Juhan Siider Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eero Mango
Menetlusosalised ja esindajad
Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 8. märtsil 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 8. märtsist 2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 7. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X-i (puudutatud isiku nimetatud nimi) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-dele 1-3. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Puudutatud isik peeti esmalt kinni 6. märtsil 2026 asjaolude selgitamiseks seoses noaga tegutsemisega. Selle raames selgus, et isikul puuduvad seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks, puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, mille on mõni aeg tagasi väidetavalt ära kaotanud. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Eestisse neli/viis päeva tagasi, et leida siin tööd ehitusel, elukohta ei oma, viibinud/ööbinud
3-26-639 väljas/bussipeatustes. 6. märtsil 2026 kell 21.00 peeti puudutatud isik kinni 48 tunniks VSS alusel. Kuivõrd järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimist ja isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul täide viia ning esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 alused, on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud.
1.2.VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isiku isikusamasus tuvastatud. Läti ametivõimudelt ei ole saadud kinnitust, et selliste andmetega isik oleks nende andmebaasis. Kinnitust ei ole leidnud ka isiku andmed vanemate kohta ega ka aadressidega seotud elamise informatsioon. Isiku antud isikuandmed ja kodakondsuse puudumise info kontrollimine ei ole andnud kinnitust, et isik on esitanud õigeid andmeid, seega on PPA-l põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja tema kodakondsuses.
1.3.Arvestades asjaolu, kui leiab kinnitust, et välismaalane on esitanud valeandmeid, võivad esineda ka täiendavad põgenemisohu võimalused ning PPA hinnangul leiab siis kinnitust VSS § 23 lg 1 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus, et välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.
1.4.Arvestades, et isikul puudub väljasaatmiseks vajalik dokument, ei ole PPA-l võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia. Kuna isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid ja reisidokumendid, siis on isik hetkel tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel ja puuduvad ametlikud kinnitused andmete õigsuse kohta. Isiku antud andmete õigsuse kohta ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kas või osaliseltki antud andmete tõesust.
1.5.Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isik võib vabaduses viibides talle pandud kohustusest kõrvale hoiduma hakata, eelkõige arvestades asjaolu, et on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja tema kodakondsuses, siis ei ole VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine piisav. Isiku antud ütlustest ei nähtu ka valmisolekut Läti Vabariiki naasmiseks, sest seal elu väidetavalt halb ja parema meelega elaks isik Saksamaal. Isik on ekslikul arvamusel, et ta võib lihtsalt minna ja proovida erinevates riikides elada ja töötada omamata selleks seaduslikku alust ning vajalikke dokumente.
2.PPA jäi kohtuistungil taotluses esitatud asjaolude ja põhjenduste juurde ning selgitas kohtu küsimusele vastates, et puudutatud isiku väidetud andmed vanemate kohta ei võimaldanud Läti Vabariigi ametivõimudel sealsetest registritest vasteid leida. Puudutatud isiku isikusamasus ei ole tuvastatud ning tema tagasisaatmine teise riiki on raskendatud, sest dokumendid puuduvad.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil dokumentide saamise ja kaotamise asjaolusid.
4.Kohus koostas esmalt 8. märtsil 2026 määruse, mille resolutsiooniga otsustas PPA taotluse rahuldada ja anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti suuliselt puudutatud isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
2
3-26-639
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isik peeti 6. märtsil 2026 VSS alusel kinni ning võeti 7. märtsil 2026 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele. Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu on puudutatud isik väljasaadetav.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
8.Kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse esmakordsel lahendamisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei ole nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-52-14 (p 14)). Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on X-i kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud.
9.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel. Nimetatud punktidest tuleneb, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui esineb välismaalase põgenemise oht, ta ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.PPA tugineb põgenemisohu puhul VSS § 68 p-s 3 sätestatule. Selle sätte kohaselt tuleb põgenemisohtu jaatada, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Asja materjalidest nähtub ning puudutatud isiku väidetest saab järeldada, et tal puudub isikut tõendav dokument ning väidetavalt on ta kodakondsuseta isik. Senini ei ole puudutatud isiku ütluste pinnalt ning Läti Vabariigi ametivõiduga koostöös suudetud kindlaks teha isikusamasust, sest registrites ei ole puudutatud isiku nimelist isikut, samuti ei ole andnud tulemust puudutatud isiku vanemate kohta esitatud andmete kontrollimine. Seega ei ole praegu teada isegi see, milline on vastuvõetav riik, sest kuigi puudutatud isikul võib olla varasem side Läti Vabariigiga, ei ole praeguseks tema isikusamasus tuvastatud. Dokumente ei ole puudutatud isikul tema enda väitel juba mitu aastat. Kohtuistungil ei pidanud puudatud isik vajalikuks sisuliselt vastata kohtu küsimusele selle kohta, et kuidas on ilma dokumentideta elamine võimalik ning millised on tema sissetulekud ning kuidas on võimalik ilma dokumentideta raha elamiseks saada. Puudutatud isiku korduvalt kasutatud ebaviisakas sõnakasutus ja kohati verbaalselt agressiivne käitumine kohtuistungil raskendas teabe saamist. Puudutatud isiku haldusmenetluses antud ütlused oma isiku kohta ning senise elu ning dokumentide kohta on laialivalguvad, mittedetailsed ning tõstatavad põhjendatud kahtluse, et need ei vasta tegelikkusele. Ei saa täielikult välistada, et tegemist on
3
3-26-639 kommunikatsiooniraskustest tuleneva olukorraga, kus registritest ei suudeta koheselt leida isikuga seotud andmeid ning ta ongi kodakondsuseta isik, kes elab Lätis, kuid praegu teadaolevad andmed viitavad enam sellele, et puudutatud isik varjab tegelikke asjakohaseid andmeid eesmärgiga vältida enda väljasaatmist või seda vähemalt raskendada. Ebatavaline on ka puudutatud isiku lähemine, et dokumente omamata võib ta teistesse riikidesse siseneda kasvõi töö otsimise eesmärgil ning tema kinnipidamiseks ei ole alust. On elementaarne, et teise riiki minnes võetakse kaasa isikut tõendavad dokumendid, et tõendada oma isikut ja riiki sisenemise õigust. Puudutatud isik tundub aga olevat ekslikul seisukohal, et ta ei vaja reisimiseks või teise riiki tööle minemiseks üldse dokumente. Puudutatud isiku tegevus on isikut tõendavate dokumentidega seoses kohtu hinnangul isikusamasuse kontekstis kahtlusi tekitav ja ebausaldusväärne. Seetõttu nõustub kohus PPA hinnanguga, et isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise õiguslikuks aluseks on VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes § 68 p-ga 3.
11.PPA tugineb õigusliku alusena veel VSS § 23 lg 1 p-le 2 ehk kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Võib nõustuda, et kui puudutatud isik teadlikult esitab valeandmeid selleks, et raskendada enda isiku tuvastamist ning seeläbi takistab väljasaatmismenetlust olulisel määral, siis on tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Praegusel juhul viitavad puudutud isiku tegevus sellele, et ta võib olla esitanud valeandmeid enda isiku kohta, kuid see ei ole sellise kindlusega teada, et saaks praegusel ajahetkel kvalifitseerida puudutud isiku tegevust valeandmete esitamisena. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd isiku tuvastamise menetluses esitades andmed oma isiku ja tema väidetavalt surnud vanemate kohta. Välistada ei saa, et andmete tuvastamine Läti Vabariigi registritest on raskendatud ka nn kirjapildi erinevusest tingituna või muul asjakohasel põhjusel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel hetkel asjaolud sellised, et saaks tõsikindlalt väita valeandmete esitamist või ebapiisavat koostööd PPA-ga. Seetõttu ei ole VSS § 23 lg 1 p-le 2 tuginemine põhjendatud.
12.PPA tugineb puudatatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajaduse hindamisel ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alusele, mis näeb ette, et kinnipidamine on lubatud juhul, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 1 p-s 3 on silmas peetud esmajoones selliseid dokumente (nt pass), milleta ei ole väljasaatmise korraldamine võimalik ning mille saamisele on välismaalane kohustatud kaasa aitama. Puudutatud isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, tema isikusamasus ei ole praeguseks kindel, sest puudutatud isiku antud andmete alusel ei ole Läti Vabariigi ametivõimud suutnud enda andmeregistritest sellist inimest leida ning isikusamasust kinnitada. Samuti on puudutatud isiku ütlused laialivalguvad ning vähese detailsusega, mis raskendab nii isikusamasuse tuvastamist kui ka vastuvõtva riigi kindlaks tegemist ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimist. Seega on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatud ka VSS § 23 lg 1 p 3 alusel.
13.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Puudutatud isiku senine käitumine ja ütlused ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist riigist lahkuda, nt Saksamaale. Kaebaja haldusmenetluses kui ka kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei mõista isik teise riiki minekuks dokumentide vajadust ning on seisukohal, et ta võib vabalt liikuda ükskõik
4
3-26-639 millisesse riiki. Kuna puudutatud isiku seni antud ütluste usaldusväärsus isikuandmete osas on madal ning nende pinnalt ei ole tema ega tema vanemate isikusamasust suudetud tuvastada, siis on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik teadlikult raskendab väljasaatmismenetlust ega ole huvitatud selle lõpptulemusena talle ebasobivasse riiki tagasi pöördumisest (Läti Vabariik on tema hinnangul elamiseks ebasobiv riik), siis puudub ka kohtul veendumus, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tulemuslik.
14.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamatult pärast väljasaadetava kinnipidamist. Taotluses ja kohtuistungil PPA märgitud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Esmalt on PPA-l vaja välja selgitada isikusamasus ja isiku kodakondsus ning seejärel taotleda tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Eelnev võtab aega enam kui 48 tundi.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 8. märtsist 2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.