud isiku tagasivõtmisega 27.03.2026 PPA-le saadetud kirjas (dtl 169). Seega on puudutatud isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel tema Lätile üleandmise eesmärgil võimalik kõige enam kuue nädala vältel sellest kuupäevast alates, s.o kuni 08.05.2026.
14.PPA on tuginenud puudutatud isiku põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 9. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või EL-i liikmesriigist. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb märkimisväärne oht, et puudutatud isik vabaduses viibides põgeneb. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on Dublini määruse art 28 lg 2 ja art 2 punkt „n“ koosmõjus VSS § 68 p-ga 9.
15.On ilmne, et puudutatud isik lahkus Lätist õigusvastaselt ja tal puudus õigus viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni või EL-i liikmesriigis. EL-i alusdokumendid ega Schengeni reeglid ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriikides vaba liikumise õigust. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et tõenäoliselt on X.X ’i tegelik eesmärk liikuda Eestist mõnda teise EL-i liikmesriiki. Eestis vabaduses viibides liiguks puudutatud isik 4(6)
Schengeni alasse jäämise eesmärgil edasi mõnda teise Schengeni ala riiki või EL liikmesriiki. Isikul puuduvad Eestiga mistahes sidemed, ta ei otsinud Eesti ametivõimudega kontakti ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabumisel, vaid esitas varjupaigataotluse alles pärast enda kinnipidamist PPA poolt. Puudutatud isik kinnitas PPA-le menetlustoimingute käigus, et Prantsusmaal elab tema nõbu, mistõttu võib tema eesmärgiks pidada jõudmist Prantsusmaale.
16.PPA on taotluses selgitanud, et isiku tagasisaatmise korraldamine (mh arvestades Läti võimude poolt tagasisaatmise läbiviimisele seatud tingimusi) nõuab aega. Samuti on PPA selgitanud, et lisaaega nõuavad toimingud, mis tuleb isikuga läbi viia tulenevalt tema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest. Kohtu hinnangul on tegemist objektiivsete põhjustega, millega arvestamine isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise üle otsustamisel on asjakohane.
17.Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X.X ’i märkimisväärse põgenemisohu tõttu praegu ebatõhusad (VRKS § 361 lg 1 ja § 29 lg 1 ning Dublini määruse art 28 lg 2). PPA on loataotluses põhjendatult esile toonud, et puudutatud isikul puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu poleks võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks ka varjupaigataotlejate majutuskeskusesse või laste turvakodusse paigutamine ebatõhus meede. Samuti puudutatud isiku enda kohtuistungil antud selgitustel rahalised vahendid ja kontaktid Eestis väljaspool kinnipidamiskeskust hakkama saamiseks.
18.Kohus leiab, et puudutatud isiku suhtes ei esine ka muid asjaolusid, mis muudaksid tema kinnipidamisega jätkamise ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja mille tõttu ei tohiks tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamist jätkata (VRKS § 361 lg 1). Ehkki puudutatud isik on olemasolevatel andmetel alaealine (17-aastane), ei välista see iseenesest tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.03.2026 määruse (jõustumata, põhjendustega täiendatud 20.03.2026), p 14.1. märgituga, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole vastuolus VRKS-i ega Euroopa Liidu õigusega. VRKS § 17 lg-t 12 tuleb tõlgendada kooskõlas EL õigusega, täpsemalt EL direktiivi 2013/33 art-ga 11 (vt Dublini III määruse 28 lg 4). Direktiivi 2013/33 art 11 lg 3 lubab saatjata alaealisi kinni pidada. Sama lõike teise lõigu kohaselt ei majutata saatjata alaealisi kunagi kinnipidamisasutuses. Sõna „kinnipidamisasutus“ ei hõlma kinnipidamiskeskust. Sellisele järeldusele viib nii termini tähendus teistes keeltes: sõna „kinnipidamisasutus“ vasted direktiivi inglis- ja saksakeelsetes tekstides („prison accomodation“ ja „die gewöhnliche Haftanstalt“) kinnitavad, et silmas on peetud vanglat. Kinnipidamiskeskus ei ole vangla (vrd VSS § 261 ning vangistusseaduse 2. peatüki 1. jao sätted).
19.Direktiivi 2013/33 art 11 lg 3 esimese lõigu kohaselt peetakse saatjata alaealisi kinni üksnes erakorralistel asjaoludel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on selliseks erakorraliseks asjaoluks puudutatud isikust lähtuv märkimisväärne põgenemisoht. Põgenemisoht ei ole ära langenud ning õigustab ka isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist.
20.Kohus võtab täiendavalt arvesse, et X.X ’i vanus on käesoleval ajal kindlaks tehtud üksnes tema enda poolt Läti ja Eesti võimudele avaldatud andmete alusel ning neile andmetele puudub lõplik ja usaldusväärne kinnitus. Ka praegu olemasolevate andmete alusel on puudutatud isik peaaegu täisealine ja asja materjalides ei osuta miski sellele, et X.X ei mõistaks täiel määral oma tegude tagajärgi või et tema käitumine ja hoiakud poleks täiskasvanulikud. Kohtule polnud istungil tajutav, et ta oleks lapseohtu. Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isik majutatud täiskasvanutest eraldi (direktiivi 2013/33 5(6)
art 11 lg 3 neljas lõik). Samuti on talle seal tagatud toitlustamine, meditsiiniabi ja vajadusel psühholoogiline nõustamine. Isikul on PPA kohtuistungil antud selgituste kohaselt võimalik kasutada telefoni ja edaspidi ka internetti. Isikul on võimalus viibida värskes õhus ja loodud on võimalused tema vaba aja sisustamiseks. Kohus ei nõustu puudutatud isiku esindajaga, et isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise võiksid muuta ebaproportsionaalseks asjaolud, et tal ei ole võimalust käia ekskursioonidel, külastada muuseume ja kino ning mängida arvutimänge. Samuti ei ole PPA-l kohustust tagada puudutatud isikule käesoleval ajal (ega ka kinnipidamise pikendamise perioodil) võimalusi hariduse omandamiseks, sest isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest (15.03.2026) ei ole möödunud kolm kuud (VRKS § 102 lg 1).
21.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab luba hoida puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kuni 08.05.2026 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb puudutatud isik viivitamata vabastada (VRKS § 363 lg 1, VSS § 24 lg 11) või, juhul kui selleks on alust, taotleda kohtult tema kinnipidamiseks uus luba. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.