lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-582/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-582/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-582

Haldusasi

F.Z riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.F.Z esitas 02.03.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (taotluse vanglale üleandmise kuupäev – 20.02.2026, dtl 6), mille kohaselt soovib isik riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise taotlust kohtule selle tõttu, et vangla ametnik solvas ja käitus agressiivselt. Asjast saadavaks kasuks on õigluse ja ametnike suhtes riivatud tunnete taastamine, usaldusliku tunde taastamine ning taotleja käitumise õige mõistmine. Pärast kohtu poolt taotluse käiguta jätmist selgitas taotleja täiendavalt (dtl 16), et edastab kohtule otsustamiseks vajalikud dokumendid. Olukorra kohta on vajalikud kirjeldused olemas ning, kui kaamera ei olnud sisse lülitatud, viitab see töökohustuste täitmata jätmisele, mis riivab turvatunnet. Edasisi täpsemaid ütluseid soovib taotleja anda kohtusaalis ja määratavale juristile.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Taotleja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub: - Taotleja pöördus 26.11.2025 vangla direktori poole kirjaga (dtl 17-19), milles avaldab muret viirushaigustesse nakatumise osas. Kui taotleja pöördus selles osas 21.11.2025 kell 12-13 ametniku poole, käitus too ebaviisakalt ja ütles taotlejale, et ta peaks vait olema. Täpsed sõnad olid: „Jää vait, te nagunii jääte haigeks.“ Taotleja tundis sel hetkel hirmu enda turvalisuse ja tervise pärast. Taotleja soovis olukorra lahendamist. - Vangla vastas taotlejale 09.12.2025, et tema pöördumises kirjeldatut kontrollitakse ning olukordade ennetamiseks viiakse ametnikega läbi vestlused (dtl 20). - Taotleja esitas 26.01.2026 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude (dtl 21-22), milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 150 eurot. Ametnik käitus solvavalt ja agressiivselt ning see riivas taotleja usku ametnike tööülesannete täitmise suhtes, mis omakorda tekitas hirmu tervise suhtes ja turvalisuse tagamises. Taotlejale on põhjustatud moraalne tervisekahju. Ametnik oli hooletu, solvav ja agressiivne (pahameelne – taotleja sõnastus). - Vangla jättis taotluse 16.02.2026 vastusega rahuldamata (dtl 23-24). Kuna valvuri kehakaamera ei olnud sisse lülitatud, siis ei ole vestluse sisu salvestatud. Valvur selgitas, et võis paluda taotlejal vaiksemalt olla, kuna ta ei kuulnud raadiost midagi. Sellist konteksti arvestades ei saa pidada valvuri käitumist õigusvastaseks, isegi kui ta ütles taotlejale „ole vait“. Valvuri ütlus ei 1(3)

saanud ohustada taotleja turvalisust. Vangla suhtub viirushaiguste tõkestamisse tõsiselt. Taotleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et talle oleks vangla tegevuse tulemusel tekkinud (tervise)kahju. Kuigi taotluses on toodud erinevad riigi õigusabi liigid, mida taotleja soovib (dtl 1), nähtub taotluse selgitusest ning ka haldusmenetluse senisest kulgemisest, et taotleja soovib riigi õigusabi hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise eesmärgil.

3.RÕS § 7 lg 1 sätestab järgnevad alused, mille korral riigi õigusabi ei anta: - taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid (p 1); - seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6); - taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (p 12). Kuna taotlus tuleb eeltoodud alustel rahuldamata jätta, ei asu kohus täiendavalt kontrollima ja välja selgitama taotleja majanduslikku seisundit.
4.Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna võimaliku mittevaralise kahjunõude esitamise osas ei ole tungivat avalikku huvi. Taotleja väidab oma õiguste riivet seoses sellega, et valvur käskis tal vait olla. Ka juhul, kui selline korraldus või ütlemine oli solvav või lausa õigusvastane, ei nähtu sellest taotleja õiguste intensiivset riivet. Taotleja on soovinud oma riivatud tunnete ja usaldusliku suhte taastamist ning tema käitumise õiget mõistmist (dtl 2 p 8). Seega soovib taotleja ennekõike üksnes veenduda, kas ametnik käitus õigesti. Ainuüksi sel eesmärgil kahjunõude esitamiseks ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja avaldustest ja dokumentidest ei nähtu ühegi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivamist määral, mille tõttu tuleks tungivat avalikku huvi möönda. Samuti puuduvad põhjendused ega ole ka sündmuste käigust loogiliselt järeldatav, et taotlejale tekkis tervisekahju. Riigi õigusabi taotluse esemeks ei ole vangla meetmed viirushaiguste tõrjumisel, mistõttu kohus neid ei analüüsi.
5.Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 13 alusel, kuna võimalik hüvitis oleks väiksem kui eeldatavad riigi õigusabi kulud. Justiitsministri 26.07.2016 määruse1 nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamise ja esitamise eest, 39 eurot iga poole tunni kohta. Seega ületaks taotlejale 2 tunni ulatuses riigi õigusabi osutamise tasu (156 eurot) taotletavat kahjuhüvitist. Ka juhul, kui mitte lähtuda aritmeetilisest võrdlusest, on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu, s.o taotleja väidete kohaselt õigluse, riivatud tunnete ja usaldusliku tunde taastamine koos taotleja käitumise õige mõistmisega (dtl 2) märgatavalt väiksem, kui oleksid riigi eeldatavad kulud õigusabile, mille mahuks võib eelduslikult kaebuse sisulise menetlemise korral olla vähemalt 10 tundi, mille eest makstav tasu oleks 780 eurot. Ka siis, kui taotleja hinnangul on tema õiglustunde taastamisel saadav kasu suurem, vähendab seetõttu tekkivat riivet taotleja võimalus kaitsta oma õiguseid ise (vt järgmine punkt).
6.Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna halduskohtumenetlusele omaste uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuste tõttu (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline oma õiguseid kohtus ise kaitsma. Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues valdkonnas tekkinud vaidlusega. Taotleja on haldusmenetluses suutnud oma seisukohti esitada viisil, et vastustajal on olnud võimalik neile sisuliselt vastata. Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab välja tooma üksnes faktilise põhjenduse, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (HKMS § 38 lg 1 p 7). Taotleja on taotluses vanglale toonud välja ka tema hinnangul asjakohased õigusnormid (dtl 1

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023052?leiaKehtiv

2(3)

22). Halduskohtusse pöördumise eelduseks ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule esitatavas kaebuses on puuduseid, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Asjaolust, et kohus ei ole pidanud siinset taotlust lahendades taotleja õiguste riivet intensiivseks (määruse p 4), ei tulene vajadust riigi õigusabi määramiseks. Taotlejale tekkiva riive peab oma sõnadega sisustama taotleja ise ning seda nii võimalikule esindajale kui ka kohtule.

7.Seega on taotlejal võimalik esitada ise kaebus koos soovitud nõudega halduskohtule. Kuna taotleja võib olla kahjunõude esitamisel ületanud kaebetähtaega, tuleb koos kaebusega esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja