Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-10858
Tsiviilasi
OÜ Pandivere Puit hagi Silvia Kuusmaa vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks 11920,03 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Silvia Kuusmaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2017. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Silvia Kuusmaa, ik XXX; lepinguline esindaja Kalle Oja Vastustaja (hageja): OÜ Pandivere Puit, rk 10691382; seaduslik esindaja Jaan Mets; lepinguline esindaja Aase Sammelselg
Edasikaebamise kord
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusab i taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja taotles aegumise kohaldamist. Kostja liisis sõiduki 2005. a AS-ga Swedbank Liising sõlmitud lepingu alusel. Pärast 5-aastase lepingutähtaja möödumist soovis kostja sõiduki omandada, kuid tal ei olnud võimalik tasuda sõiduki väljaostuhinda. R. Nugise vahendusel tasus selle summa hageja, kes sai sõiduki omanikuks, kuigi liisingumaksed oli tasunud viie aasta jooksul kostja. Seega omandas hageja sõiduki suures osas kostja arvel. R. Nugise selgituse kohaselt tuli sõiduki ostuhind hagejale edastamiseks tasuda 2010. aasta kestel. Pärast ostuhinna lõplikku tasumist lubas hageja seaduslik esindaja vormistada sõiduki kostja omandisse. Seega tekkis hagejal lepinguline kahju raha mittesaamise tõttu hiljemalt 2011. a alguseks. Alates sellest ajast muutus hageja nõue ostuhinna saamiseks sissenõutavaks. Hagi esitati kohtusse alles 2015. aastal, kuigi hageja oleks pidanud nõude esitama hiljemalt 31. detsembril 2013. a.
õige. Arvestus põhineb kohtu tunnustatud kahju suurusel ning VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivise määral. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist hagejaga. Kostja väide, et hagejal tekkis kostja vastu raha saamise nõudeõigus alates sõiduki omandamisest aprillis 2010. a, ei põhine seadusel. Hagejale kuulus sõiduk, mille võõrandamiseks ei olnud hageja sõlminud ei kostja ega kellegi teisega ühtegi müügilepingut, mille alusel võinuks hagejal tekkida nõudeõigus sõiduki omandaja vastu müügihinna saamiseks. Kostja on vande alla antud ütluses kinnitanud, et ta ei ole enne 2012. a augustikuud suhelnud hageja seadusliku esindaja J. Metsaga. Seega on kostja väited 2010. a aprillis hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimise kohta tõendamata. Maakohus nõustus hagejaga, et hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu 1. augustil 2012. a. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest.
Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 128, leides, et vastustajal tekkinud väidetava kahju suuruseks on sõiduki turuväärtus 2012. a augustis. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastustaja l ei ole omandit tekkinud. Maksimaalne kahju saaks olla 104211,80 krooni ehk 6660,34 eurot, millest tuleb maha arvata apellandi poolt Romio Nugise kaudu makstud summad, mis ületavad nimetatud summat. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 113 lg 2, mõistes välja viivise alates väidetavast kahju tekitanud teost ehk alates 1. augustist 2012. a. Vastavalt VÕS § 113 lg 2 saab olukorras, kus rahalise kohustuse täitmise tähtaeg ei ole kindlaks määratud, sh kahju hüvitamise nõude korral, nõuda viivist alates hetkest, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas hagi raha sissenõudmiseks. Vastustaja esitas esmakordselt kahjunõude apellandi vastu 15. märtsil 2015. Seega ei saa viivist arvestada varasemast ajast kui 15. märtsist 2015. a. Maakohus käsitles tõendeid valikuliselt ja jättis hindamata olulised tõendid. Samuti jättis maakohus kohtuotsuse olulises osas põhistamata. Maakohus ei ole hinnanud toimikusse võetud kriminaalasja nr 12260103926 materjale, eelkõige kriminaalasjas 1. märtsi 2013. a toimunud Romio Nugise ülekuulamise protokolli. See tõend on oluline, kuna näitab, et apellandi ja vastustaja vahel oli lepinguline suhe. Samuti näitavad need tõendid, et apellant tasus sõiduki väljaostuhinna Romio Nugisele, kes pidi andma raha edasi vastustajale. Kriminaalas ja materjalid on dokumentaalseks tõendiks.
võõrandamise eest 10000 eurot. Mõlemad pooled andsid maakohtus selgitusi selle kohta, et vastustaja esindaja pöördus kahju hüvitamise nõudega apellandi poole vahetult pärast sõiduki müügist teada saamist. Kuna apellant ei nõustunud kahju hüvitama, esitas vastustaja septembris 2012. a politseile avalduse. Seega on apellandile nõudest teatatud ning apellant on langenud kahju hüvitamise kohustuse täitmisel viivitusse 2012. a augustist. Maakohus ei ole käsitlenud tõendeid valikuliselt ja ei ole jätnud hindamata olulised tõendid. Maakohtul ei olnud TsMS §-s 5 sätestatut järgides mingit alust kasutada otsuse tegemise l tõendeid, mida soovis kasutada menetluses varasemalt osalenud kaaskostja. Nõue ei ole aegunud.
poolt R. Nugisele tasutud summad ei ole käesolevas vaidluses relevantsed, kuna hageja eitab, et ta oleks R. Nugiselt või hagejalt saanud raha auto väljaostmisega seonduvalt. Tõendeid, mis kinnitaksid kostja väidet, et kokkulepe oli kolmepoolne ja R. Nugis andis kostjalt saadud summad hagejale üle, ei ole esitatud. Asja materjalide alusel saab järeldada, et nii hagejal kui kostjal olid erinevad lepingulised suhted R. Nugisega ning nendest suhetest võivad tekkida nõuded, mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.