lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2356/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2356/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2356/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2356

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja vangla e-poest ostude sooritamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X resolutsiooni p 4 peale.

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse

2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
3.Jätta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni p 3 peale läbi vaatamata.

Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X esitas 31.07.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse võimaldada taotlejale pikaajaline kokkusaamine elukaaslase Y-iga perioodil 19.09-20.09.2026, samuti võimalus e-poe kaudu toitu osta. Taotluse kohaselt võimaldatakse teistele kinnipeetavatele pikaajalisi kokkusaamisi iga kuu, kuid taotlejale selle võimaldamisest keelduti. Keelates õigusvastaselt taotlejale pikaajalise kokkusaamise, on vangla ülemääraselt sekkunud taotleja õigusesse perekonnaelu puutumatusele. Ka pikaajaline kokkusaamine on hõlmatud põhiseadusliku õigusega perekonnaelu puutumatusele.

3-26-2356

Tallinna Vangla selgitas 06.08.2026 seisukohas järgmist:

Kaebaja on esitanud 31.07.2026 vanglale vaide (reg nr 1-8/1-26/175-1), mis on menetlemisel. Seega on kaebaja taotluse esitamine küll lubatud, kuid vastustaja hinnangul taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis otsustaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidluse sisuliselt ära. Kohtupraktika kohaselt tuleks seda vältida ja seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid. Vangla hinnangul esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid kaalukaid argumente ei nähtu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 45 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Kord poolaastas on küll seadusega sätestatud miinimum, kuid kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus nõuda kokkusaamise võimaldamist iga kuu. 30.07.2026 seisuga oli Tallinna Vanglas kinni peetavate isikute arv 1020 ja 05.08.2026 seisuga 1027. Pikaajaliste kokkusaamiste tube on vanglas kaheksa, mis seab ilmselgelt ruumilised piirangud kokkusaamiste võimaldamisele ja vanglal tuleb paratamatult teha valikuid. Taotlejal on olnud 2026. a juba neli pikaajalist kokkusaamist Yiga ja seetõttu tema taotlust ei rahuldatud. Kui kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat taotlejale pikaajalist kokkusaamist soovitud ajavahemikul võimaldama, riivaks see otsus oluliselt mõne teise kinnipeetava ja tema lähedaste eraelu, sest vanglal tuleks ruumi vabastamiseks kokkusaamiseks antud luba kehtetuks tunnistada. Pikaajaline kokkusaamine on üks lähedastega suhtlemise viisidest. Kinni peetavatele isikutele võimaldatakse ka lühiajalisi kokkusaamisi ja videokohtumisi ning suhelda saab ka kirja ja telefoni teel. Taotlejal on Y-iga toimunud 2026. a 28 videokohtumist, lühiajaliste kokkusaamiste võimalust nad ei ole soovinud kasutada. Tagatud on neile ka võimalus suhelda telefoni ja kirja teel. Pikaajalisele kokkusaamisele saab kinnipeetav toiduaineid e-poest ette tellida siis, kui tema taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks on rahuldatud ja kokkusaamine on graafikus ajaliselt planeeritud. Kuna taotleja taotlust ei rahuldatud, siis hetkel ta pikaajalisele kokkusaamisele toidukaupa ette tellida ei saa, kuid ta saab e-poest kaupa osta tavapärases korras. Vangiregistri andmetel on taotlejal e-poele viimati tavatellimus esitatud 05.08.2026.

3.Tallinna Halduskohus võttis 10.08.2026 määrusega asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodist 01.04.–31.07.2026 (resolutsiooni p 1); rahuldas X menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata X tõendite kogumise taotluse (resolutsiooni p 3); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4); asendas lahendi avalikustamisel taotleja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 5). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 33-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole tungiv. Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus 2(5)

3-26-2356 pikaajalisele kokkusaamisele, on taotlejal ka muid võimalusi lähedastega suhtlemiseks (nt lühiajaline kokkusaamine, videokohtumised, telefoni või kirja teel suhtlus). Taotluses puuduvad andmed, et loetletud suhtlusviiside kasutamine oleks taotlejal takistatud või võimatu. Ka ei saaks tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaadet pidada väga heaks. Tulenevalt VangS § 25 lg 2 viimasest lausest sätestatakse VSkE-s pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu. VSkE § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Vaidlus puudub, et taotlejale on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi viimase poole aasta jooksul rohkem kui üks kord (dtl 27). Lisaks esinevad ülekaalukad kolmandate isikute huvid. Nii on vastustaja selgitanud, et 05.08.2026 seisuga on kinni peetavaid isikuid Tallinna Vanglas 1027. Pikaajaliste kokkusaamiste tube on vanglas aga kaheksa, mis seab ruumilised piirangud pikaajaliste kokkusaamiste korraldamisele. Ühtlasi puudub alus kahelda vangla väites, et pikaajalised kokkusaamised on taotleja soovitud ajaks juba planeeritud. See tähendab, et kui kohus nõustuks esialgse õiguskaitse taotlusega, siis kannataks mõni teine kinnipeetav, kellele lubatud pikaajaline kokkusaamine tuleks tühistada. Esialgse õiguskaitse lahendamiseks puudub vajadus välja nõuda konkreetne graafik, kuivõrd on ilmne, et kui vanglas viibib 1027 kinni peetavat isikut, kuid tube pikaajaliseks kokkusaamiseks on üksnes 8, siis ei pruugi saada kõiki taotlusi soovitud kuupäevadel rahuldada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse vanglalt tõendite väljanõudmiseks (HKMS § 62 lg 2). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1). Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

X palub 11.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus.

Taotluses esitatud kaebaja väidete hindamisel ei saanud kohus tugineda üksnes vastustaja esitatud tõenditele, vaid pidi vajadusel abistama kaebajat täiendavate tõendite kogumisel. Tallinna Halduskohtu positsioon ei vasta Eesti ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktikale. EIK väljakujunenud praktika kohaselt ei tohi riik vahistatule pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisel tugineda ainuüksi keelavale õigusnormile, vaid peab põhjendama, miks on selline piirang konkreetse vahistatu puhul vajalik ja õigustatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varasemates vahistatute pikaajalise kokkusaamise keeldu käsitlevates lahendites leidnud, et selline keeld riivab PS §-s 26 sätestatud õigust perekonnaelu puutumatusele, mis tähendab õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses. Kokkusaamise piirangud riivavad PS §-s 26 sätestatud õigust perekonnaja eraelu puutumatusele. VangS § 23 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kokkusaamiste võimaldamise kaudu vanglaväliste suhete säilimise soodustamisel on oluline roll isiku põhiõiguste tagamisel. Samuti saab kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka kuuluvaks ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisseelamise saavutamiseks. 3(5)

3-26-2356

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni punkte 3 (tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine) ja 4 (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine). Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja ei saa vaidlustada määruse resolutsiooni punkti 3. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni p 4 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole antud asjaoludel tungiv. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt, et võttes arvesse kaebuse väiteid, esineks määruskaebuse esitaja suhtes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht.
7.Tallinna Vangla 30.07.2026 vastusest nr 6-5/1-26/2757-2 nähtub, et kaebajale on viimase poole aasta jooksul võimaldatud pikaajaline kokkusaamine neljal korral: 12.02.2026, 07.03.2026, 23.05.2026 ja 21.07.2026. Selgitati, et kinnipeetavaid/vahistatuid, kes soovisid saada 2026. aasta septembrikuus pikaajalist kokkusaamist, oli rohkem, kui vanglal on võimalik neid võimaldada, ning eelistatud olukorras olid kinnipeetavad/vahistatud, kes ei olnud varem või lähikuudel saanud pikaajalist kokkusaamist ning seetõttu jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebajat teavitati, et võimalusel, kui kinnipeetav/vahistatu loobub talle võimaldatud kokkusaamisest, siis avaneb võimalus nendel kinnipeetavatel/vahistatutel, kellele keelduti pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest, saada pikaajaline kokkusaamine.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kaebaja viidatud otsuse nr 3-19-2061 punktis 20.3. Riigikohus selgitas: „Vaatamata sellele, et üks taotlus võidakse jätta rahuldamata, ei ammendu sellega kinnipeetava õigus esitada sel poolaastal uusi pikaajalise kokkusaamise taotlusi. Teiseks näeb säte1 ette üksnes miinimumi, välistamata võimalust saada poolaasta jooksul enam kui üks pikaajaline kokkusaamine, kui see on vangla olukorda ja teiste kinnipeetavate soove arvestades võimalik.“ Kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-18-537 ei toeta kaebaja seisukohta. Nimelt ei nähtu käesoleval juhul, et vangla oleks keeldunud kokkusaamisest selle tõttu, et kaebajal on toimunud pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul ja seetõttu puudub tal subjektiivne õigus nõuda pikaajalist kokkusaamist, vaid põhjusel, et soovijate paljususe tõttu on eelistatud kinni peetavad isikud, kes ei olnud varem või lähikuudel pikaajalist kokkusaamist saanud.
9.Eeltoodust nähtuvalt on seadusega ettenähtud miinimum kaebajale tagatud. Olukorras, kus põrkuvad võistlevad huvid – kuivõrd kaebaja on võrreldes teiste kinni peetud isikutega soodsamas seisundis – on kinnipidamisasutusel seadusest tulenev kohustus võimaldada ka teistele kinni peetavatele isikutele VSkE §-st 45 tulenevat pikaajaliste kokkusaamiste miinimumi. Kuigi kaebaja kinnipidamine on tema jaoks individuaalne kogemus, on tegemist vangistuskogemuse aspektiga, mida jagavad kõik kinni peetavad isikud. Käesolevalt on kaebajal leevendava meetmena võimalus taotleda abikaasaga klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist ning kasutada teisi ettenähtud suhtlusvõimalusi.

VSkE § 45

4(5)

3-26-2356

10.Kuivõrd kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks jääb rahuldamata, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajaduse kokkusaamise tarbeks e-poest toiduainete ostmiseks.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2102/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja