Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi 2-17-10491

MENETLUSE KÄIK

08.07.2017.a esitas OÜ Pandivere Puit kohtule avalduse S. K. pankroti väljakuulutamiseks. 06.09.2017.a toimus eelistung, kus võlausaldaja jäi oma avalduse juurde ja võlgnik avaldusele vastu ei vaielnud. 12.09.2017.a määrusega nimetas kohus S. K. ajutiseks halduriks Sirje Taela. 02.10.2017.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 03.10.2017.a. toimus kohtuistung, kus võlausaldaja jäi avalduse juurde ja ajutisel pankrotihalduril midagi lisada ei olnud lisaks esitatud aruandele. 04.10.2017.a tegi kohus määruse pankrotimenetluse kulude tasumise võimaluse kohta pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, mille avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.2017.a. 05.10.2017.a tasus võlausaldaja OÜ Pandivere Puit pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1000€.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul ei jätku. I Andmed võlgniku kohta

ÄRIREGISTER

S. K. äriregistris seosed puuduvad. II Varad Võlgnik on oma vastuses avaldanud iga vara liigi kohta, et puudub.

Võlgnikule on kuulunud 1 kinnistu: Reg.osa

Kinnistu

Katastritunnus

Kinnistu asukoht

Omanik k.o ajal

Võõrandamise aeg

Tsiviilasi 2-17-10491 18.10.2012

697604

MÄNNI

50101:003:0135

XXX

N. K. (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist G. K. (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist

MÄNNI

50101:003:0136

XXX

N. K. (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist G. K. (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist

(vt täiendavalt kinnistu tagasivõitmise analüüsi p-s 5).

Pangaarved, pank a/a number, pangajääk – 624,91 eurot

Pank Swedbank

Konto nr XXX*

Saldo jääk 12.09.2017 oli 624.91 EUR ja 22.09.2017 on

603.48 EUR.

Lisa nr

Danske Bank * Kontol on broneeringud 41.63 EUR laenulepingu nr XXX kuumaksest

XXX (hoiukonto) XXX (limiidikonto, suletud 15.08.2016, toimingud puudusid) XXX (suleti 18.04.2005)

Tsiviilasi 2-17-10491 Kogumispensionide seaduse § 40 lg 1 järgi õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates. Seetõttu ei saa osakuid arvata pankrotivara hulka. III Võlad 3.1.Võlakohustused, mis on tagatud võlgniku või kolmandate isikute poolt pandiga või käendusega – 0 EUR Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

Muud kohustused

AS Swedbank- laenujääk 3332,91 EUR Laenuleping nr XXX (27.01.2010-20.10.2025), mille laenujääk on 3332.91 EUR ja on tagatud käenduslepingutega (õppelaenuleping). T. V. - ca 670 EUR OÜ Pandivere Puit- 15 199,90 eurot (pankrotiavalduse esitaja) Tartu Maakohus rahuldas 11.aprilli 2016 otsusega 2-15-10858 võlausaldaja hagi ja mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja - kahju hüvitamiseks 9 000.00 eurot, - 21.juuli 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressid 2 195.53 eurot, - menetluskulude hüvitamiseks 1 795.00 eurot ja - alates 22.juulist 2015 kuni põhivõla (9 000.00 eurot) tasumiseni viivitusintressid VÕS §-s 113 sätestatud määras. Tartu Ringkonnakohus jättis 13.veebruari 2017 otsusega võlgniku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning mõistis võlgnikult menetluskulude hüvitamiseks välja täiendavalt 787.00 eurot. Riigikohus jättis 15.mai 2017 määrusega 3-7-1-2-250 võlgniku kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millega jõustusid Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu eelmärgitud otsused. Võlgnik ei ole kahju hüvitamise kohustust täitma asunud; 8.juuli 2017 seisuga on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressid summas 1 422.37 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et ei tunnista nõuet, sest on auto eest tasunud. Ajutine haldur on selgitanud, et nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist ning on sissenõutav. IV Arvamus võlgniku maksevõime kohta Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 132 on kehtestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata ning § 132 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, käesoleval ajal on palga alammäär 470 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, st võlgnikule mittearestitav summa suureneb 1/3 võrra alampalgamäärast. Võlgnik on selgitanud, et töötab XXX hotellis administraatorina ning tema töötasu sõltub töötundidest, mis on ca 570 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik töötanud: 2013.a on võlgnik töötanud: - XXX palk, tulu summa 5877.11 eurot aastas - XXX töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel makstud tasu, tulu summa 1120.65 eurot aastas

Tsiviilasi 2-17-10491 2014.a on võlgnik töötanud: - XXX palk , tulu summa 2987,99 eurot aastas - XXX töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel makstud tasu, tulu summa 889,50 eurot aastas - Sihtasutus XXX palk, tulu summa 902.50 eurot aastas 2015.a on võlgnik töötanud: - XXX palk , tulu summa 19 eurot aastas - XXX töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel makstud tasu, tulu summa 743,20 eurot aastas - Sihtasutus XXX palk, tulu summa 8733,50 eurot aastas - XXX ajutise töövõimetuse hüvitis, tulu summa 110.04 eurot aastas - Sihtasutus XXX tööandja makstud haigushüvitis, tulu summa 92.21 eurot aastas 2016.a on võlgnik töötanud: - XXX töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel makstud tasu, tulu summa 426,85 eurot aastas - Sihtasutus XXX palk, tulu summa 7467,22 eurot aastas - XXX ajutise töövõimetuse hüvitis, tulu summa 1111,05 eurot aastas - Sihtasutus XXX tööandja makstud haigushüvitis, tulu summa 105,09 eurot aastas - XXX töötuskindlustushüvitis, tulu summa 237.44 eurot aastas Alates 03.07.2017.a on võlgniku tööandja XXX. Arvelduskontode analüüs AS Swedbank konto nr XXX (olulisemad tähelepanekud):  Pistelise analüüsina ei nähtu alates 2015.a suuri summasid, mis oleks sularahas välja võetud  Võlgnikul töötasu laekub panka summades 490-570 eurot

MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mis on tekkinud kohtuvaidlusest OÜga Pandivere Puit. Võlgnikul on üks suur võlausaldaja OÜ Pandivere Puit, kellele võlgnevuse tasumiseks summas ca 15 000 eurot võlgnikul vara ja rahalised vahendid puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. V Tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused Ajutine haldur on eelnevas peatükis kirjeldanud võlgniku tegevust, tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele. Võlgnikule on kuulunud 1 kinnistu, reg.osa nr XXX asukohas XXX. Uuteks omanikeks on võlgniku pojad N. K. (isikukood XXX) ja G. K. (isikukood XXX) alates 18.10.2012. Võlausaldaja on pankrotiavalduses märkinud, et „talle teadaolevalt kinkis võlgnik temale kuulunud kinnistu oma lähikondsetele lepingu võltsimise avalikuks tulemisele vahetult järgneval ajal. Nimelt kannab võltsitud müügileping 1.augusti 2012 kuupäeva. Võlausaldaja sai lepingu võltsimisest teada autoregistris temale kuuluvate sõidukite kindlustuslepingute kehtivust jälgides. Võlausaldaja seadusjärgne esindaja helistas 2012 (augustis/septembris) võlgnikule ning teatas muu hulgas kavatsusest esitada politseile kuriteo teade. 2012 oktoobris on võlgnik esitanud kinnistamisavalduse, mille alusel on temale kuulunud kinnistu omanikena sisse kantud tema lapsed. Seejuures väärib tähelepanu, et üks lastest on alaealine, millega säilis võlgnikul vara valitsemise võimalus. Võlgniku elukoht on jätkuvalt samal aadressil. Võlausaldaja hinnangul on kinkelepingul näiline iseloom. Võlgnik teadis, et dokumendi võltsimine on avalikuks tulnud, arvestas võimalike nõuetega ning asus teadlikult vara enda nimelt „ära kantima“ (PaS § 10 lg 2 p 3). Võlausaldaja hinnangul esineb ilmne alus kinkelepingu tagasivõitmiseks.“

Tsiviilasi 2-17-10491 Ajutisele pankrotihaldurile ei ole kinkelepingut esitatud. Hagi esitamise otsustamiseks tuleb ajutisel halduril analüüsida kinkelepingut, kuid ajutine haldur esitab esialgse analüüsi, arvestades võlausaldaja andmeid pankrotiavalduses ja kinnistusraamatus nähtuvaid kandeid. PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. PankrS § 111 lg 1 p 2 (koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1) alusel kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada järgmiste eelduste olemasolu: 1) kinkeleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; 2) kinkega kahjustati võlausaldajate huve; 3) võlgnik muutus kinkimise tõttu maksejõuetuks; 4) kinkeleping on sõlmitud lähikondsega. Kinkelepingu põhitunnusteks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Antud juhul ei ole võlgnik võlausaldaja andmetele tuginedes vastusooritust saanud. Kinnistu on võõrandatud 18.10.2012.a, ajutine haldur nimetati 12.09.2017.a, seega on tehing toimunud PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud ajavahemikus. Kinnistu uuteks omanikeks on võlgniku pojad N. K. (isikukood XXX) ja G. K. (isikukood XXX), st tehing on tehtud võlgniku lähikondsetega. Kinkimise tagajärjel muutus hageja maksejõuetuks, kuna pärast kinkimist enda poegadele jäi võlgniku ainsaks sissetulekuks igakuine töötasu, mis ei võimaldanud tal varasemast tegevusest (st enne kinkimist) tekkinud hilisemaid maksekohustusi võlausaldaja ees täita. Kuivõrd võlgnik kinkis ära oma ainsa vara, mille arvel oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis kahjustati tehinguga võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad (vt ka Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12). Ajutine haldur märgib, et kinkelepingu tagasivõitmiseks ei ole vaja tuvastada võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist ja lähikondse teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest. PankrS § 111 ei kehtesta kinkelepingu tagasivõitmise eelduseks seda, et võlgnik kahjustas kinkega teadlikult võlausaldajate huve ja et kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Seega ei ole vaja hinnata alaealise teadmist või teadma pidamist, kuid ajutine haldur märgib, et TsÜS § 123 lg-st 1, mis sätestab muu hulgas, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Eelpool toodus tulenevalt võib olla alus kinketehingu tagasivõitmiseks. Esialgse õiguskaitse raames on seatud kinnistusraamatusse kinnistule asukohaga XXX, registriosa nr XXX, kaasomanikud võrdsetes osades N. K. ja G. K. , vastuväide omanike kandele OÜ Pandivere Puit kasuks. Omanikukande suhtes kinnistusraamatusse kantud vastuväide välistab üksnes võimaliku heauskse omandamise kinnistu edasivõõrandamisel kolmandatele isikutele. VI Ajutise halduri järeldused: Ajutise halduri järeldused seisuga 12.09.2017 a:

Tsiviilasi 2-17-10491 1) Varad: puuduvad; rahalised vahendid Swedbank kontol 624,91 eurot Kohustused: vähemalt 19 202,81 EUR 2) Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada S. K. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Sirje Tael on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd kokku 8,2 tundi summas 787,00 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks teha väljamakse 17.07.2017.a võlausaldaja OÜ Pandivere Puit poolt kohtu deposiiti tasutud 900 eurost. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 787,00 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.