Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1870
Haldusasi
O.F kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – O.F Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.F määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse O.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkti 1 peale.
Tagastada O.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta O.F määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
O.F esitas Eesti Töötukassale (ETK) 22.05.2025 taotluse maksta talle määratud töövõimetoetus perioodi 01.05.2025–17.05.2025 eest tema vanglasisesele kontole (mis on Rahandusministeeriumi nimel), kuivõrd taotleja on alates 17.05.2025 vahistatu. ETK selgitas 26.05.2025 kirjas nr MVM-25001747-1 ja 04.06.2025 kirjas nr MVM-25001747-2, et töövõimetoetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb tuvastada taotleja isikusamasus ehk taotlejal tuleb taotlus allkirjastada kas digitaalselt, notariaalselt või ETK esinduses kohapeal (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 p 2).
3-25-1870
2.O.F esitas Tallinna Halduskohtule 08.06.2025 kaebuse, milles palus mõista ETK tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitiseks summa, mille tasumise järgselt jääks kaebaja vanglasisesele kontole 10 000 eurot. ETK on alandanud kaebaja väärikust ja kahjustanud tema tervist, nõudes toimingute tegemist, mida ta ei saa vahistatuna vanglas viibides mõistlikult teha. ETK leidis ka meelevaldselt, et kaebaja taotles töövõimetoetuse maksmist kellegi teise kontole, sest kaebaja märkis taotluses oma vanglasisese konto numbri. Pärast pikka vaidlemist tõestas Tallinna Vangla direktor 16.06.2025 kaebaja poolt vanglas antud käsikirjalise allkirja õigsust ja kaebaja palus edastada selle elektrooniliselt ETK-le, kes seda ikkagi ei aktsepteerinud. ETK aktsepteeris vangla direktori poolt tõestatud allkirja alles 18.06.2025, kui see oli neile edastatud posti teel. Ühtlasi suhtlesid ETK ametnikud kaebajaga üleolevalt. Kaebaja õiguste rikkumise puhul tuleb arvestada, et talle ei ole vanglas tagatud tõhusat ravi. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras esindaja määramist.
3.ETK selgitas 27.06.2025 vastuses, et kaebajale arvutati perioodi 01.05.2025– 16.05.2025 eest töövõimetoetust 347,84 eurot, millest peeti kinni 0,41 eurot täiteasja tarbeks ja 347,43 eurot kanti kaebaja vanglasisesele (K-Raha) kontole 20.06.2025 pärast seda, kui ETK-le oli saabunud O.F 16.06.2025 taotlus, millel oleva käsikirjalise allkirja õigsust oli tõestanud Tallinna Vangla direktor.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 30.06.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on taotlenud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist väidetavalt tema inimväärikust alandava ja kaebaja tervist kahjustava nõudmise eest allkirjastada taotlus kindlal viisil ning ETK üleoleva suhtumise eest. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ning selline kahju hüvitatakse rahas üksnes juhul, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt Riigikohtu 27.06 2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Kuna kaebaja oli 22.05.2025 taotluses palunud maksta temale määratud töövõimetoetus Rahandusministeeriumi hallatavale K-Raha kontole, siis tuli ETK-l lähtuda TVTS § 17 lg 2 pst 2 ning tuvastada taotleja isikusamasus. Kohtule on usutav, et selline nõue tekitas kaebajas teatud arusaamatust ja ebamugavust, kuna ta ei saa vanglas dokumente digitaalselt allkirjastada ega minna ETK-sse kohapeale ning kuna notari kustumine oleks seotud rahalise kuluga. Samas oli probleem võimalik vanglas lahendada selliselt, et kaebaja isikusamasuse tuvastab vangla direktor. Seda võimalust kaebaja lõpuks ka kasutas ning selle tulemusel maksti toetus talle välja. Kuna kahju hüvitamine eeldab vastustaja õigusvastast tegevust ning ETK nõudis praegusel juhul kaebajalt üksnes seaduse täitmist, ei saa järeldada, et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt ja tekitanud sellega mittevaralist kahju. Hüvitise väljamõistmiseks ei anna alust pelgalt arusaamatus või väike ebamugavus. Asjaolusid arvestades on kaebusega kaitstavate õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
5.O.F palub 07.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.06.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tema kaebus on perspektiivikas (vt ka 02.07.2025 määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2025 määruse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja 01.07.2025 taotlus riigi õigusabi saamiseks). Halduskohtu 30.06.2025 määrus on vastuolus kohtujuristi 20.06.2025 kohtunõudes ETK-le väljendatud seisukohaga, et vanglasisene isikuarve on seaduses sätestatud ulatuses isiku kasutuses ning seega võrdne TVTS § 17 lg 2 p-s 1 nimetatud arvelduskontoga. Seega on väär, et ETK on kaebajalt nõudnud üksnes seaduse täitmist. Tegelikult nõudis ETK kaebajalt tema isikusamasuse tuvastamist põhjendamatult ning riivas sellega intensiivselt kaebaja põhiõigusi. Tegemist ei olnud väikese arusaamatuse või 2(4)
3-25-1870 ebamugavusega, vaid tõsise õigusrikkumisega (st kaebajat on tahtlikult koheldud ebainimlikult), mille puhul tuleb eeldada mittevaralise kahju tekkimist ja see isikule hüvitada. Kaebaja nõutava hüvitise summa ületab ka 1000 eurot. Kuna halduskohtu määrus oli vaidlustatav, ei saanud kohus jätta riigi õigusabi taotlust läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud osas tuleb määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel tagastada. Halduskohus ei ole 30.06.2025 määrusega lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt, vaid jättis selle läbi vaatamata. HKMS 119 lg 1 ei näe ette õigust esitada määruskaebust sellise määruse peale ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2026 määrus nr 3-26-243, p 14; 21.01.2026 määrus nr 3-25-3069, p 4). Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
8.Kaebaja on taotlenud ca 10 000 euro suurust hüvitist selle eest, et ETK nõudis temalt 22.05.2025 taotluse (dtl 9–10) esitamist isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil (vt ETK 26.05.2025 ja 04.06.2025 kirjad – dtl 13–14) ning suhtles temaga üleolevalt, millega alandati kaebaja väärikust ja kahjustati tema tervist. Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebuse eduväljavaated on olematud ning kaebaja õiguste riivet ei ole alust pidada intensiivseks. Puudub vajadus kõiki halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
9.Halduskohus selgitas asjakohaselt, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on erandlik. Mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad ehk rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist (nt Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Rahalise hüvitise väljamõistmist ei õigusta mitte igasugune üleelamine, mida saaks seostada RVastS § 9 lg-s 1 toodud õigushüvede riivega. Olenemata sellest, kas vangistusseaduse §-s 44 sätestatud vanglasisest isikuarvet tuleks käsitada isiku arvelduskontona TVTS § 17 lg 2 p 1 tähenduses (nagu on leidnud kaebaja) või teise isiku (asutuse) pangakontona TVTS § 17 lg 2 p 2 tähenduses (nagu leidis ETK), ei ole isikusamasuse tuvastamise nõude esitamine kuidagi käsitatav inimväärikust alandavana ning ETK 26.05.2025 ja 04.06.2025 kirjadest ei ilmne mingit üleolevat suhtumist kaebajasse, vaid need on koostatud neutraalses ja ametlikus stiilis. Asjaolust, et kaebaja hinnangul tõlgendab ETK seadust valesti, ei saa kuidagi järeldada kaebajale süüliselt kahju tekitamist. Samuti ei saa kaebaja alandamiseks pidada seda, et ETK kirjades oli välja toodud kõik TVTS § 17 lg 2 p-s 2 loetletud isikusamasuse tõendamise viisid, millest osa ei olnud kaebaja kui vahistatu puhul reaalselt kasutatavad või eeldas nende kasutamine vanglateenistuse kaasabi. Väidetavalt saavutas kaebaja tema avalduse vangla direktori poolt ametliku kinnitamise alles pika vaidluse tulemusel, kuid isegi juhul, kui vangla võimalik viivitus esines, ei saa selle eest vastutada ETK. Praegusel juhul on oluline, et ETK selgitas kaebajale põhjendamatu viivituseta nii nõudeid taotluse vormistamisele kui ka kandis 3(4)
3-25-1870 töövõimetoetuse kaebaja vanglasisesele isikuarvele viivitamata pärast seda, kui temani jõudis posti teel kaebaja avaldus, mis oli tõestatud Tallinna Vangla direktori poolt. Kaebajale ETK toimingutega rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimine ei ole eeltoodust tulenevalt usutav ning hüvitamiskaebus on seega perspektiivitu. Kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt, sest töövõimetoetuse kättesaamine ei viibinud kuigi pikalt (kaebaja esitas esmase taotluse 22.05.2025 ja toetus kanti vanglasisesele isikuarvele 20.06.2025) ning kaebaja ei ole ka väitnud ja vanglas viibimist arvestades ei ole usutav, et raha puudumise tõttu jäänuks kaebaja esmavajadused sellel perioodil rahuldamata. Kaebaja õiguste riivet ei muuda intensiivseks see, et tema taotletud hüvitise suurus ületab lihtmenetluse piirmääraks olevat 1000 eurot (vt HKMS § 133 lg 1).
10.Kuna kaebus on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa kaebaja õigusi eraldiseisvalt rikkuda, et halduskohus jättis 30.06.2025 määrusega tema riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, mitte ei jätnud seda rahuldamata. Kaebaja on saanud esitada 01.07.2025 taotluse määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi andmiseks ning Tallinna Ringkonnakohus on 01.07.2025 määrusega selle taotluse sisuliselt lahendanud. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 08.08.2025 määrusega, millega jäeti kaebaja 02.07.2025 määruskaebus menetlusse võtmata.
11.Eelneva põhjal jääb O.F määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
12.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.