Hageja AAS BTA Insurance Company (välismaine registrikood 40103840140, asukoht Krišjana Valdemara iela 63, Riia, LV-1010, Läti), seaduslik esindaja AAS BTA Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Ülle Xxxx(e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) hagi Xxxx vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxxlt kahjuhüvitis 408 (nelisada kaheksa) eurot AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista Xxxxlt menetluskulud 100 (ükssada) eurot AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
2-16-103430 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.23.12.2013 kell 13.50 toimus Tallinnas, Männiku tee 2 Statoili parklas liiklusõnnetus, milles sai kahjustusi sõiduk Toyota Corolla reg märgiga xxxx. Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga BMW 730I reg märgiga xxxx (tl 17-22).
2.Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures (tl 23). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju, so Toyota Corolla reg märgiga xxxx remondikulud suuruses 355 eurot, tasudes UKG OÜ arve nr 14-002 (tl 24-27).
3.04.01.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 408 kahjujuhtumiga kantud kulutuste, sealhulgas 53 euro kahjukäsitluskulude hüvitamiseks (tl 29-30). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 355, käsitluskulud 53 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LS § 169 lg 5 ja kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 7.
5.Hageja leiab, et kostja rikkus LS § 169 lg-t 5, kuna lahkus sündmuskohalt ja jättis politseile nõuetekohaselt liiklusõnnetusest teatamata. Hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu hageja poolt hüvitatud kahju ja tekkinud käsitluskulude osas. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et Toyotale tekkinud kahjustusi ei saanud põhjustada kostja, kuna kahjustused on kolmel eri kõrgusel. Lisaks ei ole Harju Maakohus karistanud kostjat 06.082014 otsusega LS § 169 lg 5 rikkumise eest, nagu väidab hageja. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-16-103430
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus on kohtule esitatud materjalidega tuvastanud, et 23.12.2013 kell 13.50 toimus Tallinnas, Männiku tee 2 Statoili parklas liiklusõnnetus, milles sai kahjustusi sõiduk Toyota Corolla reg märgiga xxxx. Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga BMW 730I reg märgiga xxxx (tl 1722). Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures (tl 23). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju, so Toyota Corolla reg märgiga xxxx remondikulud suuruses 355 eurot, tasudes UKG OÜ arve nr 14-002 (tl 24-27). 04.01.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 408 kahjujuhtumiga kantud kulutuste, sealhulgas 53 euro kahjukäsitluskulude hüvitamiseks (tl 29-30).
12.Poolte vahel on vaidlus kas LKindlS § 48 lg 2 p-s 7 sätestatud tagasinõude eeldused on täidetud. Lisaks on vaidlus kahju suuruse üle.
13.Kuna liiklusõnnetus toimus 23.12.2013, kohaldab kohus asjas kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seadust (edaspidi LKindlS). LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
14.Puudub vaidlus, et sündmuskohal käis politsei avariigrupp ja alustas väärteomenetlust. Harju Maakohtu 06.08.2014 otsusest 4-14-3659 nähtub, et kostjat karistati LS § 223 lg 1 alusel, so liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja LS § 236 lg 1 alusel, so liiklusõnnetusest mitteteatamise eest (tl 31-32). Nähtuvalt liiklusõnnetuses kahjustada saanud Toyota Corolla juhi kahjuteates antud selgitustest ei teinud kostja sündmuskohal toimunust välja, ütles, et ei näe midagi, tankis, maksis ja lahkus (tl 18). Seega nähtub antud selgitusest, et liiklusõnnetuse pooltel oli lahkarvamus liiklusõnnetuse tekkimise osas. Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud tõenditega on tõendatud, et kostja lahkus sündmuskohalt vastuolus kehtivate õigusaktidega. Lahkarvamuse korral oli kohustus politseid teavitada. Puudub vaidlus ning seda kinnitab kahjuteates (tl 17-18) Toyota sõiduki juhi antud seletused, et kostja politseid ei teavitanud, vaid lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul on täidetud LKindlS § 48 lg 2 p-s 7 sätestatud hageja tagasinõude eeldused. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, mille kohaselt olid liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõidukil Toyota Corollal kahjustused varasemalt tekkinud. Kohus leiab, et hageja tagasinõue kahju hüvitamiseks vastavalt UKG OÜ remondiarvele summas 355 eurot on põhjendatud ja tõendatud. LKindlS § 48 lg 3 alusel tuleb kostjal hüvitada ka juhtumi käsitluse põhjendatud käsitluskulud summas 53 eurot (tl 28). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 408 eurot.
2-16-103430 Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel ja tl 33). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna, so riigilõivuna 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.