XXX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
65 883,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu; registrikood 11488826) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Teha vaheotsus lõppotsusena. Jätta XXX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu 65 883,13 euro nõudes rahuldamata aegumise tõttu.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Mõista hagejalt XXXlt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 1000 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus vabastas hageja 29.06.2016 määrusega. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista hagejalt XXXlt kostja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud summas 1710 eurot. Kohustada hagejat tasuma punktis 3.6. väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 3.2 täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited kostja seisukohtadele
1.XXX (hageja) esitas 16.04.2016 kohtule hagiavalduse Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu 65 883,13 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (edaspidi kostja või liisinguandja) ja Alnebor OÜ (edaspidi liisinguvõtja) 15.09.2008 kapitalirendilepingu nr 280915AL. Liisinguandja, liisinguvõtja ning müüa sõlmisid 15.09.2008 ostu-müügi lepingu nr 280915AL hinnaga 991 200 krooni ehk 63 349 eurot. Liisinguandja sõlmis 15.09.2008 hagejaga käenduslepingu nr 280915AL liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks solidaarselt liisinguvõtjaga. Hageja vastutuse piirmäär oli 1 030848 krooni ehk 65 883,13 eurot. Sõidukile tehti lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka vabatahtlik liikluskindlustus, kus kostja oli nii kindlustatu kui ka soodustatud isik. Hageja tegi 02.06.2009 päringu AS Silberautole (Mercedese ametlik esindaja), kes vastas, et sellise VIN-koodiga autot, milline on liisingulepingu esemeks, ei ole toodetud. Politsei teatas hagejale 26.06.2009 et sõiduauto on kuulutatud tagaotsitavaks. Hagejale teadaolevalt pole sõiduauto asukoht tänaseni teada. Liisinguandjat teavitati kindlustusjuhtumist. Liisinguvõtja ei täitnud alates aprillist 2009 lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles kostja 11.06.2009 liisingulepingu üles ja nõudis sõiduki tagastamist. Liisinguvõtja sõidukit ei tagastanud. Seetõttu nõudis kostja hagejalt kui käendajalt liisingulepingust tulenevat kahjuhüvitist käendaja vastutuse piirmäära ulatuses ehk summas 65
2 (8)
2-16-6035 883,13 eurot. Hageja kostja nõudega ei nõustunud ning vaidles sellele täielikult vastu. Kuna pooled ei jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, pöördus kostja kohtusse nõudes hagejalt 65 883,13 eurot. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud kostaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 08.01.2013 otsusega Harju Maakohtu otsuse, rahuldas kostja hagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 65 883,13 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 17.04.2013.
3.Vastavalt kindlustuspoliisile oli sõiduk kindlustatud ka kahjustuse, hävimise ja varguse riski vastu. Seega toimus liisingulepingu esemeks olnud kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum, kuid kostja, kes oli kindlustuslepingu järgi nii kindlustatu, kui ka soodustatud isik, ei esitanud kindlustuslepingust tulenevat nõuet kindlustushüvitise saamiseks. Hageja leiab, et kuna kostja ei esitanud kindlustusseltsi vastu nõuet, tekitas kostja sellega hagejale õigusvastaselt kahju.
4.Hageja leiab, et sai endale kahju tekkimisest teada 17.04.2013 kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitist välja mõisteti. Selleks, et kahju hüvitamise nõue muutuks sissenõutavaks ja aegumistähtaeg algaks, peaks kahju hüvitamise kohustus olema kahju hüvitama kohustatud isikul tekkinud. Kahju hüvitamise nõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja taotleb vaheotsuse tegemist. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud väidetavast kahjust teada saama 11.06.2009, so hetkest kui kapitalirendileping öeldi üles ja kohustati hagejat tasuma võlgnevus. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud väidetavast kahjust teada saama hiljemalt 24.08.2010, mis kostja esitas hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-10-40740. Seega on hageja nõue aegunud hiljemalt 24.08.2013.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
9.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
3 (8)
2-16-6035
10.Poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt ei tulene hageja nõue mitte käenduslepingust, vaid kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja käsitluse kohaselt on tal kostja vastu nõue tulenevalt heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, s.o VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohus nõustub, et võimaliku õigusliku alusena kohalduvad käesolevas asjas VÕS kahju õigusvastase tekitamise sätted.
11.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
12.Vaidluse all ei ole käesolevas asjas aegumise kontekstis see, kas hageja väidete õigsuse korral oleks kahju hüvitama kohustatud isikuks kostja ja hageja teadmine sellest, vaid see, millal hageja sai teada kahju tekkimisest.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduautole Mercedes-Benz S350 (tehasetähisega XXX) (edaspidi sõiduk) tehti lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka vabatahtlik liikluskindlustus, mille kohaselt kostja oli nii kindlustatu kui ka soodustatud isik. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduk oli vabatahtliku kindlustusega kindlustatud ka kahjustuse, hävimise ja varguse riski vastu. Hageja väitel toimus kindlustusjuhtum (hävimise või varguse tõttu). Tulenevalt hageja esitatud asjaoludest sai kindlustusjuhtum toimuda enne 02.06.2009, mil hageja teatas sõiduki kaotsiminekust politseile. Asjaolu, et hageja teatas 02.06.2009 politseile sõiduki kaotsiminekust on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri 26.06.2009 vastusega (I kd tl 22), mille kohaselt on politsei vastanud 02.06.2009 kirjale 26.06.2009 seda, et sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks. Hageja väitel teavitas ta kindlustusjuhtumist ka liisinguandjat (kostjat). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal hageja kostjat kindlustusjuhtumist teavitas. Kohus leiab, et hageja esitatud seisukohtadest tulenevalt ei saanud see ajahetk olla oluliselt hiljem politseile teatamisest, so kuupäevast 02.06.2009.
14.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja pidi oma nõudest kostja vastu teada saama 11.06.2009, siis kui kapitalirendileping öeldi üles ja kohustati hagejat tasuma võlgnevus. Nimelt nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et kapitalirendileping öeldi üles liisingumaksete tasumata jätmise tõttu. Sellest ei saa tuletada kohtu hinnangul kostja kohustust esitada kindlustushüvitise nõue ja hageja ei saanud sellest hetkest olla teadlik, et kostja kindlustusandja vastu nõuet ei esita.
15.Võtmata käesoleval hetkel seisukohta, kas kostjal oli kohustus nõuda kindlustusandjalt kindlustushüvitist, hindab kohus, millal oleks hageja väidete õigsuse korral saanud kostjal tekkida kohustus pöörduda kindlustusandja poole. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS § 449 lg 2 kohaselt kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Seega saanuks kostjal tekkida kohustus kindlustusandjale kindlustusjuhtumist teatada viivitamata pärast 02.06.2009. VÕS § 475 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Arvestades väidetava kindlustusjuhtumi toimumise aega, algaks nimetatud nõude aegumistähtaeg 2009.aasta lõpust ja nõue aeguks 01.01.2013. Seega saanuks kostja hiljemalt 31.12.2012 esitada kindlustusandja vastu nõude, juhul kui tegemist oleks olnud olukorraga, kus kindlustusvõtja tahtlus kindlustusjuhtumist teatamata jätmiseks puudus.
16.Järgmisena tuleb hinnata, millal kostja hageja väidete õigsuse korral oma kohustust rikkus, millal hageja sellest teada pidi saama ja millal sai hagejale kahju tekkida. Kohus leiab, 4 (8)
2-16-6035 et olukorras, kus kindlustusvõtja, teades kindlustusjuhtumist, ei teata tahtlikult viivitamatult kindlustusandjale kahjujuhtumi toimumisest, kaotab õiguse saada kindlustushüvitist. Kui lähtuda hageja seisukohast, et kostjal oli kohustus kindlustusandja poole kindlustushüvitise nõudega pöörduda, siis viivitamata kindlustusandja poole pöördumata ta rikub nimetatud kohustust. Seega saaks hageja väidete õigsuse korral lugeda kostja kohustust rikkunuks alates 02.06.2009, kuid hiljemalt 01.01.2013.
17.Kohus leiab, et hagejale oli teada asjaolu, et kostja kindlustusandjalt kindlustushüvitist ei nõua siis, kui kostja esitas hageja vastu 24.08.2010 hagi tsiviilasjas nr 2-10-40740 ja hageja sai kostja hagi kätte. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-10-40740 esitas kostja hageja vastu samas suuruses nõude, mida kindlustusjuhtumi toimumisel oleks olnud kohustatud hüvitama kindlustusandja. Seega pidi hageja teadma 24.08.2010 hagi kättesaamisel, et kostja kavatseb hüvitist sõiduki eest nõuda mitte kindlustusandjalt, vaid hagejalt. Samas poleks saanud kostja enam kindlustusandja vastu nõuet esitada pärast 31.12.2012, mistõttu hiljemalt 01.01.2013 pidi hagejal olema selgus selles, et kindlustusandjalt hüvitise nõudmine pole enam võimalik. Seejuures oli hagejale teada, et kostja jätkas menetlust hageja suhtes tsiviilasjas nr 210-40740, mille menetlus jõudis lõpule alles 17.04.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumise järgselt.
18.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt pole nõutav mitte ainuüksi teadmine kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, vaid piisab nendest asjaoludest teadma pidamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja pidi kostja võimalikust kohustuse rikkumisest teada saama hiljemalt 01.01.2013 ja ühtlasi sai hageja teada ka väidetavast kahju tekkimisest hagejale.
19.Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, et kahju hüvitamise nõue ei saa tekkida enne selle sissenõutavaks muutumist ning kahju hüvitamise nõue tekib vahetult pärast väidetud kahju tekitanud sündmust. Samuti märkis tsiviilkolleegium arutuse all olevas asjas, et hageja väidetud kahju sai tekkida varem ning kahjuks ei saanud olla mitte kahjuhüvitise maksmine kannatanutele, vaid kannatanute kahjuhüvitisnõude tekkimine hageja vastu. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12 p 10). Kohus leiab, et Riigikohtu nimetatud seisukohad on ka käesolevas asjas kohaldatavad. Samuti ei saa kohtu arvates käesolevas asjas kahju tekitava sündmusena käsitleda hageja viidatud kohtuotsuse jõustumist, vaid asjaolu, millest alates on võimalik järeldada, et hageja on oma väidetavat kohustust rikkunud. Selleks asjaoluks oli teadma pidamine, et kostja kindlustusandja vastu kindlustushüvitise saamise nõuet ei esita.
20.Kohtu hinnangul ei mõjuta antud juhul kahjust teadasaamist tsiviilasjas nr 2-10-40740 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumine 17.04.2013. Riigikohus on 19.06.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12 märkinud, et asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati alles ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. (Riigikohtu 19.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12). Tallinna Ringkonnakohtu otsus ega selle jõustumise hetk ei loonud mingit täiendavat asjaolu, mis oleks hageja kahju tekkimisel arvestatav. Hagejal olid teada kõik asjaolud, mille pinnalt koostada hagi ja esitada see kostja vastu alates 24.08.2010 hagi kättesaamisest, kuid hiljemalt 01.01.2013.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue TsÜS § 142 lg 1 ja TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegunud hiljemalt alates 01.01.2016. Hageja esitas hagi 16.04.2016, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida otsuses nõude põhjendatust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5 (8)
2-16-6035
22.Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud hageja. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 2957,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulu jääb tema enda kanda.
23.TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja poolt tasumata riigilõivu summas 1000 eurot mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 179 lg 1-9 sätestatule ja see tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
24.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb hagejal maksete viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud nõuetekohaselt.
25.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
26.Kostja on palunud hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud summas 2070 eurot. Hageja leiab, et 08.09.2016 tehtud toimingute maht 9 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Esiteks sisaldas kostja menetlusdokument muuhulgas ka taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Tegemist ei ole sellise menetluskuluga, millist saaks vastaspoolelt välja mõista. Teiseks esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja hinnangul ei olnud nimetatud taotluse esitamine põhjendatud. Hageja hinnangul on kostja 27.09.2016 tehtud toimingud mahuga 1 tund ebavajalikud. Nimelt esitas hageja kohtu nõudel seisukoha kostja tagatise taotluse, hagi läbi vaatamata jätmise taotluse ja aegumise kohta vaheotsuse tegemise taotluse osas. Kostja oli oma väited eelnimetatud taotlustes juba esitanud, seega puudus igasugune vajadus hageja seisukoha pinnalt veelkord oma seisukohta väljendada. Hageja leiab, et kostja poolt 11.10.2016 tehtud menetlustoiming ajakuluga 1 tund 45 minutit ei ole mõistlik ega põhjendatud kulu. Hageja on arvamusel, et kostja 02.12.2016 tehtud toimingute maht 5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Nimelt oli kostja vastus hagile väga suures osas kopeeritud kostja esialgsest vastusest hagile, millise kulud on kostja arvestanud juba 08.09.2016 tehtud toimingute mahu hulka. Lisaks on kostja kajastanud hagiga tutvumise kulu topelt – nii 08.09.2016 kui ka 02.12.2016 tehtud toimingute all.
27.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
28.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnevad kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud alljärgnevas: •
2-16-6035 • 21.09.2016 – tõendi esitamine kohtule ajakuluga 30 minutit, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas 60 eurot; • 11.10.2016 – tutvumine hageja määruskaebusega, vastuse koostamine ajakuluga 1 tund 45 minutit, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas 210 eurot; • 02.12.2016 – tutvumine hagiga ja lisadega, seisukoht, hagi vastuse koostamine ajakuluga 5 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so summas 600 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt nimetatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ehkki kohus kostjalt hageja 26.09.2016 esitatud seisukohale arvamust ei küsinud, leiab kohus, et kostja poolt 27.09.2016 esitatud seisukoht oli vajalik, kuna aitas kohtu hinnangul kaasa kostja poolt esitatud taotluste lahendamisele.
29.Kostja lepingulise esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg on kostja hinnangul kokku 17 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist osaliselt põhjendatud ajakuluga. Põhjendatud on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 08.09.2016 menetlustoimingutele. Vastavalt hagi asjaoludele, kostja menetlusdokumendis esitatud seisukohtadele ja taotlustele võib pidada kostja lepingulise esindaja menetluskulu 9 tunni ulatuses põhjendatuks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et menetlustoimingu põhjendatust tuleks hinnata lähtudes sellest, kas mingi taotluse esitamine oli antud olukorras põhjendatud või mitte. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 27.09.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ühe tunni ulatuses on samuti põhjendatud, kuna see vastab ajakulule, mis on vajalik hageja 26.09.2016 menetlusdokumendis esitatud väidete läbitöötamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Samal põhjusel on mõistlik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu 11.10.2016 menetlustoimingu puhul. Samuti võib lugeda põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 minuti ulatuses 21.09.2016 tõendi esitamiseks.
30.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu 02.12.2016 menetlustoimingu puhul. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud toimingute maht 5 tunni ulatuses on ülepaisutatud ja kostja vastus hagile sisaldab suures osas seisukohti, mis sisalduvad kostja esialgses vastuses hagile, millise kulud on kostja arvestanud juba 08.09.2016 tehtud toimingute mahu hulka. Arvestades kostja poolt esitatud täiendavate seisukohtade mahtu, võib pidada mõistlikuks ja põhjendatuks 02.12.2016 menetlustoimingu ajakulu 2 tunni ulatuses.
31.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus (3-2-1-11514, p 14).
32.Kostja lepingulise esindaja ühe töötunni hinnaks on märgitud 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab kostja esindaja töötunni hinda põhjendatud ja vajalikuks. See on kooskõlas vaidluse asjaolude keerukuse määraga. Kohus leiab, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega.
7 (8)
2-16-6035
33.Seega, arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ulatuseks 14 tundi ja 15 minutit, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja kulu summas 1710 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.