Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
04.05.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-678
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.03.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-678.
2.Võtta asja materjalide juurde X toimiku lehekülgedel 284˗427.
määruskaebusele lisatud tõendid digitaalse
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-678 muutmata.
Avaldatavas määruses asendada isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 136 1 lg 1 alusel 11.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise äriühingu ettemaksukontole viitenumbriga
3-26-678 XXXXXXXX Eesti Vabariigi kasuks 30 842 euro ja 4 sendi ulatuses (MTA poolt täpsustatud 16.03.2026). MTA on alustanud 26.11.2025 teate nr 12.2-3/068202-1 ja 11.02.2026 teate nr 12.23/068202-6 alusel X käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi juuni kuni november 2025 osas. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu, mille tulemusel on vähenenud tema käibemaksu tasumise kohustus 14 808 euro ja 68 sendi võrra. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku 16 033 euro ja 36 sendi ulatuses. Kokku on äriühing perioodil juuni kuni november 2025 vähendanud alusetult oma maksukohustust 30 842 euro ja 4 sendi võrra. Asjaolud, millele tuginedes on MTA nimetatud järeldusele jõudnud, on välja toodud äriühingu kontrollimenetluse läbiviimise käigus koostatud kontrolliakti projekti punktides 1.1 ja 1.2. Kontrolli läbiviimisel selgunud asjaolud on andnud põhjendatud kahtluse, et äriühing on toime pannud maksupettuse. Äriühing kajastas perioodil august kuni oktoober 2025 Q OÜ arveid kokku summas 78 902 eurot ja 21 senti ning arvas nende alusel maha alusetult sisendkäibemaksu 14 808 eurot ja 68 senti. Nimetatud tehingud on näilikud ning äriühingul puudus õigus arvetel kajastatud sisendkäibemaksu maha arvata. Seetõttu on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks äriühingu sisendkäibemaksu vähendamine 14 808 euro ja 68 sendi ulatuses. Äriühing on kontrollitaval perioodil võtnud ettevõtte pangakontolt välja sularaha 36 300 eurot ning teinud 35 000 euro suuruse ülekande W OÜ pangakontole. 56 845 euro ja 56 sendi suuruse väljamakse ettevõtlusega seotus ei ole tõendatud. Seetõttu on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks nimetatud summa maksustamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna, mille tulemusel kuulub äriühingul tasumisele tulumaks 16 033 eurot ja 36 senti. MTA põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskeks või isegi võimatuks, tugineb mh kahtlusele, et äriühing on osalenud teadlikult maksupettuses ning vähendanud enda maksukohustust. On põhjendatud eeldada, et äriühing ei asu tekkivat maksukohustust vabatahtlikult tasuma. Äriühingul puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, mille arvelt tulevikus tekkivaid nõudeid täita. Äriühingul puuduvad kinnisvara ja sõidukid. 30.11.2025 seisuga on äriühingu Revolut pank arvelduskonto jääk 2 307 eurot ja 30 senti. MTA on määranud 19.05.2025 otsusega nr 12.2-3/063525-18 maksusumma 17 752 eurot ja 20 senti Q OÜ-le, mille juhatuse liige on sama, mis X -l. See maksukohustus on siiani tasumata. Pärast maksuotsuse kättesaamist alustati tegevust X -s ja nüüdseks on selgunud, et ka uues ettevõttes jätkab juhatuse liige Y maksupettuse toimepanemisega. Yga seotud äriühingutel on maksuvõlad. Samuti on äriregistri andmetel Y võõrandanud oma võlgades olevaid ettevõtteid äriühingute likvideerijatele. Arvestades Y eelnevat käitumismudelit, esineb põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksukohustuse suurenemisel ei pruugi äriühing tasuda maksuotsusega määratavat maksukohustuse summat. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.03.2026 määrusega MTA taotluse ning andis MTAle loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest puudutatud isiku ettemaksukontole 30 842 euro ja 4 sendi ulatuses. 2(6)
3-26-678 MTA on veenvalt selgitanud, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning teinud kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jätnud nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata. MTA on järeldanud, et kuna W OÜ ja Q OÜ vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingu olemasolu ei ole tõendamist leidnud, ei ole maksuhaldurile esitatud põhjendusi, mis selgitaksid Q OÜ arvete tasumist W OÜ pangakontole. Q OÜ esitatud arvete kohaselt oli tehingu pooleks Q OÜ ning seetõttu oleks arvetega seotud maksed pidanud laekuma Q OÜ pangakontole. Seetõttu on maksuhaldur W OÜ pangakontole kantud 35 000 eurot käsitlenud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, millelt tuleb tasuda tulumaks 9 871 eurot ja 79 senti. MTA on esitanud ka põhjendused selle kohta, et aruandvale isikule tehtud väljamaksete aluseks olevad kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega ega dokumentaalselt tõendatud. Taotluses ja kontrolliaktis toodud asjaoludele tuginedes on tõenäoline, et MTA määrab puudutatud isikule 30 842 euro ja 4 sendi suuruse maksukohustuse. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühing on osalenud teadlikult maksupettuses ning hoidunud maksukohustuse täitmisest, mistõttu võib eeldada, et ka maksuotsuse tegemisel võib maksukohustuse sissenõudmine olla takistatud. Äriühingul puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, samuti kinnisvara ja sõidukid. Äriühingu arvelduskontol puuduvad piisavad vabad vahendid, mille arvelt määratav maksukohustus täita. MTA on põhjendatult arvestanud ka äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist, tõdedes, et esineb risk, et juhatuse liige Y jätab määratava maksusumma riigieelarvesse tasumata ning alustab tegevust uue äriühingu kaudu. Põhjendatud on MTA seisukoht, et maksukohustuse sissenõudmine äriühingult võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Aresti seadmine äriühingu MTA ettemaksukontole ei piira oluliselt äriühingu ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust ning on sobiv, et tagada maksukohustuse täitmine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Puudutatud isik palub 07.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2026 määrus. MTA ei ole tõendanud, et tehingud olid näilikud. Puudutatud isik on masinad ja seadmed üle andnud müügilepingu alusel ning selle kohta on vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktid. Arusaamatuks jääb MTA väide, et kontrollperioodil oli mõlema äriühingu juhatuse liige sama. MTA on lugenud W OÜ-le kantud rahasumma 35 000 eurot põhjendamatult ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning leidnud, et puudutatud isikul on tekkinud tulumaksu kohustus. Kolmepoolsest kokkuleppest tulenes, et Q OÜ loovutas oma müügilepingust tuleneva nõude puudutatud isiku vastu W OÜ-le. Nõude täitmisel puudutatud isiku poolt W OÜ-le loeti varasem laenuleping lõppenuks. Vastavalt lepingule pidi puudutatud isik summa kandma W OÜ pangakontole. MTA on põhjendamatult leidnud, et 13 kuludokumenti ei ole võimalik seostada puudutatud isiku ettevõtlusega. MTA ei ole piisavalt põhistanud põhjendatud kahtluse esinemist. Puudutatud isik ei ole osalenud teadlikult maksupettuses ning tehingud ei ole näilikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
3-26-678
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 284˗427. Tõenditega soovib puudutatud isik ümber lükata kontrolliaktis esitatud seisukohti ja näidata, et maksuotsuse tegemine ei ole tõenäoline. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
6.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-31-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohtupraktikas on peetud täitetoiminguna lubatavaks mh ettemaksukonto arestimist (MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3; Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 13).
7.MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist. Seega ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Plaanitava maksuotsuse täitmise tagamiseks piisab maksuotsust toetavate asjaolude põhistamisest (Riigikohtu 16.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 9). Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab eelkõige kontrollida, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud (nt aegumise tõttu).
8.Halduskohus leidis õigesti, et MTA 11.03.2026 taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja MKS § 1361 lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
9.MTA on alustanud enne taotluse esitamist 26.11.2025 teate nr 12.2-3/068202-1 ja 11.02.2026 teate nr 12.2-3/068202-6 alusel puudutatud isiku suhtes kontrollimenetlust. MTA taotluse esitamise hetkel oli puudutatud isikule maksuotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline. MTA on taotluses viidatud kontrolliakti projekti p-s 1.1 leidnud, et puudutatud isikul puudus perioodil august kuni oktoober 2025 Q OÜ arvetel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuna kajastatud masinate ja seadmete soetamine on näilik. Tehingu näilikkusele viitab MTA hinnangul muuhulgas see, et tõendamist ei leidnud W OÜ poolt Q OÜ-le laenu andmine, Q OÜ ei täitnud MTA teabe nõudmise korraldust, tehingu osapooled olid omavahel seotud isikud, kolmepoolne leping oli vormistatud paberkandjal ning masinate ja seadmete üleandmine ei leidnud tõeandamist. 4(6)
3-26-678
10.MTA on taotluses viidatud kontrolliakti projekti p-s 1.2 leidnud, et puudutatud isik tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku summas 16 033 eurot ja 36 senti. MTA leidis, et 35 000 euroga seonduva ülekande puhul ei esitanud puudutatud isik dokumente ega muid tõendeid, mis kinnitaksid, et Q OÜ oleks W OÜ-lt laenu saanud ja Q OÜ arvete tasumine W OÜ pangakontole oleks olnud poolte vahel kokku lepitud. Lisaks leidis MTA, et aruandvale isikule tehtud väljamaksete aluseks olevad kulutused summas 4 947,41 eurot ja sularahas tehtud kulutused summas 11 986,71 eurot ei ole seotud puudutatud isiku ettevõtlusega. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse § 51 lg-d 1 ja 2, § 54 lg-d 2 ja 4 ning MKS § 83 lg 4.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on MTA taotluses piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et puudutatud isik võib olla arvete alusel sisendkäibemaksu alusetult deklareerinud ning tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätnud. Puudutatud isik on määruskaebuses küll MTA poolt tõenditele antud hinnangutele vastu vaielnud, kuid ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks juba praegu pidama maksuotsuse tegemist ilmselgelt põhjendamatuks. Kohus ei pea MTA taotluse lahendamisel andma lõplikku hinnangut, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena tõenäoliselt tehtav maksuotsus oleks õiguspärane ja maksukohustus tõendatud, vaid võib piirduda selle võimalikkusega sedastamisega. Loamenetluse olemusega ei oleks kooskõlas, kui kohus peaks hakkama maksuotsuse tegemise asjaolusid sisuliselt hindama juba enne maksumenetluse lõppu. Küsimused, kas MTA hinnangud tõenditele olid põhjendatud ja kas tehingud olid näilikud, lahendab MTA kontrollimenetluse käigus. Maksukohustuse täielik kohtulik kontroll saab toimuda maksuotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisel.
12.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmisel ei pea maksuhaldur tõendama ja halduskohus tuvastama maksukohustuslase konkreetset tegevust, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid tooma esile asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Tegemist on prognoosotsusega olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-31-28-13, p 11.3.1). Praeguses asjas saab pigem pidada tõenäoliseks, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et puudutatud isik on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, võib põhjendatult järeldada, et ta võib üritada vältida ka tulevase maksukohustuse täitmist. Puudutatud isiku Revolut pank arvelduskonto jääk on 2 307,30 eurot, mis näitab, et puudutatud isikul ei ole vara, mille arvelt võimalikku tulevast 30 842,04 euro suurust maksukohustust täita. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses vastu vaielnud MTA taotluses märgitule, et tal puudub ka registrivara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust sundtäita.
13.Praegusel juhtumil ei saa ettemaksukonto aresti pidada ebaproportsionaalseks. Kuigi ettemaksukonto arestimine riivab puudutatud isiku õigusi, ei ole tal muud registrisse kantavat vara, millega olnuks võimalik tagada maksukohustuse täitmine. Ettemaksukonto arest võib küll äritegevust häirida, kuid ei takista selle jätkamist. Puudutatud isik ei ole halduskohtu põhjendusi vaidlustanud ega märkinud, et ettemaksukonto arestimine oleks puudutatud isiku jaoks ülemääraselt koormav. MTA taotluses olid vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-le 3 märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud ja vabastab puudutatud isiku ettemaksukonto aresti alt.
5(6)
3-26-678
14.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Avaldatavas määruses tuleb isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.