lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-195/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-195/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
822
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-195

Määruse kuupäev

27. august 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle diagnoosile vastav ravi

1.Lõpetada haldusasja nr 3-26-195 menetlus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (edaspidi kaebaja) esitas 23. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses meditsiinilise abi osutamisega Tartu Vanglas. Kaebuse kohaselt on kaebajal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Kaebaja heidab ette, et talle ei anta vanglas tema diagnoosile vastavaid ravimeid. Kaebaja soovib oma diagnoosile vastavat õiget ravi. Kaebuses sisaldub taotlus riigilõivust vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2019/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1344/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-1753/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kohus selgitas kaebajale 17. augusti 2026. a kohtunõudes esmalt, et käesolevas asjas oli kaebuse esitamise hetkel kohasteks vastustajateks Sihtasutus Viljandi Haigla ja Tartu Vangla, kuna kaebaja viibis 23. jaanuaril 2026 Tartu Vanglas (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. veebruari 2026. a määrus asjas nr 3-25-144, p-d 24 ja 30‒31; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lõige 1). Kohus osutas, et kuna kaebaja paikneb alates 30. juunist 2026 Viru Vanglas, siis ei ole tema ümberpaigutamise tõttu enam võimalik Sihtasutust Viljandi Haigla ja Tartu Vanglat kohustada kaebajale aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosile vastavaid ravimeid andma. Kohus küsis kaebajalt, kas ta soovib kohustamisnõudelt üle minna jätkutuvastusnõudele. Kohus hoiatas, et kui kaebaja ei taotle kohustamisnõudelt jätkutuvastusnõudele üleminekut, siis lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel (kohtu märkus: kohtunõudes ekslikult märgitud p 1 alusel). Ühtlasi andis kohus kaebajale 17. augusti 2026. a kohtunõudega võimaluse esitada 23. jaanuari 2026. a kaebuses esitatud kohustamisnõue hoopis Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla ja Viru Vangla vastu, arvestades, et kaebaja viibib 30. juunist 2026 Viru Vanglas, kus

tervishoiuteenuseid osutab Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Kaebajal tuli kohtunõudele vastata hiljemalt 25. augustil 2026.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ja pooled. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on, et talle oleks vanglas oleku ajal tagatud tema diagnoosile (ATH) vastavad ravimid. Kaebuse esitamise hetkel viibis kaebaja Tartu Vanglas, kus tervishoiuteenuseid osutab Sihtasutus Viljandi Haigla. Kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks Tervisekassa. Nagu kohus 17. augusti 2026. a kohtunõudes selgitas, siis tulenevalt kohtupraktikast on antud juhul vastustajateks Sihtasutus Viljandi Haigla ja Tartu Vangla. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja taotleb Tartu Vangla ja Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist tagada talle tema diagnoosile (s.o ATH) vastav ravi (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
4.Kaebaja on pärast kaebuse esitamist paigutatud 30. juunil 2026 Tartu Vanglast Viru Vanglasse, kus tervishoiuteenuseid osutab Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Olukorras, kus kaebaja on Tartu Vanglast ümber paigutatud Viru Vanglasse, ei ole kaebuses esitatud kohustamisnõue Tartu Vangla ja Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest Tartu Vanglal ega Sihtasutusel Viljandi Haigla ei ole võimalik otsustada kaebajale ravimite määramist Viru Vanglas. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õiguskaitsevajadus kohustamiskaebuse esitamisel on langenud ära vaidluse ammendumise tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 2024. a määrus asjas 3-21-1862, p 9).
5.Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
6.Kohus küsis 17. augusti 2026. a kohtunõudes kaebajalt, kas ta soovib kaebuses esitatud kohustamisnõudelt üle minna jätkutuvastusnõudele. Kaebajal tuli kohtule vastata hiljemalt 25. augustil 2026. Kaebaja sai kohtunõude kätte 22. augustil 2026, kuid ei ole käesoleva ajani kohtunõudele vastanud. Sellest saab järeldada, et kaebaja ei ole soovinud menetluse jätkamist Tartu Vangla ja Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse (s.o kaebajale tema diagnoosile vastava ravi andmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ühtlasi ei ole kaebaja avaldanud soovi esitada kaebuses esitatud kohustamisnõue Viru Vangla ja Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla vastu.
7.Kuna kaebaja ei ole tuvastamisnõudele üleminekut taotlenud, siis lõpetab kohus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel praeguse asja menetluse. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
8.Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20263-26-2371/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2069/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium