2-15-124873/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-124873 jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

2-15-124873 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Kiirlaenud OÜ esitas 20.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX (XXXX) 600 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 22.02.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on XXXX üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressile XXXX, kahel korral, kuid dokumendid olid tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti on XXXX saadetud 30.11.2015 teavitus järgmistele aadressidele: XXXX – puudub vastus, XXXX – puudub vastus, XXXX – puudub vastus, XXXX – aadress kehtetuXXXX omaniku sõnul on neil XXXX üürileping sõlmitud kuni veebruarini 2016.a. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Elin Vilippus, kes tagastas need 15.02.2016 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil XXXX oli välisuks lukus, fonolukule ei vastatud, teade jäetud postkasti. Rahvastikuregistrijärgsel aadressil XXXX elab võlgniku ema, kelle sõnul poeg antud aadressil ei ela, kontakt pojaga puudub. Menetluses 2-15-123521 vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 18.02.2016, et Politsei- ja Piirivalveametil on teadmata XXXX viibimis- või elukoht. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal ei ole õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus jättis 11.04.2016 määrusega hagi käiguta ja kohustas Kiirlaenud OÜ-d esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendava riigilõivu. Hageja Kiirlaenud OÜ esitas 13.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse hageja ja kostja vahel 18.03.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 573.11 euro, sh põhinõude 300 euro, intressi 45 euro, võla sissenõudmiskulu 20 euro, kahjuhüvitise 24 euro, ajavahemiku 18.05.2015 – 13.05.2016 eest sissenõutavaks muutunud viivise 184.11 euro, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2015 internetikeskkonnas www.kiirlaenud.ee laenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot 30 päevaks 1 osamaksega. Kostja pidi laenu 300 eurot koos intressiga 45 eurot (st intressimäär 447.5% aastas) tagastama hiljemalt 17.04.2015. Kostja kasutas maksetähtpäeva edasilükkamist ühel korral, misjärel oli lõplik kohustuste tagastamise tähtpäev 17.05.2015. Kostja ei ole teinud oma nõude katteks ühtegi makset. Seoses nõude mittetäitmisega edastas hageja nõude sissenõudmiseks Inkassokeskus OÜ-le ning teostatud teenuste eest on hageja kandnud kulu 24 eurot. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid aadressile XXXX, kuid menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus on kostjale saatnud teavituse eposti aadressile XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, kuid milledelt puudub vastus. Kohus on helistanud kostjale 24.08.2016 telefoninumbril XXXX, millelt vastas kostja ja kes kinnitas XXXX aadressi õigsust. Kostjale on 17.11.2016 saadetud menetlusdokumendid XXXX, ning TsMS § 326

2-15-124873 alusel jäetud postkasti ja loetud kättetoimetatuks 01.12.2016. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hagi kostja ja hageja vahel 18.03.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 573.11 euro, sh põhinõude 300 euro, intressi 45 euro, võla sissenõudmiskulu 20 euro, kahjuhüvitise 24 euro, ajavahemiku 18.05.2015 – 13.05.2016 eest sissenõutavaks muutunud viivise 184.11 euro, väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 573.11 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 80 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja kohtutäituri kättetoimetamise tasu 36 eurot, kokku 161 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 161 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-124873 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.