Määruse avaldamisel asendada A.V nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.V esitas Tallinna Halduskohtule 17.09.2025 kaebuse Tallinna Vangla ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla tekitatud 32 050 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas kahju tekkimist ja hüvitise suurust järgmiselt: 1) 2050 eurot meditsiinilise abi andmisest keeldumise eest 28.06.2025 kell 10.38–10.50; 2) 20 000 eurot kehavigastuse tekitamise eest alusetute julgeolekumeetmete rakendamise ja ravita jätmise tõttu; 3) 10 000 eurot mittevaralise ja tervisekahju tekitamise eest ruumis kinni hoidmise ja ravimi
3-25-3069 mittemanustamise eest 27.06.2025 (terviseprobleem algas kell 17.30, ruumis kinni hoidmine toimus 18.30–19.30). Kaebaja palus määrata riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Harri Tammist.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 22.09.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 28.06.2025 haldusasjas nr 3-25-2111 kaebuse täienduse samasisulise nõudega, s.o hüvitada kahju kokku 32 050 eurot, millest 2050 eurot meditsiinilise abi andmisest keeldumise eest 28.06.2025, 20 000 eurot kehavigastuse tekitamise eest täiendavate julgeolekumeetmete rakendamise ja ravita jätmise tõttu ning 10 000 eurot tervisekahju tekitamise eest ruumis kinni hoidmise ja ravimi manustamata jätmise tõttu 27.06.2025. Ka selles haldusasjas palus kaebaja 08.07.2025 taotluses enda esindamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi korras advokaadi H. Tammisti määramist. Seega on kaebaja juba esitanud haldusasjas nr 3-25-2111 sama nõudega ja samal alusel kaebuse ning taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Kuigi kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 otsustanud kaebuse menetlusse võtmist, ei ole kohus kaebust ka tagastanud, s.o menetlus selles asjas ei ole lõppenud. Seega on kaebaja esitanud siinses asjas teise samasisulise kaebuse. See hilisem kaebus tuleb lugeda korduvaks, mis pole HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel lubatav ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Samasugustel põhjustel jääb läbi vaatamata ja kuulub tagastamisele ka kaebusega koos esitatud riigi õigusabi taotlus, mis on juba esitatud haldusasjas nr 3-25-2111.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.A.V palub 24.09.2025 määruskaebuses (täiendatud 07.10.2025, 08.10.2025, 11.10.2025, 14.10.2025, 15.10.2025, 16.10.2025) tühistada halduskohtu 22.09.2025 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi Tallinna Halduskohtule menetlemiseks. Kaebus ei ole korduv. Kaebaja on taotlenud kaebuse eraldamist haldusasjast nr 3-25-2111 ja menetlemist haldusasjana nr 3-25-3069, kuna haldusasjas nr 3-25-2111 on liiga palju nõudeid ja kaebuse alused ei ole samad. Kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 veel otsustanud kaebuse menetlusse võtmist ega kaebust tagastanud. Kaebaja taotleb 32 050 euro suuruse kahjunõude menetlemist ja nõude rahuldamist. Kaebajale tulnuks anda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel, sest ta on maksejõuetu. Kõik alused riigi õigusabi andmiseks on täidetud, kuid kohus pole neid kaalunud ega analüüsinud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule uue riigi õigusabi taotluse, paludes määrata riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Heiki Kolgi (dtl 42), hilisemas avalduses H. Tammisti (dtl 44 ja 48). Kaebaja leiab, et arvestades tema majanduslikku seisundit, tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaebaja on töövõimetu kuni 15.11.2027. Kaebaja ei saa oma õiguste kaitsega hakkama, tal ei ole juriidilist haridust. Lisaks taotleb kaebaja rahalise nõude suurendamist 50 000 euroni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Määruskaebuse lahendamine
4.HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, 2(4)
3-25-3069 et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Halduskohus ei ole 22.09.2025 määrusega lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt, vaid tagastas selle määruse resolutsiooni p-ga 2 läbivaatamatult. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses. Halduskohus on küll selgitanud, et 22.09.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski kaebajale määruskaebuse esitamise õigust. Seega tuleb määruskaebus halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
5.Määruskaebuse halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
7.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 28.06.2025 haldusasjas nr 3-25-2111 kaebuse täienduse, mille nõue ja alus olid samasugused kui siinses haldusasjas esitatud kaebusel: hüvitada kahju kogusummas 32 050 eurot, millest 2050 eurot meditsiinilise abi andmisest keeldumise eest 28.06.2025 kell 10.38–10.50, 20 000 eurot kehavigastuse tekitamise eest täiendavate julgeolekumeetmete rakendamise ja ravist ilmajätmise tõttu ning 10 000 eurot tervisekahju tekitamise eest ruumis kinni hoidmise ja ravimi manustamata jätmise tõttu 27.06.2025. Siinses haldusasjas vaidlustatud määruse tegemise ajal, s.o 22.09.2025 seisuga oli kohus haldusasjas nr 3-25-2111 alustanud menetlusse võtmisele eelnevate toimingutega (HKMS § 120), asudes mh kontrollima, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Järelikult oli siinses kohtuasjas esitatud hilisem hüvitamiskaebus korduv (HKMS § 43 lg 1 p 3; vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus nr 3-22-2163, p 7; Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus nr 3-18-2188, p 9). Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud.
8.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. II Riigi õigusabi taotlus
9.A.V esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja selgituse kohaselt on ta töövõimetu, tal ei ole juriidilist haridust ning ta ei saa ise oma õiguste kaitsega hakkama. Tema majanduslik seisund ei võimalda tal advokaadi õigusabi eest tasuda.
10.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisel tuleb kontrollida
3(4)
3-25-3069 lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist.
11.Olenemata kaebaja majanduslikust seisundist jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Esitatud määruskaebus on kohtule arusaadav ja seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta, koostada vajadusel menetlusdokumente ja osaleda iseseisvalt menetluses. Lisaks on kaebajal arvestatav halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluses osalemise kogemus, mistõttu on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja saab määruskaebemenetluses iseseisvalt hakkama. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata A.Vle siinses asjas riigi õigusabi korras esindajat. III Muud taotlused ja kohtumääruse avaldamine
12.Määruskaebemenetluses esitatud taotlus kahjunõude suurendamiseks ning kõik muud kaebusega seostamata taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
13.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.