lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-411/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-411/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-411

Määruse kuupäev

13. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X (taotleja) esitas 12. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et vaidlustada Advokatuuri 8. jaanuari 2026. a otsust, millega jäeti aukohtumenetlus advokaat Kadi Sitska suhtes algatamata. Advokaadi tegevuse peale on esitatud advokatuurile kaebus nr 2-15/25/774-2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud huvitatud isiku kaebuse vaatab läbi halduskohus (advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lõige 1). Taotlusest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi Advokatuuri otsuse peale kaebuse esitamiseks halduskohtumenetluses ning seega kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 10 lg-le 2 halduskohtu pädevusse.
3.Kohus selgitab esmalt aukohtumenetluse olemust ning kaebeõiguse piire ning lahendab seejärel riigi õigusabi taotluse sisuliselt.
4.Taotlejal kui huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene aga taotlejale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a

3-26-411 määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Seega saab taotleja kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ning kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2357, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on varasemalt korduvalt Advokatuuri aukohtu otsuseid halduskohtus vaidlustanud ja talle on varasemalt selgitatud aukohtumenetluse olemust ning kaebeõiguse piire (vt nt haldusasjad nr 3-25-2933, 3-21-1590, 3-21-937, 3-21-831, 3-16-1887) ning seeläbi omab taotleja kaebuse esitamiseks vajalikku kogemust ning teadmisi. Lisaks on taotleja aastate jooksul esitanud Tartu Halduskohtule üle 500 kaebuse ja taotluse, millest nähtuvalt on taotleja halduskohtumenetluses osalemises vägagi kogenud. Taotleja on ise võimeline kohtule ka selgitama, milliseid menetlusnorme on aukohus tema kaebuse menetlemisel rikkunud. Selliste selgituste esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. X suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
6.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui taotleja soovib vaidlustada kohtus Advokatuuri aukohtu 8. jaanuari 2026. a otsust, siis tuleb tal tähelepanu pöörata ka kaebetähtaja järgimisele. Olenevalt sellest, millal taotleja sai nimetatud otsuse kätte, hakkas kulgema ka selle vaidlustamise 30-päevane tähtaeg tühistamis- ja kohustamisnõude puhul (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2). Seega ei pruugi kaebuse esitamine olla enam tähtaegselt võimalik.
7.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja