lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-181/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-181/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
839
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion ja Tanel Saar 26. veebruar 2026, Tartu 3-26-181 X.X.-i kaebus kahju hüvitamiseks seoses lukustatud kambris viibimisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et tutvus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendiga Schmidt ja Šmigol vs Eesti, kus kohus tuvastas, et kinnipeetavat ei saa hoida vanglas lukukambris. Kaebajale teadaolevalt määras EIK hüvitise, mistõttu ei pea kaebaja uuesti kohtusse pöörduma. Kaebaja viibis eelkohtumenetluse ajal 2012-2014 Tallinna Vanglas, kus oli lukukambri süsteem. Tartu Vanglas oli kaebaja mitu korda lukukambris. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kaebajale esindaja võimaldamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 3. veebruari 2026. a määrusega X.X.-i kaebuse (resolutsiooni punkt 1), jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Halduskohus selgitas, et kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja viibis lukustatud kambris. Et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ning Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlused võttis kaebaja tagasi, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtueelse menetluse läbimise kohustus on kinnipeetaval ka juhul, kui talle on teatavaks saanud teiste isikute suhtes tehtud EIK lahendid. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlemata. Kaebaja taotlus talle esindaja määramiseks jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt rahuldamata.

3.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse tühistamiseks. Kaebaja viibis vanas Tallinna Vanglas lukustatud kambris umbes poolteist aastat. Kaebaja oli stressis lukustatud kambrist ja sellepärast sai eluaegse vangistuse. Kuna kaebaja perekonnanimi oli varem Bogdanov, siis ametnikud ei leidnud võib-olla sellepärast vanu avaldusi üles aga avaldused olid esitatud ka kriminaalasja käigus. Kaebaja pöördus Tartu Vangla poole seoses lukustatud kambris viibimise probleemiga, kuid vangla ametnikud ähvardasid kaebajat ja kaebaja kartis ning võttis oma avaldused tagasi. Kaebaja ei pea kirjutama pöördumisi, ta soovib lihtsalt raha kätte saada. Kui kaebaja peab raha saama, siis ta ei pea maksma riigilõivu. Kaebaja palub võimaldada talle esindaja ja otsustada asi uuesti, rahuldada kaebus ja anda raha nii palju kui võimalik. Kaebaja arvab, et ta viibis lukustatud kambris umbes neli aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 3, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
6.Määruskaebuses selgitab kaebaja, et viibis nii Tallinna kui ka Tartu Vanglas lukustatud kambris, kuid ei pea raha kättesaamiseks esitama pöördumisi vanglatele. Ringkonnakohus ei saa kaebajaga nõustuda. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab üheselt, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinni peetaval isikul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinni peetav isik on eelnevalt esitanud nõuetele vastava kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. EIK lahendid teiste isiku suhtes ei anna kinni peetavale isikule õigust pöörduda kahju hüvitamise taotlusega otse halduskohtusse. Kohus usub, et kaebaja nimevahetus ei saa olla vanglale teadmata ja seetõttu ei saanud jääda tähelepanuta ka varasemad taotlused, mis kaebaja esitas vanglale kui ta kandis teist perekonnanime. Kuna kaebaja ei läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ja tema kaebus ei ole seetõttu lubatav, oli halduskohtul alus kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.Samuti jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. 2

Määruskaebus ei sisalda väiteid, mis annaks põhjust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

8.Ringkonnakohus ei näe, et määruskaebuse sisuline läbivaatamine võiks viia kaebaja jaoks soodsa lahendini. Seega kuulub X.X.-i määruskaebus tagastamisele ning puudub alus Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2026. a määruse muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium