Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, milles kohus menetluse lõpetas, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Määruse resolutsiooni puntide 5 ja 6 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 150 lg 8). Asjaolud ja menetluse käik 05.05.2013 esitas AS Kommertspank „Moskva Munitsipaalpank – Moskva Pank” (praeguse nimega BM-Bank PJSC, hageja I) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu aktsionäride 9. aprilli 2013 üldkoosoleku (vaidlusalune koosolek) otsuste vaidlustamiseks. 09.07.2013 esitas Eesti Vabariik (Finantsinspektsiooni kaudu, hageja II) Harju Maakohtule hagi kostja vastu vaidlusaluse koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või teise võimalusena tühisuse tuvastamiseks. Maakohus alustas selle hagi menetlemist tsiviilasjana nr 2-13-32838 ja liitis hagi ühiseks lahendamiseks käesolevas asjas varem menetlusse võetud hageja I hagiga. 18.03.2016 otsusega jättis Harju Maakohus mõlemad hagid rahuldamata. Kõik hageja I nõude menetlemisega seotud kulud jättis kohus hageja I kanda ning hageja II hagi menetlemisega seotud kulud hageja II kanda. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus lahendas hageja II hagi ja palus menetluse selles osas lõpetada või alternatiivselt jätta maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hagejate kanda. 12.01.2017 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning hagejate apellatsioonkaebused ja kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.

2(4)

10.02.2017 esitasid kõik tsiviilasja nr 2-13-20519 menetlusosalised ringkonnakohtule ühise avalduse, milles paluvad võtta vastu hagejate loobumine hagidest, tühistada Harju Maakohtu 18.03.2016 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-20519 ja lõpetada tsiviilasja nr 2-13-20519 menetlus. Samuti paluvad menetlusosalised jätta menetluskulud nende endi kanda ja tagastada pool apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivudest samadele kontodele, millelt need tasuti. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagejate hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.03.2016 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-20519. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesoleval juhul on kostja kohtule esitatud poolte ühises avalduses avaldanud nõustumust hagist loobumisega ning samas avalduses on menetlusosalised avaldanud kohtule soovi jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja ringkonnakohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse. Menetluse lõpetamise avalduses taotletakse poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist kontole, millelt need tasuti. Asja materjalidest nähtuvalt (kd VIII tl 21) tasus hageja I eest apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ (praeguse ärinimega Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel leiab kolleegium, et hagejale I tuleb tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ja kanda see Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ (registrikood 12947348) arveldusarvele nr EE187700771001826350 AS-is LHV Pank. Kostja tasus esitatud vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 450 eurot (kd VIII tl 56), millest enamtasutud riigilõivu, s.o 150 eurot tagastas ringkonnakohus kostjale 25.05.2016 määrusega. Seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, kanda Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) arveldusarvele nr EE864204297000000673. Hageja II, kes oli TsMS § 145 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel ka ei tasunud, millest tulenevalt puudub käesolevalt vajadus hagejale II avalduse alusel riigilõivu tagastamiseks.

3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.