Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole viitenumbriga xxxxxxxxx 30 842 eurot 4 sendi ulatuses.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X-le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
1
2.MKS § 1361 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline.
5.1.Kohtule nähtub MTA esitatud taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest, et MTA on asunud kontrollima äriühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi juuni kuni november 2025 osas.
5.2.Kohtu hinnangul on veenvad MTA selgitused selle kohta, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning teinud kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jätnud nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata. Äriühingu kontrolliaktist (dtl 79 jj) nähtub, et MTA hinnangul puudus äriühingul perioodil august kuni oktoober 2025 (k.a) XX arvetel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuna kajastatud masinate ja seadmete soetamine on näilik tehing, mille eesmärgiks oli käibemaksu eelise saamine. Äriühingu ja XX juhatuse liikmeks kontrolliperioodil oli sama isik (Y. Y), mistõttu oli tal täielik ülevaade mõlema äriühingu majandustegevusest ning see andis võimaluse korraldada ja vormistada tehing enda huve silmas pidades. Kontrolli käigus kogutud teabele ja tõenditele tuginedes leiab MTA, et ei ole võimalik tuvastada, et masinad ja seadmed oleksid tegelikult XX-lt äriühingule üle antud. Kontrollaktist nähtub ka, et äriühing tasus 35 000 eurot XX arve nr 2025/259 eest XXX-le, viidates kolmepoolsele kokkuleppele, samas ei ole väidetav laenutehing XXX ja XX vahel tõendatud. MTA on seega järeldanud, et kuna XXX ja XX vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingu olemasolu ei ole tõendamist leidnud, ei ole maksuhaldurile esitatud põhjendusi, mis selgitaksid XX arvete tasumist XXX pangakontole. XX esitatud arvete kohaselt oli tehingu pooleks XX ning seetõttu oleks arvetega seotud maksed pidanud laekuma XX pangakontole. Seetõttu on maksuhaldur XXX pangakontole kantud 35 000 eurot käsitlenud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, millelt tuleb tasuda 2
tulumaks 9 871 eurot 79 senti. Samas ei ole äriühing juuni kuni november 2025 deklaratsiooni TSD lisa 6 koodil 6070 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid deklareerinud ega neid tasunud. Kontrollaktist nähtuvad ka MTA põhjendused selle kohta, et aruandvale isikule tehtud väljamaksete aluseks olevad kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega ning ei ole dokumentaalselt tõendatud. Taotluses ja kontrollaktis toodud asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul seega tõenäoline, et MTA määrab 30 842 euro 4 sendi suuruse maksukohustuse.
6.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 136 1 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühing on osalenud teadlikult maksupettuses ning hoidunud maksukohustuse täitmisest, mistõttu võib eeldada, et ka maksuotsuse tegemisel võib maksukohustuse sissenõudmine olla takistatud. Lisaks on MTA osutanud asjaolule, et äriühingul puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, samuti kinnisvara ja sõidukid. Äriühingu arvelduskontol puuduvad MTA-le teadaolevalt piisavad vabad vahendid, mille arvelt määratav maksukohustus täita. MTA on põhjendatult arvestanud ka äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist tõdedes, et esineb risk, et juhatuse liige Y. Y jätab määratava maksusumma riigieelarvesse tasumata ning alustab tegevust uue äriühingu kaudu. Arvestades võimaliku määratava maksukohustuse suurust ning eeltoodud asjaolusid peab kohus kokkuvõtlikult põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et maksukohustuse sissenõudmine äriühingult võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
7.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu ettemaksukontole on kohane. Aresti seadmine äriühingu MTA ettemaksukontole ei piira oluliselt äriühingu ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust ning on sobiv, et tagada maksukohustuse täitmine.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks äriühingu ettemaksukontole viitenumbriga xxxxxxxxx 30 842 euro 4 sendi ulatuses.
9.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 30 842 eurot 4 senti valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundkäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 30 842 eurot 4 senti.
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.