2.Jätta toimikusse võtmata Q.O 10. mai 2026. a avalduse lisa 1 ja 14. juuni 2026. a lisad.
3.Jätta läbi vaatamata Q.O apellatsioonkaebuses esitatud Keskkonnameti 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamisnõue.
4.Jätta Q.O apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Asendada avaldatavas otsuses Q.O nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-24-395 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) andis 8. jaanuari 2024. a korraldusega nr 1-3/24/6 Mõntu Jahimeeste seltsile kui külgneva jahipiirkonna (Kaavi jahipiirkond) kasutajale loa suurulukite (sh metskitse, metssea ja punahirve) arvukuse reguleerimiseks kasutamiseks välja andmata Torgu jahipiirkonnas, lähtudes Saaremaa jahindusnõukogus kokku lepitud või KeA poolt määratud suurulukite küttimismahtudest. Korralduse p 1.3 järgi tuleb Torgu jahipiirkonnas jahti pidavatel jahimeestel jahipidamise korraldamine ja sellega seonduv infovahetus omavahel kokku leppida. Korralduse p-st 1.5 tulenevalt võib selle alusel suurulukeid küttida korralduse jõustumisest kuni kuupäevani, millest alates hakkab kehtima uus Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
2.Q.O esitas JAHIS infosüsteemi kaudu 8. jaanuaril 2024 taotluse suuruluki jahiloa saamiseks Torgu jahipiirkonnas metssea küttimiseks perioodil 9. jaanuar 2024 – 29. veebruar 2024. Mõntu Jahimeeste seltsi juhatuse liige vastas 10. jaanuari 2024. a kirjaga, et load metssea küttimiseks Torgu jahipiirkonnas on juba välja antud ning Q.O taotlust nende hulgas ei olnud. Q.O esitas KeA-le 10. jaanuaril 2024 taotluse väärteomenetluse algatamiseks Mõntu Jahimeeste seltsi ja selle juhatuse liikme suhtes. KeA jättis 16. jaanuari 2024. a teatega nr 1317/24/570-2 väärteomenetluse algatamata. Q.O esitas KeA 16. jaanuari 2024. a teate peale kaebuse, mille KeA jättis 1. veebruari 2024. a määrusega nr 13-17/24/570-4 rahuldamata. Q.O esitas JAHIS infosüsteemi kaudu 26. jaanuaril 2024 uue taotluse jahiloa saamiseks Torgu jahipiirkonnas metssea küttimiseks perioodil 31. jaanuar 2024 – 31. märts 2024.
3.Q.O esitas halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse nr 1-3/24/6 õigusvastasus osas, millega on otsustuskorras antud Mõntu Jahimeeste seltsile luba suuruluki küttimislubade väljastamiseks Torgu jahipiirkonnas ja millega on volitatud jahipiirkonnas jahti pidavaid jahimehi omavahel kokku leppima jahipidamise korraldamises Torgu jahipiirkonnas; 2) tuvastada suuruluki jahiloa väljastamata jätmise õigusvastasus; ning 3) mõista KeA-lt ja Mõntu Jahimeeste seltsilt solidaarselt välja varalise kahju eest 288 eurot. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) jahiseadus (JahiS) ei näe ette, et jahinduse infosüsteemi sisestatud taotlust saaks jätta läbi vaatamata taotluse vanuse alusel. Kaebaja esitas taotluse pärast Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa lõppemist ja ajal, kui jahilubade väljastamise eest vastutas KeA; 2) kaebaja esitas 26. jaanuaril 2024 täiendava taotluse suuruluki jahiloa saamiseks, mis jäeti ootele; 3) kaebajale jäeti jahiluba väljastamata põhjusel, et kaebaja initsiatiivil tühistati Silvester Mets OÜ kaebuse alusel haldusasjas nr 3-22-2693 KeA korraldus, mille alusel oli Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba väljastatud; 4) kaebaja taotlusi pole läbi vaadatud. KeA oli kohustatud need lahendama; 5) KeA 8. jaanuari 2024. a korraldus nr 1-3/24/6 on õigusvastane osas, millega anti Mõntu Jahimeeste seltsile luba suuruluki küttimislubade/jahilubade väljastamiseks Torgu jahipiirkonnas. See korraldus on avalikustamata ja sisaldab volituste andmist Mõntu Jahimeeste seltsile jahilubade väljastamiseks, kuigi sellist volitusnormi ei tule seadusest. JahiS paneb jahilubade väljastamise kohustuse välja andmata jahipiirkonnas üksnes KeA-le; 2(11)
3-24-395 6) kaebajale oleks tulnud jahiluba väljastada viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest (JahiS § 40 lg 6); 7) kaebaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve JahiS § 40 lg 3 suhtes. Viidatud norm ei sätesta jahiloa väljastamise otsuse kriteeriumeid, kellele, kunas ja mis tähtajaks ja kas üldse jahiluba väljastada. Kaebajat on koheldud võrreldes teiste jahimeestega ebavõrdselt; 8) kaebaja taotluse ignoreerimise tagajärjel on kaebajal jäänud realiseerimata võimalus küttida maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel kinnisasjal metssiga ja seetõttu jäi kaebaja ilma ka metssea rümba lihakeha müügi tulust.
4.KeA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) koosseisu tunnuste puudumise tõttu jäi väärtegu algatamata; 2) kaebaja taotles suuruluki jahilube perioodil, mil Torgu jahipiirkond oli jäänud kasutajata. Vastavalt keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ (määrus nr 29) § 4 lg-le 4 annab suuruluki jahiloa külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kui jahipiirkonna kasutaja on keeldunud suuruluki arvukuse reguleerimise korraldamisest. Keskkonnaameti 8. jaanuari 2024. a korraldusega nr 1-3/24/6 anti Mõntu Jahimeeste seltsile kui Torgu jahipiirkonnaga külgneva jahipiirkonna kasutajale luba reguleerida suurulukite arvukust Torgu jahipiirkonnas. Seega oli alates 8. jaanuarist 2024 Mõntu Jahimeeste seltsi otsustada, kellele Torgu jahipiirkonnas suurulukite küttimiseks jahiluba anda; 3) vastustajal polnud kohustust Torgu jahipiirkonnas suurulukite küttimiseks jahiluba väljastada. Tõendamata on kaebaja väited, et ta on lepinguline jääger ning Torgu jahipiirkonnas jahiluba taotleva maaomaniku esindaja. Isegi kui kaebaja väited on tõesed, sätestab maaomaniku õigused jahinduses JahiS § 6. Maaomaniku korraldusõigus on seejuures piiratud tema kinnisasjaga ja üksnes väikeulukijahiga. Kaebaja soovis jahiluba metssea ehk suuruluki küttimiseks. Maaomanikul ei ole õigust korraldada oma maal suuruluki jahti. Järelikult ei ole ka kasutusse andmata jahipiirkonnas suuruluki jahiloa andjal kohustust kõigile soovijatele suuruluki jahiluba anda; 4) kaebajal ei ole alust hüvitist nõuda, kuna halduse tegevus tema õigusi ei rikkunud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Ka Mõntu Jahimeeste seltsil ei olnud seadusest tulenevalt kohustust kaebajale kui Torgu jahipiirkonna maaomaniku esindajale suuruluki jahiluba anda ning taotluste sisestamine JAHIS infosüsteemi ei anna veel isikule õiguspärast ootust, et ta soovitud jahiload kindlasti saab.
5.Mõntu Jahimeeste selts taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt kahju 288 eurot (saamata jäänud tulu) hüvitamist (RVastS § 7 lg 1). Selts ei ole õigusvastase tegevusega kaebaja õigusi rikkunud, sest seltsil ei olnud JahiS-e ega muude seaduste alusel kohustusi väljastada kaebajale Torgu jahipiirkonna kohta metssea jahiluba; 2) isegi kui seltsil oli selline kohustus kuni KeA korralduse DM-127383-10 kehtima hakkamiseni, siis oli kaebaja kahju välditav. Kaebaja oleks saanud esitada metssea jahiloa väljastamiseks taotluse ka mõnele teisele Saaremaa jahiseltsile või võtta rendile Saaremaal asuva RMK rendijahipiirkonna; 3) kaebajale tekkinud kahju ei ole 288 eurot. Kaebaja pole saamata jäänud tulust maha arvanud neid kulutusi, mille ta kokku hoidis. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks kunagi varem metssea liha müügist tulu teeninud; 4) rikutud pole kaebaja põhiseaduslikku õigust jahipidamisele. Kaebaja pidas veebruaris 2024 Salme jahipiirkonnas väikeulukijahti ja küttis tema enda väidete kohaselt mõned punarebased 3(11)
3-24-395 ja kährikkoera. Lisaks oleks kaebajal olnud võimalus pöörduda mõne teise Saaremaa jahiseltsi poole ja paluda neilt jahiluba ning seeläbi enda põhiõigusi teostada. Saaremaal on 25 jahipiirkonda; 5) maaomanik oli keelanud nendel katastriüksustel suurulukijahi, millel jahipidamiseks kaebaja suuruluki luba taotles. Kaks kaebaja jahiloa nr E192868 taotlusel nimetatud katastriüksusest ei asu Torgu jahipiirkonnas, vaid Kaavi jahipiirkonnas. Nende suhtes ei oleks vastustaja saanud jahiloa väljastamise taotlust rahuldada. Kümne katastriüksuse omanikud olid keelanud suurulukijahi enda katastriüksusel. Kaebaja esitatud metssea jahiloa taotluses on märgitud 14 katastriüksust, kuid kõigil neil on omanikud keelanud jahipidamise suurulukile. Maaomanike keelu tõttu ei oleks kaebajal olnud võimalik tema poolt taotluses nimetatud katastriüksustel metssea jahti pidada; 6) seltsil ei olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik kaebaja jahiloa taotlust rahuldada.
8.jaanuari 2024 hommikupoolikul, kui kaebaja esitas JAHIS infosüsteemi kaudu kell 10.55 taotluse metssea jahiloa saamiseks, ei olnud vastustajal õigust Torgu jahipiirkonnas suurulukite arvukust reguleerida. JAHIS infosüsteemis oli 8. jaanuaril 2024 kell 10.55 märgitud Torgu jahipiirkonnas suuruluki jahilubade väljastajaks veel Sõrve Sääre Jahiselts, mistõttu ei saanud Mõntu Jahimeeste selts kaebaja jahiloa taotlust kinnitada.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29. novembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) rahuldamata jääb kaebaja taotlus nõuda EJS-lt välja JAHIS infosüsteemist Torgu jahipiirkonnas alates 8. jaanuar 2024 kell 10.55 esitatud suuruluki metssiga jahilubade taotluste sisestamise ja menetlemise logide andmed, jahilube taotlenud jahimeeste andmed ja andmed nende jahilubade väljastamise kuupäevade ja kellaaegade kohta. Selts esitas JAHIS infosüsteemist väljavõtte Torgu jahipiirkonna kohta väljastatud metssea jahilubade osas. Tõend on kohtule esitatud; 2) kaebaja esitas 8. ja 26. jaanuaril 2024 JAHIS infosüsteemis taotlused suuruluki jahiloa väljastamiseks. Kaebajale taotletud suuruluki jahilube ei väljastatud; 3) 8. jaanuaril 2024 oli tegemist kasutusse andmata jahipiirkonnaga. KeA 8. jaanuari 2024. a korraldusega nr 1-3/24/6 anti Mõntu Jahimeeste seltsile luba suurulukite arvukuse reguleerimiseks Torgu jahipiirkonnas (p 1.1); suurulukite (sh metskitse, metssea ja punahirve) arvukuse reguleerimisel Torgu jahipiirkonnas tuli lähtuda Saaremaa jahindusnõukogus kokku lepitud või KeA poolt määratud suurulukite küttimismahtudest (p 1.2) ning korralduse punktis 1.1 ja 1.2 toodud tingimustel Torgu jahipiirkonnas jahti pidavatel jahimeestel tuli jahipidamise korraldamine ja sellega seonduv infovahetus omavahel kokku leppida (p 1.3) (dtl 21); 4) vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on JahiS § 23 lg 4 p 6, keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 13 „Jahieeskiri“ (jahieeskiri) § 5 ning määruse nr 29 § 2 lg 2. KeA andis 8. jaanuari 2024. a korraldusega Torgu jahipiirkonnaga külgneva jahipiirkonna kasutajale Mõntu Jahimeeste seltsile loa suurulukite arvukuse reguleerimiseks Torgu jahipiirkonnas. Volitusnorm sellise korralduse andmiseks tuli JahiS § 23 lg 4 p-st 6, lg-st 5 ja määruse nr 29 § 2 lg-st 2. Seega oli KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse p-d 1.1–1.3 õiguspärased; 5) KeA ei olnud kohustatud lahendama kaebaja taotlusi. Kuigi kaebaja oli 8. jaanuari 2024. a taotluse esitanud JAHIS infosüsteemi enne, kui KeA 8. jaanuari 2024. a korraldus allkirjastati, ei tähenda see, et kaebaja taotluse lahendamise kohustus oli KeA-l. KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse p 1.1 kohaselt annab Torgu jahipiirkonnas suuruluki jahiloa Mõntu Jahimeeste selts. JahiS § 40 lg 6 kohaselt väljastatakse jahiluba 5 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. 5-tööpäevane tähtaeg möödus ajal, mil jahiloa väljastamiseks pädev organ oli Mõntu Jahimeeste selts. Samamoodi oli 26.01.2024 taotluse esitamise seisuga jahiloa väljastamise pädevus Mõntu Jahimeeste seltsil; 4(11)
3-24-395 6) Mõntu Jahimeeste selts on vastanud 10. jaanuaril 2024 kaebaja 9. jaanuari 2024. a e-kirjale, et kõik metssea küttimisload Torgu jahipiirkonnas on välja antud ning kaebaja taotlust seal ei olnud. Sellest vastusest saab välja lugeda, et sisuliselt on kaebajale keeldutud 8. jaanuari 2024. a taotluse alusel metssea jahiloa väljastamisest; 7) Mõntu Jahimeeste selts eksis haldusakti (keeldumise) vormistamise nõuete vastu, kuivõrd keeldumist ei ole vormistatud vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-le 4, puuduvad nõuetekohased põhjendused (HMS § 56 lg 2) ning vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Küll aga ei saanud need vorminõuete rikkumised mõjutada keeldumist sisuliselt, mistõttu on tegu materiaalselt õiguspärase keeldumisega (HMS § 58); 8) kaebajale suuruluki jahiloa väljastamisest keeldumine oli sisuliselt õiguspärane. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda suuruluki jahiloa väljastamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja Silvester Mets OÜ lepinguline jääger ning Torgu jahipiirkonnas jahiluba taotleva maaomaniku esindaja (vt dtl 4). JahiS § 6 p 1 (maaomaniku õigus korraldada oma maal väikeulukite jahti) on erinorm JahiS § 13 suhtes (jahiseltsi õigus korraldada jahipiirkonnas jahti). Maaomaniku korraldusõigus on seejuures piiratud tema kinnisasjaga ja üksnes väikeulukijahiga; 9) jahilubade jaotamist käsitlevad JahiS sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. JahiS küll piirab jahiseltsi mittekuuluvate jahimeeste jahipidamisvõimalusi, kuid need piirangud ei ole põhiseadusvastased; ka neil jahimeestel, kes ei kuulu jahiseltsi, on võimalik jahti pidada (sh suurulukitele). Jahiseltsid korraldavad nt külalisjahte ning müüvad jahilube ka neile jahimeestele, kes ei ole seltsi liikmed. Samuti pakub aeg-ajalt jahipiirkonna jahilubade soetamise võimalust RMK. Peale selle on maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti (JahiS § 6 p 1, § 22 lg 3). Kui jahimehest maaomanik ei täida jahiseltsi seatud tingimusi, ei pruugi ta maa asukohajärgses jahipiirkonnas suuruluki laskmise luba saada. Riigikogu on jahiseaduse seletuskirjas põhjendanud, miks antakse suurulukite jahtimise õigus juriidilisele isikule. Nimelt on suurulukid teistest ulukitest liikuvamad ning selle tõttu vajavad nad elamiseks suuremat territooriumi. Järelikult peab suurulukijahti korraldama nii-öelda populatsiooni tasemel ehk kindla suurusega jahipiirkonnas, see on vajalik liigikaitse eesmärgil. Suurulukijahi korraldamine väikestel ja üksteisest sõltumatutel aladel (nt ühel kinnisasjal) võib seada asurkonna ülemäärase jahindusliku surve alla; 10) Mõntu Jahimeeste seltsil puudus seega kohustus väljastada kaebajale suuruluki luba; 11) Mõntu Jahimeeste selts selgitas kohtumenetluses, kellele suuruluki (metssea) jahiload väljastati. Juba aastaid Torgu jahipiirkonnas jahti pidanud Sõrve Sääre Jahiseltsi liikmed omasid kõige paremat ülevaadet sealsest ulukiasurkonnast ja elupaikadest ning omasid ligikaudu 50% Torgu jahipiirkonna maaomanike toetusest. Sõrve Sääre Jahiseltsi liikmete abi kasutamine oli seega vastutajale loogiline ja mõistlik abinõu ning kooskõlas KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse p-ga 1.3. Need on usutavad põhjendused; 12) Mõntu Jahimeeste seltsil polnud kohustust väljastada kaebajale suuruluki jahiluba 26. jaanuari 2024. a taotluse alusel. Keeldumine oli sisuliselt õiguspärane; 13) kuna puudub õigusvastane tegu, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist, sh 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on üllatuslik. Kohus asus ise vastustaja tegevust põhjendama. Kaebaja esitas seltsile taotluse ja seda ei lahendatud. Kaebaja soovis tõendada asjaolu, et ta esitas 5(11)
3-24-395 taotluse, kuid kohus jättis tõendi välja nõudmata. Halduskohus on eelneva pinnalt ekslikult järeldanud, et selts on sisuliselt keeldunud taotluse rahuldamisest; 2) kaebaja tõendas asjaolu, et esitas seltsile taotluse. Seltsi vastus on vale, et ta pole seda esitanud. Kirjalikku vastust pole koostatud selle kohta, et taotlus jäetakse rahuldamata; 3) tõendit oli vaja selleks, et kinnitada, et kaebaja esitas taotluse. Samuti selleks, et selgitada välja taotluste rahuldamise järjekord. Kaebajat diskrimineeriti. Load anti nendele isikutele, kes esitasid taotlused kaebajast hiljem; 4) kaebajale ei antud jahiluba tema veendumuste pärast (s.o kohtuasja 3-22-2693 tõttu). Need anti inimestele, kes kuulusid jahiseltsi või otsustajate tutvusringkonda; 5) KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse andmiseks puudus õiguslik alus. Ta ei saanud volitada seltsi lube jagama. Isegi kui tal selline volitamise õigus oleks, siis vastutaks KeA kaebaja ees; 6) halduskohus lähtus õiguskantsleri arvamusest, aga see ei asenda kehtivat seadust. Kaebajat diskrimineeritakse korporatiivse tunnuse alusel. Kaebajal on õigus jahiloale, et maaomaniku kinnistul suuruluki arvukust piirata. Seetõttu tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamise nõue ei täida oma eesmärki. See kehtis kuni 29. aprillini 2024. Halduskohus menetles tuvastamisnõuet; 2) 8. jaanuari 2024. a korraldus on õiguspärane. Korraldus anti JahiS § 23 lg 4 p 6, jahieeskirja § 5 ja määruse nr 29 § 2 lg 2 alusel. Kaebaja õigusi ei riku korraldus, vaid selle õiguspärasust tuleb hinnata koos keelduva otsusega; 3) kaebaja on maaomanikust jahimees ja sellega tema õigused piirduvad (vt JahiS § 6). Ta saab pidada väikeulukijahti enda kinnistul. Selle, kellele antakse suuruluki jahtimise õigus, otsustab pädev isik; 4) jahiluba ei tule anda üksnes selle tõttu, et kaebaja on jahimees ja Torgu jahipiirkonna maaomanik. Tähendust ei oma, kellele ja millises järjekorras load väljastati. Seltsil oli selles küsimuses kaalutlusõigus. Isegi kui möönda, et selts eksis keelduva haldusakti vormistamise nõuete vastu, ei toonud see kaasa haldusakti õigusvastasust, kuna rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58); 5) JAHIS pole riigi infosüsteem. Selts omas pädevust seda taotlust lahendada. Kui taotlus esitati enne pädevuse tekkimist, siis saanuks kaebaja uue taotluse esitada; 6) kaebajale pole varalist kahju tekkinud.
9.Mõntu Jahimeeste selts taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) selts ei olnud kohustatud väljastama kaebajale suuruluki jahiluba. Suuruluki jahtimist korraldab selts ja sellest ei kasva kaebajale subjektiivset õigust; 2) halduskohus lähtus õigesti õiguskantsleri seisukohast; 3) selts otsustas Torgu jahipiirkonnas ulukite arvukust reguleerida Sõrve Sääre Jahiseltsi liikmete kaudu. Aluseks oli ka 8. jaanuari 2024. a korralduses toodud küttimismaht; 4) kaebaja taotles metssea jahiluba kinnistutele, millel maaomanik oli keelanud suuruluki jahipidamise; 5) seltsi juhatuse liige ei saanud tehnilistel põhjustel kaebaja taotlust rahuldada. Süsteem suunas kaebaja taotluse lahendamiseks eelmisele seltsile; 6) kaebaja põhiõigusi pole rikutud. Talle oli tagatud võimalus taotleda jahiluba teiselt jahipiirkonna kasutajalt; 7) kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Kahju tekkimine pole tõendatud. Kaebaja oleks kõige rohkem teeninud 18,76 eurot. 6(11)
3-24-395
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks Eesti Jahimeeste Seltsilt välja logifailid esitatud jahilubade taotluste kohta. Kaebaja eesmärgiks on koguda tõendeid selle kohta, millisel ajahetkel keegi taotluse esitas ja seeläbi näidata, et teda diskrimineeriti. Siinse asja lahendamisel ei oma tähendust küsimus, mitmendana kaebaja jahiloa taotluse esitas. See asjaolu pole olnud kaebaja taotluse lahendamise aluseks (vt käesolev otsus, p-d 17 ja 31). Seega ei oma selle asjaolu tõendamine vaidluse lahendamisel tähendust (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Lisaks jäävad toimikusse võtmata kaebaja 10. mai 2026. a avalduse lisa 1 ja 14. juuni 2026. a lisad kui tõendid, mis ei oma asja lahendamisel tähendust (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
11.Kaebaja esitas kaebuses kohustamis- ja tuvastamisnõude. Kaebaja muutis kohustamisnõude kahju hüvitamise nõudeks. Halduskohus menetles kaebaja kaebuse alusel kahju hüvitamise nõuet. Samuti läks halduskohus kaebaja avalduse alusel üle 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamise nõudelt jätkutuvastamisnõude menetlemisele (dtl 226 ja 229– 230). Halduskohus pole praeguses asjas 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamisnõuet menetlusse võtnud. Halduskohtul puudus alus siinses asjas 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamisnõuet menetlusse võtta, sest tegemist polnud kehtiva haldusaktiga (vt TlnRngKm 26. juuni 2026, nr 3-24-395). Seetõttu tuleb jätta kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud 8. jaanuari 2024. a korralduse tühistamisnõue läbi vaatamata. II
12.Kaebaja soovib vastustajate õigusvastase tegevusega tekitatud varalise kahju 288 euro hüvitamist.
13.Kaebajal on õigus nõuda vastustajatelt kahju hüvitamist, kui nad on õigusvastase tegevusega põhjustanud kaebajale kahju ja seda kahju ei olnud võimalik ära hoida RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1).
14.Vaidlus on selle üle, kas Mõntu Jahimeeste selts on õigusvastaselt jätnud kaebaja taotluse kas lahendamata või rahuldamata.
15.Kaebaja esitas 8. ja 26. jaanuaril 2024 JAHIS infosüsteemis taotluse suuruluki jahiloa väljastamiseks (dtl-d 8 ja 15). Kui kaebaja esitas 8. jaanuaril 2024 suuruluki jahiloa taotluse Torgu jahipiirkonnas, oli tegemist kasutusse andmata jahipiirkonnaga. KeA andis 8. jaanuari 2024. a korraldusega jahipiirkonna Mõntu Jahimeeste seltsi kasutusse. Viimati viidatud korraldus allkirjastati pärast seda, kui kaebaja oli esitanud 8. jaanuari 2024. a taotluse.
16.Kaebaja pöördus 9. jaanuari 2024. a e-kirjaga Mõntu Jahimeeste seltsi poole jahiluba puudutava küsimusega. Mõntu Jahimeeste seltsi esindaja vastas 10. jaanuari 2024. a e-kirjaga, et kõik jahiload Torgu jahipiirkonnas on välja antud ning kaebaja taotlust seal hulgas ei olnud (dtl 10). Halduskohus järeldas sellest vastusest, et sisuliselt keelduti selle vastusega kaebajale
8.jaanuari 2024. a taotluse alusel metssea jahiloa väljastamisest. Viidatud vastusest ei saa siiski järeldada, et kaebaja 8. jaanuari 2024. a taotlus oleks jäetud rahuldamata. Vastusest 7(11)
3-24-395 järeldub, et sellist taotlust Mõntu Jahimeeste selts ei asunud lahendama, kuna neil seda polnud.
17.Mõntu Jahimeeste selts selgitab apellatsioonkaebuse vastuse p-s 37, et kaebaja esitas JAHIS infosüsteem kaudu taotluse 8. jaanuari 2024. a ehk ajal, kui Torgu jahipiirkonna kasutajaks ja jahilubade väljastamiseks õigustatud isikuks oli Sõrve Sääre Jahiselts. Seetõttu suunas JAHIS infosüsteem taotluse lahendamiseks Sõrve Sääre Jahiseltsile, kes aga ei saanud seda lahendada, sest alates 5. jaanuarist 2024 ei olnud see selts enam Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa omaja ja puudus jahiloa väljastamise õigus (vt ka dtl 12). KeA toob apellatsioonkaebuse vastuse p-des 19 ja 20 esile, et Mõntu Jahimeeste selts sai õigused JAHIS infosüsteemis suuruluki jahilube kinnitada 9. jaanuarist 2024. Mõntu Jahimeeste seltsi ja KeA vastus lubab järeldada – arvestades ka 10. jaanuari 2024. a e-kirja –, et JAHIS infosüsteem oli korraldatud selliselt, et eespool viidatud asjaolude tagajärjel jäi kaebaja taotlus Mõntu Jahimeeste seltsil märkamata ja lahendamata.
18.Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti ning see antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule (JahiS § 40 lg 1). Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates (JahiS § 40 lg 6).
19.JAHIS infosüsteem on Eesti Jahimeeste Seltsi hallatav jahilubade infosüsteem, mille eesmärgiks on jahipiirkonna kasutaja ja jahimehe poolt õigusaktidega määratud kohustuste tõhusam täitmine, jahidokumentatsiooni haldamine ja ulukiseireandmete kogumine. Tegemist pole riikliku registriga, vaid seltsi enda loodud mh lubade taotlemise elektroonilise lahendusega.
20.Kuigi kaebaja oleks saanud vahetult esitada taotluse ka Mõntu Jahimeeste seltsile, oli praegusel juhul jahilubade taotlemiseks loodud JAHIS infosüsteem. Kuna loodud oli suhtluskanal jahilubade saamiseks, siis pidi ka see suhtluskanal võimaldama suhtlust seaduses ettenähtud tingimustel (vt ka RKHK 3-23-462, p 20), sh selle kaudu esitatud lubade lahendamist kehtivas õiguses sätestatud korda arvestades. Jahiluba sooviti perioodiks (s.o 9. jaanuar – 29. veebruar 2024), millal jahipiirkonna eest vastutas Mõntu Jahimeeste selts ja mis tuli temal lahendada. Kas süsteem oli üles ehitatud selliselt, et Mõntu Jahimeeste seltsile olid nähtavad ka need jahiloa taotlused, mille süsteem adresseeris eelmisele jahipiirkonna eest vastutavale seltsile, puudutab JAHIS infosüsteemi haldaja ja selle kasutaja ehk Mõntu Jahimeeste seltsi omavahelist suhet. Seetõttu tuleb kaebaja taotluse lahendamata jätmist pidada õigusvastaseks.
21.Kaebaja õigusi pole rikutud sellega, et tema taotlust pidi lahendama Mõntu Jahimeeste selts, mitte aga KeA.
22.Jahimaa on jaotatud jahipiirkondadeks (JahiS § 11 lg 1). KeA annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa mh Eestis registreeritud juriidilisele isikule (JahiS § 14 lg 2 p 1 ja lg 3). Jahiloa annab jahipiirkonna kasutaja (JahiS § 40 lg 3 p 1). KeA annab jahiloa, kui seda soovitakse saada kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, samuti kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga (JahiS § 23 lg 4 p-d 6 ja 7, § 40 lg 3 p 2). Kui jahipiirkonnas pole kasutusõigust antud, siis reguleerib suurulukite arvukust jahipiirkonnas sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja (määruse nr 29 § 2 lg 2).
8(11)
3-24-395
23.Asjaolu, et JahiS § 23 lg 4 p 6 kohaselt korraldab KeA jahipidamist kasutusse andmata jahipiirkonnas, ei tähenda, et KeA oleks kohustatud ise jahilube väljastama. Viidatud norm kohustab KeA-d jahipidamist korraldama, mitte aga menetlema konkreetseid jahilube .
24.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KeA 8. jaanuari 2024. a korralduse andmiseks oli õiguslik alus. KeA volitas 8. jaanuari 2024. a korraldusega Mõntu Jahimeeste seltsi kasutama vaidlusalust jahipiirkonda põhjusel, et eelmise seltsi kasutusõigus lõppes 5. jaanuaril 2024. Korralduse andmise ajal oli tegemist seega kasutusse andmata jahipiirkonnaga. Mõntu Jahimeeste seltsi kasutuses olnud (Kaavi) jahipiirkond külgnes vaidlusaluse (Torgu) jahipiirkonnaga. Sellest tulenevalt oli KeA-l õigus JahiS § 23 lg 4 p 6 ja määruse nr 29 § 2 lg 2 alusel anda vaidlusalune jahipiirkond Mõntu Jahimeeste seltsi kasutusse, kes asus reguleerima suurulukite arvukust, sh väljastama jahilube.
25.Kas kaebaja 8. jaanuari 2024. a avaldust pidi menetlema Mõntu Jahimeeste seltsi asemel KeA või mitte, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Kumbki nendest pole kaebaja avaldust läbi vaadanud.
26.Kuigi kaebaja avaldus on jäänud lahendamata, siis ei too see kaasa kahju hüvitamise nõude rahuldamist.
27.Kaebaja toob välja, et tal on jäänud saamata tulu küttimata jahiuluki rümba maksumuse ehk 288 euro ulatuses (kaebuse täiendus, dtl 105 ja 107). Kaebaja toob välja, et metssea keskmine kaal jääb vahemikku 80–150 kg ning Linnamäe Lihatööstuses oli kokkuostuhind 3,60 eurot kilo eest. Kaebaja võttis arvutuse aluseks metssea kaalu 80 kg (80 × 3,60).
28.Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 128 lg 4).
29.Isegi juhul, kui pädev isik oleks kaebaja taotluse lahendanud, siis puudub alus jaatada saamata jäänud tulu tekkimist. Praegusel juhul puudub alus eeldada, et kaebajale oleks väljastatud jahiluba. Kaebaja taotles jahiluba metssea ehk suuruluki küttimiseks (JahiS § 4 lg 2 p 4). Maaomanikul ei ole õigust korraldada oma maal suuruluki jahti (JahiS § 6 p 1 ja § 13; vt ka RKHKo 3-17-1268, p 14). Kaebajal oli seega vaja jahipiirkonna kasutaja suuruluki jahiluba.
30.Vastustaja toob välja, et KeA 6. mai 2023. a käskkirjaga nr 1-1/23/60 polnud Eestis kehtestatud loomatauditõrje komisjoni ettepanekul sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemikku ja piirkonda, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Seetõttu ei saanud kaebaja õigus jahiloale tuleneda ka JahiS § 40 lg-st 4.
31.Mõntu Jahimeeste seltsil tuli jahilubade väljastamisel lähtuda piirkonnas kokkulepitud küttimismahtudest. Sellest tulenevalt oli ka jahilubade arv piiratud ja võis tekkida olukord, kus neid ei saanud kõigile soovijatele väljastada. 10. jaanuari 2024. a e-kirjast nähtub, et kõik load olid lühikese aja jooksul väljastatud. Mõntu Jahimeeste selts toob välja, et Torgu jahipiirkonda majandas Sõrve Sääre Jahiselts, mistõttu otsustati Torgu jahipiirkonnas suurulukite arvukust reguleerida Sõrve Sääre Jahiseltsi liikmete abil. Selle MTÜ liikmed omasid kõige paremat ülevaadet sealsest ulukiasurkonnast ja elupaikadest ning omasid ligikaudu 50% Torgu jahipiirkonna maaomanike toetusest. Tegemist pole ilmselgelt lubamatu 9(11)
3-24-395 kaalutlusega, arvestades asjaolu, et kaebaja soovis jahiluba enda nimel ja et tal puudus subjektiivne õigus metssea jahiloale. Kuigi jahipidamine on üks vaba eneseteostuse viise, siis ei tähenda see, et kaebaja pidi saama jahti pidada just selle piirkonna suurulukile. Kaebajal oli võimalus pidada jahti väikeulukitele, samuti taotleda suuruluki jahiluba teises jahipiirkonnas. Seega oli konkreetsel juhul tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega.
32.Täiendavalt toob Mõntu Jahimeeste selts välja, et kaebaja taotles jahiluba jahipidamiseks katastriüksustele, mille omanikud olid enda kinnistutel suurulukite jahi keelanud (vt JahiS § 6 p 3), seejuures asusid kaks katastriüksust teises jahipiirkonnas (Mõntu Jahimeeste seltsi 5. juuli 2024. a vastus, p-d 47, 51 ja 53). Need asjaolud välistasid kaebajal selles piirkonnas soovitud suuruluki jahtimise ja seeläbi tulu teenimise.
33.Eelneva tõttu pole praeguses asjas alust järeldada, et kui pädev organ oleks kaebaja jahiloa taotluse nõuetekohaselt läbi vaadanud, et siis oleks see lõppenud talle soodsa tulemuse ja jahiloa väljastamisega. Sellest tulenevalt ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebaja oleks tulu teeninud.
34.Isegi juhul, kui tuleks jaatada kaebaja õigust pidada jahti, siis pole kaebaja tõendanud, et tulu suuruseks oleks 288 eurot. Mõntu Jahimeeste selts toob põhjendatult välja, et kaebaja kahju suurus 288 eurot pole tõendatud (vt Mõntu Jahimeeste seltsi 5. juuli 2024. a vastus, p-d 73–81). Tulust tuli kaebajal maha arvata tulu teenimiseks kantud kulud. Seda pole kaebaja aga teinud. Nimelt soovis kaebaja küttida metssea kesikut, kelle vanus on 1–2 aastat. Sellise metssea keskmine eluskaal on ligikaudu 40 kg. Samas ostab Linnamäe Lihatööstus kokku rümpasid, mitte tervet metssiga. Rümba kaal oleks 40 kg-st 15 kg väiksem ehk 25 kg, mille kokkuostu hind oleks 90 kg. Kokkuost asub kaebaja asukohast ca 188 km kaugusel ja läbida tuleks ca 376 km (kütusekulu ca 33,84 liitrit). Samuti oleks tal tulnud osta praamipiletid (11,40 eurot). Samuti oleks tulnud arvesse võtta jahipidamisega kaasnenud kulu (jahiloa eest tasutav tasu 13 eurot, padrunid 3 eurot tükk, sh transport jahipiirkonda ja tagasi 10 eurot). Vastustaja toob ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult esile, et kaebaja saamata jäänud tulu oleks olnud ca 18 eurot.
35.Kahju hüvitamise nõue tuleks jätta rahuldamata ka põhjusliku seose puudumise tõttu. Need normid, mida kaebaja taotluse lahendamisel rikuti, ei kaitsenud kaebaja õigust teenida metssea rümpade müügist tulu (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 2). Kaebajal puudus subjektiivne õigus saada jahiluba vaidlusaluses piirkonnas vaidlusaluse uluki küttimiseks (vt käesolev otsus, p-d 20–24). Halduskohus toob põhjendatult esile, et normid, millega reguleeritakse suurulukite küttimist ja selleks jaotatavaid jahilube, kaitsevad avalikku huvi, mitte aga konkreetse jahimehe õigust küttimise teel tulu teenida. Suurulukite küttimisõiguse otsustamine anti juriidiliste isikute otsustuspädevusse põhjusel, et suurulukid elavad suurematel territooriumitel ja populatsiooni ohjes hoidmine nõuab terviklikku lahendust. Nende normide eesmärgiks on läbi kontrollitud küttimise tagada stabiilne suurulukite asurkond, sh maaomanike huvide tasakaal võimalike ulukikahjude vähendamisel.
36.Käesoleva otsuse p-s 35 toodud põhjenduste kohaselt puudub praeguses asjas alus algatada kaebaja soovitud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Arvestades loodud normidega taotletud eesmärki tagada suurulukite stabiilne asurkond erinevate huvide raames, siis ei ole kaebaja vaba eneseteostuse õiguse riive ülemäärane, kui suurulukite jahilube jagavad juriidilised isikud.
37.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi. 10(11)
3-24-395
38.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6; vt ka TlnRngK 25. märtsi 2026. a määrus nr 3-25-2567, p-d 7–10).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.