Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused OÜ Pandivere Puit ja AS Swedbank Liising sõlmisid 27.04.2010 müügilepingu nr XXXXXXXXXX, mille täitmiseks andis AS Swedbank Liising hageja omandisse sõiduki Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5 registreerimismärgiga XXXXXX. OÜ Pandivere Puit tasus müüjale arve nr 8574489793 alusel ostuhinna 104 211.80 Eesti krooni. Sõiduk jäi hageja ja Silvia Kuusmaa kokkuleppel viimase kasutusse. 2012 augustis sai hagejale teatavaks, et kõnealune sõiduk on võltsitud müügilepingut kasutades registreeritud riiklikus registris hageja nimelt kostja nimele. Hageja nimelt 01.08.2012 vormistatud müügilepingule ei ole alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja J. M. Lepingul olev allkiri on võltsitud. 17.08.2012 vormistati kõnealuse sõiduki võõrandamine kostja poolt AS-le Nordea Finance Estonia. Kuivõrd kostja on saanud hagejalt õiguse sõidukit vallata kokkuleppe alusel, on AS Nordea Finance Estonia omandanud sõiduki heauskselt ning hagejal ei ole õiguslikku alust seda temalt välja nõuda. Hageja on seisukohal, et kostja on vastutav hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on õigusliku aluseta käsutanud hageja vara, rikkudes sellega hageja omandit. Hageja kahju on võrdne samalaadse sõiduki soetamiseväärtusega, mis on 9 000 eurot. Hageja tugineb samaväärsete sõidukite väärtusele järelturul. Kostjal tekkis kahju hüvitamise kohustus alates kahju tekitamise hetkest, so sõiduki müügilepingu võltsimisest, millega kostja sai väidetavalt sõiduki omanikuks ning temal tekkis võimalus sõiduk võõrandada. Hageja on arvestanud viivist seaduses sätestatud määras alates 02.08.2012. Hageja palub kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 9 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise katteks 21.07.2015, so hagi kohtusse esitamise seisuga 2 195.53 eurot ning seadusjärgse viivise kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostjal ei olnud hageja seadusliku esindaja J. M. mingit kokkulepet vaidlusaluse sõiduki kasutamise kohta. Kõik sõidukiga tehtud tehingud ja toimingud tegi S. Kuusmaa kooskõlastatult R.N.ga, kes suhtles selles küsimuses hageja seadusliku esindajaga. S. Kuusmaa pidi sõiduki omandamiseks tasuma hagejale R. N. vahendusel 105 000 Eesti krooni. Hageja ei saa väita, et kostja valdus oli ebaseaduslik. Hageja ei selgita asjaolu, miks ta omanikuna jättis sõiduki S. Kuusmaa kasutusse ning ei nõudnud selle tagastamist enam kui 2 aasta jooksul pärast sõiduki omandamist. Kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ta kandis ajavahemikul 29.01.2010 kuni 16.09.2010 R. N. arveldusarvele 155 000 Eesti krooni, millest 105 000 krooni oli vaidlusaluse sõiduki ostuhind. Kostja möönab, et ainult viimase, 60 000 krooni suuruse makse selgituseks oli märgitud „automaks“. Eelnevate ülekannete juurde on selgitusena märgitud „kokkuleppel“. Hageja avalduse alusel algatatud kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Seega ei tuvastanud kohtueelne uurimine S. Kuusmaa süüd OÜ-le Pandivere Puit kahju tekitamises. Kostja on seisukohal, et puudub põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja S. Kuusmaa tegevuse vahel. Kahju tekkis seetõttu, et R. N. jättis S. Kuusmaalt sõiduki omandamiseks saadud raha hagejale edastamata. Lisaks on kostja seisukohal, et tema vastu esitatud hagi on aegunud. S. Kuusmaa liisis 2005 sõlmitud lepingu alusel Swedbank Liising AS-lt sõidukit Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5. Pärast 5-aastase lepingutähtaja möödumist soovis S. Kuusmaa sõiduki omandada, kuid tal ei olnud võimalik maksta sõiduki väljaostu summat. R. N. vahendusel tasus selle summa OÜ Pandivere Puit, kes sai ka sõiduki omanikuks, kuigi liisingumaksed oli tasunud viie aasta kestel S. Kuusmaa. Seega omandas hageja sõiduki suures osas S. Kuusmaa arvel. R. N. poolt S. Kuusmaale antud selgituse kohaselt tuli sõiduki ostuhind OÜ-le Pandivere Puit edastamiseks tasuda 2010. aasta jooksul. Pärast ostuhinna lõplikku tasumist lubas OÜ Pandivere Puit seaduslik esindaja vormistada sõiduki S. Kuusmaa omandisse. Seega tekkis lepinguline kahju hagejal raha mittesaamise tõttu hiljemalt 2011 a alguseks. Nimetatud ajast muutus hageja nõue ostuhinna saamiseks sissenõutavaks. Hagi esitati kohtusse alles 2015. aastal, kuigi hageja oleks pidanud esitama nõude hiljemalt 31.12.2013. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu ning palub jätta vaheotsus tegemata. Hagejal ei olnud kostjaga lepingulist suhet ning kokkulepet raha maksmise kohta teatud tähtajaks. Hagejale tekitati kahju sõiduki võõrandamisega S. Kuusmaale võltsitud müügilepinguga, mis toimus augustis 2012. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et Silvia Kuusmaa sõlmis Swedbank Liising AS-iga (varasem ärinimi AS Hansa Liising Eesti) 2005 jaanuaris liisingulepingu nr XXXXXXX, mille alusel sai enda kasutusse sõiduki Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5, ning hakkas tegema liisinguandjale igakuiseid makseid (pangakonto väljatrükk tl 126-127). Kohtule ei ole esitatud liisingulepingut, kuid kostja väitel oli lepingu tähtaeg 5 aastat, mille möödumisel oli liisinguvõtjal õigus liisinguese välja osta jääkväärtuse hinnaga. Kostja väide on kooskõlas hageja väitega, et hageja omandas 2010 aprillis nimetatud sõiduki liisinguandjaga sõlmitud müügilepingu alusel, tasudes ostuhinna 104 211.80 eesti krooni. Kohtule on esitatud nimetatud müügileping (tl 7) ning Swedbank Liising AS-i arve, mille kohaselt on võõrandatava sõiduki Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5 väärtus 104 211.80 Eesti krooni, kusjuures sõiduki rentnik oli Kuusmaa, Silvia (tl 10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 363 kohaselt Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.

Silvia Kuusmaa on vande alla antud ütlustes korduvalt rõhutanud, et vaidlusalune sõiduk oli tema oma. S. Kuusmaa väide ei vasta seadusele. Tulenevalt liisinguandjaga sõlmitud lepingust tuli S. Kuusmaal lepingu tähtaja saabumisel sõiduk liisinguandjale tagastada või välja osta, vastavalt VÕS §-s 363 p 3 sätestatule. S. Kuusmaa ei ole kunagi olnud sõiduki Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5 registreerimismärgiga XXXXXX seaduslik omanik. Kuni 27. aprillini 2010 kuulus sõiduk Swedbank Liising AS-le ning alates sellest kuupäevast – OÜ-le Pandivere Puit. S. Kuusmaa võõrandas OÜ-le Pandivere Puit kuuluva sõiduki viimase omandit rikkudes. S. Kuusmaa on vande all antud ütlustes avaldanud, et ta võltsis müügilepingul (tl 12) hageja juhatuse liikme J. M. allkirja ning, esinedes seejärel sõiduki omanikuna, võõrandas selle edasi. Müük toimus augustis 2012. VÕS § 1043 kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud õigusvastase süülise teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused: hagejal kahju tekkimine seoses sellega, et kostja omandas hagejale kuuluva sõiduki, kuid hagejale selle väärtust ei hüvitanud; kostja tegevuse õigusvastasus, mis seisnes hageja seadusliku esindaja allkirja võltsimises lepingul, mis võimaldas kostjal omandada asja ilma omaniku tahteavalduseta (põhjuslik seos) ning kostja süü selles tegevuses: kostja tegutses otsese tahtlusega. Kohtule ei ole tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki väärtus 2015. aasta augustis oli väiksem kui hageja taotletud 9 000 eurot. S. Kuusmaa ei mäletanud vande all ütlusi andes, millise hinnaga ta sõiduki võõrandas. Hageja on kohtule esitanud väljatrükid auto.24.ee veebilehelt, mille kohaselt 2013. aastal pakuti sõidukeid Mitsubishi Pajero Sport 2,5 müügiks hinnaga 11 500 eurot (tl 19-20) või 9 500 eurot (tl 21-22) ehitusaastaga vastavalt 2004 või 2006. Kohus jätab vastavalt hageja taotlusele tõendite hulgast kõrvale R. N. poolt esitatud auto.24.ee väljatrükid (tl 42-45), kuid peab siiski vajalikuks märkida, et müügiks pakutavad sõidukid ehitusaastaga 2005 ja 2004 on näidatud müügihinnaga 2015.-2016. aastal (nähtuvalt ülevaatuse kehtivusest vastavalt 03.2017 ja 07.2016), olles seega müümise ajal mitu aastat vanemad kui oli vaidlusalune sõiduk selle müümise ajal aastal 2012. Kohus on seisukohal, et hageja poolt on tõendatud kahju suurus: sõiduki Mitsubishi Pajero Sport TD GLS 2,5 turuväärtus 2012 augustis oli 9 000 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sõiduki väärtus selle võõrandamise ajal, so 9 000 eurot, hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi; ta tegutses otsese tahtlusega. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue saada kostjalt viivist sõiduki väärtuse hüvitamata jätmise eest alates sõiduki omandamisele 01.08.2012 järgnevast päevast. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavalduses arvutatud viivise summale. Kohtu hinnangul on viivise summa õige. Arvestus põhineb kahjusumma suurusel, mida kohus on tunnustanud, ning VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määral. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 21.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 195.53 eurot ning alates 22.07.2015 viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni seadusega, so VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhivõla jäägilt. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist hagejaga. Kostja väide, et hagejal tekkis kostja vastu raha saamise nõudeõigus alates sõiduki omandamisest aprillis 2010, ei põhine seadusel. Hagejale kuulus sõiduk, mille (edasi)võõrandamiseks ei olnud hageja sõlminud ei kostja ega kellegi teisega ühtegi müügilepingut, mille alusel võinuks hagejal tekkida nõudeõigus sõiduki omandaja vastu müügihinna saamiseks. S. Kuusmaa on vande alla antud ütluses kinnitanud, et ta ei ole enne 2012. aasta augustikuud suhelnud hageja seadusliku esindaja J. M. mitte mingisugusel moel: ei telefoni, e-kirjavahetuse ega muul teel. Seega on kostja väited 2010 aprillis hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimise kohta täielikult tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu 1. augustil 2012, kui kostja, olles võltsinud hageja seadusliku esindaja allkirja müügilepingul, omandas vaidlusaluse sõiduki. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Menetluskulud Hageja esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 600 eurot, õigusabikulud 1 640 eurot, volitatud esindaja sõidukulu seoses kohtuistungitega 47 eurot ja seadusjärgse esindaja sõidukulu seoses kohtuistungitega 148 eurot, kõik kokku 2 435 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt põhjendamatud. Arvestades vaidluse keerukust ja koostatud hagiavalduse ning selle lisade mahtu on 6 tundi hagiavalduse koostamiseks selgelt liialdatud. Samuti vaidleb kostja vastu hageja esindaja poolt kostja 20.01.2016 vastusega tutvumiseks kulutatud 3 tunnile ja kostja täiendava vastusega tutvumiseks kulutatud 2 tunnile. Kohtuistungiteks ettevalmistumiseks kulutatud kokku (5+3) 8 tundi on samuti ebamõistlik, eriti arvestades, et kohtuistungid kestsid kumbki natuke üle tunni. Kostja peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 600 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Seejuures tuleb kohtupraktika kohaselt asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Asjas ei ole määratud ekspertiisi ning ära ei ole kuulatud tunnistajaid. Küll aga on peetud kaks

kohtuistungit, kusjuures kostja esindaja taotles asja arutamise edasilükkamist ja uue kohtuistungi pidamist kostja vande all ära kuulamiseks. 25.02.2016 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 2 tundi, 29.03.2016 kohtuistung - 1,5 tundi. Hageja esindaja töömaht seoses hagiavalduse koostamisega 5 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. Hagi on esialgselt esitatud ka R. N. vastu, kelle suhtes on menetlus lõpetatud kompromissi sõlmimise tõttu. S. Kuusmaa kanda ei saa jätta hageja menetluskulusid seoses R. N. vastu esitatud nõudega. Kostja 20.01.2016 vastus hagile on sisuliselt kahel leheküljel. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule kirjalikke seisukohti kostja vastuväidetele. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja mõistlik ajakulu kostja vastusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tunni ulatuses on mõistlik. Kostja 18.02.2016 täiendav vastus hagiavaldusele sisaldab taotlust aegumise kohaldamiseks, millele kostja on möödaminnes viidanud juba 20.01.2016 vastuses hagile. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule kirjalikku seisukohta seoses aegumise kohaldamise taotlusega, mistõttu on kohtu hinnangul mõistlik ajakulu 0,5 tundi nii 20.01.2016 taotlusega kui ka 21.03.2016 seisukohaga tutvumiseks. Mõlema kohtuistungi ettevalmistamisele kuluv mõistlik aeg on 1 tund kummagi puhul. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu antud menetluses on (5+1+0,5+0,5+1+2+1+1,5) 12,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind 80 eurot on vastavuses kohtupraktikaga ja mõistlikus suuruses. Hageja õigusabi kulu põhjendatud suuruseks on seega 12,5 tunni eest 1 000 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja seadusliku esindaja ja lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamise taotlusele. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus esindajate sõidukulude hüvitamiseks summas 195 eurot seoses kahe kohtuistungiga on põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks (600+1000+195) 1 795 eurot, mis tuleb hagi täieliku rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.