4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
X (kaebaja) esitas 12. juulil 2026 hiljem täiendatud kaebuse, milles leidis, et kohus ei ole pärast haldusasja nr 3-24-1896 menetluse lõppemist esitatud taotlust toimiku materjalidest koopiate saamiseks lahendanud. Kaebaja palus kohustada Tallinna Halduskohut väljastama toimiku väljatrükk paberkandjal.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 7. augusti 2026. a määrusega kaebaja menetlusabi ja koopiate saamise taotluse ning edastas haldusasja nr 3-24-1896 menetlusdokumentide koopiad 11. augustil 2026 käsipostiga kaebajale.
3.Kaebaja esitas 9. augustil 2026 kohtule haldusasja menetluse lõpetamise taotluse, sest Tallinna Halduskohus rahuldas kaebaja menetlusabi ning koopiate saamise taotluse.
4.Tartu Halduskohus käsitles 11. augusti 2026. a kohtunõudes kaebaja taotlust kaebusest loobumise avaldusena halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 153 lg 1 mõttes ning selgitas kaebajale kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi ning määras kaebusest loobumise
3-26-2082 tagajärgede mõistmise kohta kinnituse esitamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kui kaebaja kohtunõudele ei vasta, siis mõistab kohus seda nii, et kaebaja on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Kaebaja sai kohtunõude kätte 11. augustil 2026.
5.Kaebaja teatas kohtule 14. augustil 2026 esitatud avaldustes, et ei soovi kaebusest loobuda ning esitas menetluse lõpetamise taotluse ennatlikult. Tallinna Halduskohus rahuldas küll menetlusabi taotluse, kuid kaebajale edastati ainult esimese kohtuastme menetluse materjalid. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tallinna Halduskohut viivitamatult väljastama puuduolevad toimikumaterjalid paberkandjal. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kaebaja esitas 14. augustil 2026 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-1896 vastuväite seoses osaliselt saadetud dokumentidega. Tallinna Halduskohus rahuldas 16. augusti 2026. a määrusega kaebaja vastuväite ning edastas puuduvad materjalid. Tallinna Halduskohus selgitas, et tavapäraselt edastab halduskohus üksnes halduskohtu menetluses olnud toimiku materjale, kuna kohus menetleb taotlusi oma volituste piires. Riigikohus on leidnud, et arhiveeritud toimiku puhul lahendab esimese astme kohus toimikuga tutvumise taotluse ning seetõttu edastab kohus kaebajale puuduvad haldusasja nr 3-24-1896 materjalid.
7.Tallinna Halduskohus teatas Tartu Halduskohtule 17. augustil 2026 vastusena kohtunõudele, et ekslikult edastati kaebajale vaid Tallinna Halduskohtuga seotud dokumendid, Tallinna Halduskohus rahuldas 17. augusti 2026. a määrusega kaebaja vastuväite kohtu tegevusele ning edastas kaebajale kogu toimiku. Kohtu infosüsteemi kohaselt toimetati kaebajale toimiku paberkandjal väljatrükk kätte 26. augustil 2026.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks olevad asjaolud võrreldes kohtusse kaebuse esitamise ajaga muutnud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.
9.Kaebuse eesmärgiks oli, et kaebajale edastataks haldusasja nr 3-24-1896 toimiku väljatrükk paberkandjal, mida kaebaja vajab enda sõnutsi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Kohtule esitatud materjalidest ning kohtu infosüsteemist nähtub, et Tallinna Halduskohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse, kaebaja vastuväite ning otsustas saata kaebajale toimiku väljatrüki paberkandjal. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi. Tallinna Halduskohus on kaebaja taotlused rahuldanud, dokumendid kaebajale edastanud ning puudub jätkuv vajadus Tallinna Halduskohtu kohustamiseks väljastada kaebajale toimiku väljatrükki paberkandjal. Kaebaja kohustamisnõue on muutunud seetõttu ainetuks. HKMS § 154 lg 1 p 4 kohaldamisel tuleb sätete tõlgendada pigem laialt ning kohustamisnõude esitamisel kaebaja õiguskaitsevajaduse ära langemise korral tuleb menetluse lõpetamisel lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15873 p 34; 23. detsembri 2024. a määrus asjas nr 3-21-1862, p 9).
10.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja esitas kaebuses koos kohustamisnõudega ka tuvastamisnõude, mistõttu ei pea
3-26-2082 kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat võimalust tuvastamiskaebusele ülemineku kohta seisukohta avaldada. HKMS § 152 lg 2 alusel ei ole kohus tuvastamiskaebusele üleminekul seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus nr 3-20-580, p-d 12-13). Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole lubatud pelgalt haldusakti või toimingu objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks. Tallinna Halduskohus on jaganud kaebaja seisukohta, et tal on toimiku väljatrüki saamiseks põhjendatud vajadus ning kohus ei ole väljatrüki paberkandjal väljastamisest keeldunud. Seega ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks õigustatud huvi tuvastada Tallinna Halduskohtu tegevuse õigusvastasust. Kohtul ei ole alust arvata, et Tallinna Halduskohus jätaks kaebajale tulevikus paberkandjal dokumendid väljastamata, mistõttu ei esine asjas preventiivset huvi. Juhul kui kaebaja leiab, et talle on dokumentide väljastamise viivitamisega tekkinud kahju, on kaebajal võimalik esitada erialdiseisev kahju hüvitamise nõue kohtule ning selle jaoks eraldi tuvastamiskaebuse menetlemine käesolevas haldusasjas ei ole põhjendatud.
11.HKMS § 155 lg 1 teise lause järgi, kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi 11. augusti 2026. a kohtunõudega, mis on kaebajale kätte toimetatud. Kuigi kohtunõude puhul lähtus kohus kaebaja algsest tahtest kaebusest loobuda, siis selgitused menetluse lõpetamise kohta kattuvad ka menetluse lõpetamisel eesmärgi saavutamise tõttu. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks uuesti kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi selgitada.
12.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
13.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse korras Tallinna Halduskohtu kohustamist väljastada talle viivitamatult haldusasja nr 3-24-1896 toimiku väljatrükk paberkandjal. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
14.Kohtu hinnangul esineb alus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse raames saavutada toimiku väljatrüki saamist paberkandjal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajaks rahuldas Tallinna Halduskohus kaebaja taotlused ning vastuväite seoses toimiku väljatrüki osalise saamisega ning edastas kaebajale toimiku väljatrüki paberkandjal täies mahus. Kaebaja saavutas kaebusega taotletud eesmärgi, mistõttu puudub isikul asjas õiguskaitse vajadus ning seega ei saa kaebajal esineda enam ka esialgse
3-26-2082 õiguskaitse vajadust. Kohus jätab X-i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
15.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
16.Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, mistõttu ei tagasta kohus riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 4). HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebajale ei ole väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.