Kaebaja K.Y Vastustaja Muhu Jahiselts, esindaja adv Mari Mikson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta K.Y määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada K.Y määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määrus osas, millega kohus mõistis kaebajalt välja vastustaja menetluskulu katteks 3226 eurot. Teha uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulu esimese astme kohtus täies ulatuses tema enda kanda. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
kohustada Muhu Jahiseltsi tunnistama kehtetuks kõik väljastatud jahiload, v.a maaomaniku taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel;
-
kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema kaebaja taotlust väljastada jahiluba kolmandale isikule.
2.Tallinna Halduskohus 22.01.2026 määrusega:
3-25-2567 -
võttis vastu loobumise kaebuse nõudest kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema kaebaja taotlust väljastada jahiluba kolmandale isikule ning lõpetas selles osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel;
-
lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse nõudes kohustada Muhu Jahiseltsi väljastama kaebajale metssea küttimisluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025–28.02.2026;
-
jättis HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata nõude kohustada Muhu Jahiseltsi tunnistama kehtetuks kõik väljastatud jahiload, v.a maaomaniku taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel. Määrus jõustus 11.02.2026.
3.Muhu Jahiselts esitas 04.02.2026 taotluse täiendava määruse tegemiseks, paludes mõista kaebajalt välja vastustaja esindajakulu 4840 eurot (käibemaksuta). Välise õigusabi kasutamine oli vältimatu, kuna vaidlus puudutas haldusõiguse ja menetlusõiguse küsimusi, mille korrektne käsitlemine eeldab õigusteadmisi. Vastustajal puudub nii organisatsiooniline kui ka isikuline suutlikkus pidada selliseid õigusvaidlusi iseseisvalt. Vastustajal pole ka majasisest juristi, kellel oleks õigusalane pädevus esindada haldusorganit kohtus. Vastustaja on mittetulundusühing, kellel on vaid kaks registreeritud töötajat (tööjõukulu vaid 1459 eurot). Vastustaja liikmed ja juhatuse liikmed on füüsilised isikud, kes korraldavad vabatahtlikult oma tegevust läbi jahiseltsi selleks, et neil oleks võimalus paremini korraldada piirkonna jahipidamist seadustes sätestatud tingimustel. Avalik võim ei finantseeri jahilubadega seotud avaliku ülesande täitmist. Kaebaja esitas kaebused, mida halduskohus ei pidanud põhjendatuks sisuliselt menetleda. Kaebaja teab vastustaja kehtestatud reegleid, kuna vastustaja on kaebajale neid korduvalt selgitanud. Sellele vaatamata pöördus kaebaja kohtusse, tekitades sellega vastustajale halduskoormuse kohtule vastamisega seotud asjaajamisega.
4.Kaebaja palus jätta taotlus rahuldamata, alternatiivselt vähendada temalt väljamõistetavaid kulusid. Vastustaja tegutseb haldusorganina alates 2013. a jahiseaduse jõustumisest. See on piisavalt pikk aeg, et tal oleks kujunenud vajalik pädevus ja kogemus õiguspäraste haldusaktide koostamiseks ilma advokaadi abita. Halduskoostöö seaduse §-st 12 tuleneb vastustaja pädevus hinnata asjaolusid, hankida vajalikke andmeid ning koostada kaalutletud haldusakte iseseisvalt. Seega on ebamõistlik panna vastaspoolele kohustus hüvitada kulusid õigusabile. Vastustaja ei ole järginud põhimõtet, mille kohaselt peavad haldusakti põhjendused sisalduma haldusaktis endas, mitte lisanduma alles kohtumenetluse käigus. Vastustaja esitas halduskohtule mahukaid seisukohti, mis puudutavad kaebaja ja vastustaja vahelisi MTÜ liikmelisusega seotud suhteid, mis ei ole asjakohased.
5.Tallinna Halduskohus mõistis 27.02.2026 määrusega K.Ylt välja Muhu Jahiseltsi kasuks menetluskulud 3226 eurot (ilma käibemaksuta) ning jättis menetlusosaliste muud kulud nende endi kanda. Kaebaja kannab HKMS § 108 lg-te 4, 6 ja 7 alusel kohtukulud. Vastustaja ei ole haldusorgan. Tema liikmed ning juhatuse liikmed on füüsilised isikud, kes korraldavad jahiseltsi tegevust vabatahtlikult. Vastustaja kinnitusel töötavad jahiseltsis kaks töötajat. Vastustajal peaks olema võimekus põhjendada haldusakte, kuid need teadmised ei pruugi olla piisavad kohtus esindamiseks, kuna jahiselts on MTÜ ning neil ei ole arvestatavat võimalust ise tulu teenida. Praegusel juhul ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik mõista kaebajalt menetluskulud välja. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et kaebuse rahuldamata 2(4)
3-25-2567 jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda. Praegu lõppes menetlus ilma sisulise kohtulahendita. Kaebaja ei ole märkinud, et tal ei ole raha. Vastustaja esitatud arvete spetsifikatsioonist nähtuvalt on menetlustoimingutele kulunud aeg mõistlik, arvestades asja mahukust, keerukust ja seda, et tegemist on kolme liidetud kaebusega.
6.K.Y esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määrus ja teha uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulu tema enda kanda, alternatiivselt vähendada menetluskulusid. Vastustaja on haldusorgan, kes peab olema pädev ja usaldusväärne. Halduskohtu arutluskäik viitab vastustaja võimetusele täita jahipiirkonna kasutusõigusega seotud kohustusi, mis ei vasta tõele. Organisatsioon, kellel puudub suutlikkus kohtus oma otsuseid kaitsta, ei peaks üldse saama selliseid otsuseid teha. Muhu Jahiselts on alates 2013. a-st teinud kümneid tuhandeid haldusotsuseid. Vastustaja valis esindajaks ühe kõrgema tunnihinnaga advokaadibüroo, kuigi asja keerukust arvestades suutnuks end ise esindada. Menetluskulu kaebaja kanda jätmine rikub tema õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Vaidlus puudutas avaliku haldusülesande täitmist ning kaebaja seaduslikke õigusi oma kinnistutel toimuva jahipidamise üle, mille puhul on eriti oluline, et menetluskulude risk ei takistaks kohtusse pöördumist. Vastustaja väljastas kaebajale osa nõutud lubadest, mis kinnitab, et halduskohtusse pöördumine polnud põhjendamatu. Kulude suurus on ülemäärane. Kaebaja on töötukassa otsuse kohaselt täielikult töövõimetu, mistõttu on 3226 euro tasumise kohustus temale äärmiselt koormav. Väited Muhu Jahiseltsi majanduslikust võimetusest on põhjendamatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda vastustajalt vastust määruskaebusele, vaid arvestab vastustaja halduskohtule juba esitatud seisukohtadega vaidlusaluses küsimuses.
8.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus rikkus menetluskulu välja mõistes oluliselt menetlusnorme, mis viis asja ebaõige lahendamiseni.
9.Jahiselts tegutseb jahiseaduse § 40 alusel jahilubade andmist otsustades haldusorganina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2025 määrus asjas nr 3-25-684). Vastustaja pole siinses asjas seda asjaolu ka kahtluse alla seadnud. Järelikult laieneb vastustaja suhtes kohtupraktikas HKMS § 109 lg 6 kohaldamisel välja kujunenud seisukoht, et haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses välist õigusabi kasutada, kuid sellega seotud kulud võib haldusorgani kasuks välja mõista vaid siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt RKHKo 3-18-687/61, p 24). See seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui haldusülesannet täidab eraõiguslik juriidiline isik, sh mittetulundusühing (vt nt RKHKo 3-3-1-24-07, p 16, ja 3-3-1-99-09, p 23). Oluline on see, kas halduskohtus on vaidlustatud tegevus, mis on haldusorgani põhitegevuseks. Jahilubade andmine on vastustaja põhitegevuseks haldusorganina. Tähtsust ei oma see, kas seltsi palgal on töötajaid, kes oleksid piisavalt kvalifitseeritud kohtumenetluses esindama. Haldusorgani ülesannete täitmiseks ressursside leidmise küsimus ei puuduta kaebajat. Jahiselts on endale haldusülesande täitmiseks võtnud vabatahtlikult, taotledes endale jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Kohtuvaidluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks erandlik põhjus vastustaja esindajakulu väljamõistmiseks kaebajalt. Riigikohus leidis otsuse nr 3-18-687/61 p-s 24, et kui asjas lahendatud küsimused võisid küll olla spetsiifilised ning seonduda mitmesuguste õigusharudega, kuid vaidlustatud haldusakt ei väljunud haldusorgani põhiülesannete raamidest, ei ole alust kaebajalt vastustaja esindajakulu välja mõista. 3(4)
3-25-2567
10.Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu määrus vaidlusaluses osas tühistada ning asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulu täies ulatuses tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.