Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
28.08.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-2356
Haldusasi
X esialgse õiguskaitse taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja vangla e-poest ostude sooritamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse
Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
3-26-2356
Tallinna Vangla selgitas 06.08.2026 seisukohas järgmist:
Kaebaja on esitanud 31.07.2026 vanglale vaide (reg nr 1-8/1-26/175-1), mis on menetlemisel. Seega on kaebaja taotluse esitamine küll lubatud, kuid vastustaja hinnangul taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis otsustaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidluse sisuliselt ära. Kohtupraktika kohaselt tuleks seda vältida ja seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid. Vangla hinnangul esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid kaalukaid argumente ei nähtu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 45 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Kord poolaastas on küll seadusega sätestatud miinimum, kuid kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus nõuda kokkusaamise võimaldamist iga kuu. 30.07.2026 seisuga oli Tallinna Vanglas kinni peetavate isikute arv 1020 ja 05.08.2026 seisuga 1027. Pikaajaliste kokkusaamiste tube on vanglas kaheksa, mis seab ilmselgelt ruumilised piirangud kokkusaamiste võimaldamisele ja vanglal tuleb paratamatult teha valikuid. Taotlejal on olnud 2026. a juba neli pikaajalist kokkusaamist Yiga ja seetõttu tema taotlust ei rahuldatud. Kui kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat taotlejale pikaajalist kokkusaamist soovitud ajavahemikul võimaldama, riivaks see otsus oluliselt mõne teise kinnipeetava ja tema lähedaste eraelu, sest vanglal tuleks ruumi vabastamiseks kokkusaamiseks antud luba kehtetuks tunnistada. Pikaajaline kokkusaamine on üks lähedastega suhtlemise viisidest. Kinni peetavatele isikutele võimaldatakse ka lühiajalisi kokkusaamisi ja videokohtumisi ning suhelda saab ka kirja ja telefoni teel. Taotlejal on Y-iga toimunud 2026. a 28 videokohtumist, lühiajaliste kokkusaamiste võimalust nad ei ole soovinud kasutada. Tagatud on neile ka võimalus suhelda telefoni ja kirja teel. Pikaajalisele kokkusaamisele saab kinnipeetav toiduaineid e-poest ette tellida siis, kui tema taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks on rahuldatud ja kokkusaamine on graafikus ajaliselt planeeritud. Kuna taotleja taotlust ei rahuldatud, siis hetkel ta pikaajalisele kokkusaamisele toidukaupa ette tellida ei saa, kuid ta saab e-poest kaupa osta tavapärases korras. Vangiregistri andmetel on taotlejal e-poele viimati tavatellimus esitatud 05.08.2026.
3-26-2356 pikaajalisele kokkusaamisele, on taotlejal ka muid võimalusi lähedastega suhtlemiseks (nt lühiajaline kokkusaamine, videokohtumised, telefoni või kirja teel suhtlus). Taotluses puuduvad andmed, et loetletud suhtlusviiside kasutamine oleks taotlejal takistatud või võimatu. Ka ei saaks tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaadet pidada väga heaks. Tulenevalt VangS § 25 lg 2 viimasest lausest sätestatakse VSkE-s pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu. VSkE § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Vaidlus puudub, et taotlejale on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi viimase poole aasta jooksul rohkem kui üks kord (dtl 27). Lisaks esinevad ülekaalukad kolmandate isikute huvid. Nii on vastustaja selgitanud, et 05.08.2026 seisuga on kinni peetavaid isikuid Tallinna Vanglas 1027. Pikaajaliste kokkusaamiste tube on vanglas aga kaheksa, mis seab ruumilised piirangud pikaajaliste kokkusaamiste korraldamisele. Ühtlasi puudub alus kahelda vangla väites, et pikaajalised kokkusaamised on taotleja soovitud ajaks juba planeeritud. See tähendab, et kui kohus nõustuks esialgse õiguskaitse taotlusega, siis kannataks mõni teine kinnipeetav, kellele lubatud pikaajaline kokkusaamine tuleks tühistada. Esialgse õiguskaitse lahendamiseks puudub vajadus välja nõuda konkreetne graafik, kuivõrd on ilmne, et kui vanglas viibib 1027 kinni peetavat isikut, kuid tube pikaajaliseks kokkusaamiseks on üksnes 8, siis ei pruugi saada kõiki taotlusi soovitud kuupäevadel rahuldada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse vanglalt tõendite väljanõudmiseks (HKMS § 62 lg 2). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1). Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3)
X palub 11.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus.
Taotluses esitatud kaebaja väidete hindamisel ei saanud kohus tugineda üksnes vastustaja esitatud tõenditele, vaid pidi vajadusel abistama kaebajat täiendavate tõendite kogumisel. Tallinna Halduskohtu positsioon ei vasta Eesti ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktikale. EIK väljakujunenud praktika kohaselt ei tohi riik vahistatule pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisel tugineda ainuüksi keelavale õigusnormile, vaid peab põhjendama, miks on selline piirang konkreetse vahistatu puhul vajalik ja õigustatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varasemates vahistatute pikaajalise kokkusaamise keeldu käsitlevates lahendites leidnud, et selline keeld riivab PS §-s 26 sätestatud õigust perekonnaelu puutumatusele, mis tähendab õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses. Kokkusaamise piirangud riivavad PS §-s 26 sätestatud õigust perekonnaja eraelu puutumatusele. VangS § 23 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kokkusaamiste võimaldamise kaudu vanglaväliste suhete säilimise soodustamisel on oluline roll isiku põhiõiguste tagamisel. Samuti saab kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka kuuluvaks ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisseelamise saavutamiseks. 3(5)
3-26-2356
VSkE § 45
4(5)
3-26-2356
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.