Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada A.X kinni ning paigutada ta kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik A.X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
13.11.2025
ja
14.11.2025
RESOLUTSIOON
Jätta A.X määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus muutmata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.11.2025 määrus ning sõnastada selle resolutsioon järgmiselt: „Täiendada Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrust haldusasjas nr 3-25-4253 kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt käesolevale määrusele.“ Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi on asendatud tähemärgiga.
Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gruusia kodanik A.X saabus Eestisse 11.11.2025 saabunud reisilaevaga Soomest. Ta juhtis Läti registreerimisnumbriga sõiduautot.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.11.2025 sadamas A.X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni, kuna Saksamaa on isikule kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale alates 02.05.2025 kuni 01.05.2028.
3-25-4253
3.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 13.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada A.X kinni ja paigutada ta VSS § 15 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ning § 6 8 p-de 6 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni üheks kuuks. Taotluse kohaselt võis A.X PPA-le teadaoleva info kohaselt olla poevaras ja sõiduautos võib olla varastatud esemeid. Sõiduauto kontrollimisel tuvastati sõiduautos erinevaid esemeid: lõhnaõlid, prillid, noad, käekellad, väiksemad tehnikaesemed. A.X-il on sissesõidukeeld Schengeni alale ja 12.11.2025 Saksamaalt saadud vastuse kohaselt on isiku suhtes Saksamaal käimas uurimine, mis muu hulgas on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste smugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Uurimise käigus on saanud teatavaks, et isik on spetsiaalselt Saksamaale ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse reisinud selleks, et panna toime poevargusi ja sissemurdmisi. 2024. a novembris peeti A.X Saksamaal kinni ning saadeti välja Gruusiasse. Samuti selgus uurimise käigus, et tal on kõrge positsioon Gruusia kriminaalses struktuuris. 12.11.2025 toimunud esimesel küsitlusel andis A.X alguses selgitusi oma Eestis viibimise asjaolude kohta, aga ühel hetkel ei soovinud enam ametnikega koostööd teha. Ta keeldus küsitluse protokollidele alla kirjutamast. Isik väitis, et ta on taotlenud Lätis elamisluba. Lätist pole PPA veel vastust saanud. Isik on proovinud pärast sissesõidukeelu kohaldamist Schengeni alale siseneda, aga kuna see ei ole õnnestunud, on ta otsustanud muuta oma nime, taotlenud uue passi ja sisenenud uue passiga Schengeni alale. Isikust lähtub oht avalikule korrale ja julgeolekule. Esineb tema põgenemise oht.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada A.X kinni ning paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a). Tallinna Halduskohus tegi 14.11.2025 määruse, millega andis loa pidada A.X kinni ja paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a). Kohus selgitas määruse põhjendavas osas, et „tegi käesolevas asjas oma otsuse (määruse resolutsiooni) teatavaks tuginedes HKMS § 169 lg-le 2 esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt tehnilistest probleemidest kohtu arvutisüsteemi töös allkirjastas kohus nimetatud määruse resolutiivosa käsitsi. Käesolev määrus on tervikmäärus koos 13.11.2025 teatavaks tehtud resolutiivosaga.“ Määruse põhjenduste kohaselt tuleb PPA taotlus VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Põhjendatud on PPA kahtlus, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Isiku hoiakutest ja käitumisest on võimalik järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul, olles keelust teadlik ning muretsedes selle kohaldamise vältimiseks uue nime ja passi, mille hankimist ta püüdis kohtu jaoks väheveenvalt põhjendada Lätisse elamisloa taotlemise lihtsustamise nõuandega. Isikule on käesoleval aastal korra juba keeldutud elamisloa andmisest. Ainult nime muutmine ei saa õiguslikult kuidagi kaasa aidata elamisloa andmisele. Tegelikult oli nimevahetuse põhjuseks soov vältida probleeme, mis tekkisid pärast sissesõidukeelu seadmist. Isik on Schengeni alale korduvalt sisenenud sellekohase keelu kehtimise ajal, olles keelust teadlik. Saksamaa ja Soome on teavitanud Eestit, et isik on reisinud Saksamaale ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna seal toime vargusi. Puudutatud isik on seega ohuks ka Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Saksamaal on tema suhtes alustatud uurimist seoses kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste edasitoimetamisega ning jõukudega seotud tegevustega. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Soomest Eestisse sisenemisel peeti puudutatud isik kinni Soome palvel, sest kahtlustati, et tema autos võib leiduda varastatud esemeid. Isik väljendas nii küsitlemisel kui ka kohtus väga selgesti pakilist soovi oma auto koos seal asuvate esemetega kätte saada ja koos sellega Eestist (Euroopa Liidust) Venemaale lahkuda, keeldudes koju lendamisest ilma autota. Ja seda vaatamata sellele, et kohtus kinnitati talle, et auto võib kätte saada ja Gruusiasse viia ka tema poolt selleks volitatav isik. Isiku selline käitumine näitab selgelt, et ta tegelikult ei soovi teha 2(6)
3-25-4253 koostööd ja püüab leida võimalust suruda peale enda tingimusi Eestist lahkumiseks, mis ei ole väljasaatmismenetluses aktsepteeritav. Puudutatud isik pole usaldusväärne. Vabaduses viibides ei hakkaks ta suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkuks talle sobivasse liikmesriiki. Kuigi isik väitis kohtuistungil, et tema teada oli tal keeld siseneda ainult Saksamaale, ei ole see usutav. Isiku väljasaatmisel tutvustatakse talle kõiki sellise toimingu aluseks olevaid dokumente ja otsuseid ning on eluliselt väheusutav, et Schengeni alale kehtestatud sissesõidukeeldu oleks talle tutvustatud kui ainult Saksamaa suhtes kehtivat. Isiku põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end riigi sees hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega. KPK-sse paigutamine on praegusel juhul proportsionaalne abinõu. Ebaproportsionaalseks ei muuda seda ka isiku väidetavalt halb tervislik seisund. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Isik ei saa ametivõimudele dikteerida, kuidas väljasaatmist toimetada.
5.A.X esitas halduskohtu 13.11.2025 ja 14.11.2025 määruste peale määruskaebuse, paludes vabastada ta KPK-st ning kohaldada alternatiivseid järelevalvemeetmeid. Ta palub kohustada PPA-d tagastama sõiduk ja koostama selle kohta akt. Lisaks mõista välja hüvitis 3000 eurot mittevaralise kahju eest. Vabaduse võtmine rikub puudutatud isiku inimõigusi. Ta ei saanud kasutada haldusmenetluses ning kohtus advokaadi abi, ehkki Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), Euroopa Liidu õigus ning Eesti õigus tagavad talle sellise õiguse. Puudutatud isiku põgenemise ohu kohta on õigusvastaselt tehtud järeldusi tuginevalt tema poolt allkirjastamata protokollile ja advokaadi juuresolekuta antud ütlustele. Tagatud ei olnud nõuetekohast tõlget, puudutatud isik ei saanud aru mõistetest, mida PPA kasutas. Puudutatud isikul on 4. staadiumi vähk, ta elab Riias ja abikaasa on Läti kodanik. Arvestades isiku tervislikku ja perekondlikku olukorda, tulnuks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Puudutatud isikul oli õigus pakkuda välja, et ta saaks Eestist lahkuda Gruusiasse koos oma autoga Läti ja Venemaa kaudu.
6.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isiku varasem reisimine Schengeni alal on näidanud, milleks ta on võimeline. Isiku põgenemise oht oli suur ja seega oli PPA otsustada, mil viisil ta välja saadetakse. Leebemate meetmete võtmiseks puudub isiku suhtes usaldus. Isikul on õigus omada esindajat, kuid PPA ega kohus ei pea isikule esindajat tagama. Kaitsja tagamise kohustus on kriminaalmenetluses. Esindaja puudumine haldusmenetluses ei takista menetlustoimingu tegemist. Puudutatud isikul oli võimalus anda küsitluse käigus ülevaade oma tervislikust ja perekondlikust olukorrast ning valmisolekust väljasõiduks. Puudutatud isik on seda ka teinud. Pigem isik ei tahtnud rääkida. Ta tõi välja oma tingimused lahkumiseks. PPA võis VSS § 72 lg 2 järgi jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ning lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita. Tõendeid pole kogutud menetlusnorme rikkudes. Allkirja puudumine protokollil ei muuda seda tühiseks. Isik lõpetas vastamise, kui küsimused muutusid talle ebameeldivateks. See näitab, et tal puudub soov teha koostööd enda väljasaatmiseks. Isik ei ole erinevate menetlustoimingute käigus kordagi maininud, et ta ei saa vene keelest aru. Kui ta ei saanud aru, pidanuks ta seda ütlema. Siinses asjas on vaidlus üksnes kinnipidamise üle. Kui puudutatud isik soovis vaidlustada 13.11.2025 koostatud lahkumisettekirjutust, pidi ta esitama kaebuse Tallinna Halduskohtule. Et puudutatud isikul on kehtiv Schengeni sissesõidukeeld, ei saa ta elada perekonnaelu Lätis abikaasa juures. PPA ei soovi sõiduautot endale võtta, vaid puudutatud isikul on võimalus see tagasi saada, leides
3(6)
3-25-4253 kellegi, keda ta volitab autot kätte saama. 01.12.2025 saadeti A.X Gruusiasse.
lennukiga Eestist välja
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 14.11.2025 määruse vormistamisel eksinud. On õige, et HKMS § 169 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses (s.o HKMS § 264 lg 4 ja § 178 lg 3 kohaselt ka haldustoiminguks loa andmisel) teha menetlust lõpetava lahendi esmalt avalikult teatavaks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes lahendi resolutsiooni. Sellisel viisil resolutsioonina vormistatud lahendi kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise korral jääb esialgne määrus (selle resolutsioon) asjas tehtava kohtulahendi resolutsiooniks ning kirjeldav ja põhjendav osa lisatakse täiendava otsusega (määrusega). Haldusorgani taotluse kohta saab kohus teha vaid ühe resolutsiooni ja selleks on siinses asjas 13.11.2025 määrus. 14.11.2025 määruse resolutsioonis oleks tulnud halduskohtul märkida, et kohus täiendab 13.11.2025 määrust täiendava määruse kirjeldava ja põhjendava osaga. Sellisel juhul on tagatud HKMS § 162 lg-st 4 tulenev nõue, et kohtulahendite resolutsioonidest peab olema üheselt arusaadav, et PPA taotluse kohta on kohus teinud vaid ühe määruse (mille resolutsioon sisaldub siinsel juhul 13.11.2025 määruses ning kirjeldav ja põhjendav osa 14.11.2025 määruses). Vastasel korral võib tekkida menetluslik segadus lahendite edasikaebamisel: kas kaevata tuleks mõlema määruse peale; mis saab juhul, kui üks määrus kaevatakse edasi, teine mitte; millal hakkab kulgema 13.11.2025 määruse edasikaebamise tähtaeg jne. Eeltoodud menetlusviga tuleb määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei tähenda siiski määruskaebuse (osalist) rahuldamist, kuna ringkonnakohus loeb kinnipidamiseks antud loa sisuliselt põhjendatuks ja puudutatud isik ei saavuta määruskaebusega oma eesmärke.
8.Halduskohus leidis õigesti, et esineb alus anda PPA-le luba puudutatud isikut kuu aega kinni pidada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 28 lg 3 sätestab, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Puudutatud isikul ei ole õigust Eestis viibida sõltumata tema väidetest perekonnaelu, tervisliku olukorra ja vajaduse kohta viibida Schengeni alal. Tal on võimalik taotleda asjaomastelt ametiasutustelt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist, mitte leida üha uusi viise tulla ebaseaduslikult Schengeni alale. Seega algatas PPA põhjendatult isiku väljasaatmise menetluse. Lahkumisettekirjutuse peale ei ole isik kaebust esitanud.
9.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“ VSS § 6 8 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise 4(6)
3-25-4253 ohtu ning see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7).
10.PPA ja halduskohus on siinsel juhul asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning ta ei pruugi olla Gruusiasse väljasaatmiseks kättesaadav. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks KPK-sse paigutamata. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta leiab endale Eestis väljasaatmise ootamise ajaks viibimiskoha ja on seal PPA-le vajalikul ajal kättesaadav. Ka võimaluse andmine lahkuda Eestist Gruusiasse koos oma autoga Läti ja Venemaa kaudu ei oleks olnud ratsionaalne, kuna Eesti riigil ei oleks olnud võimalik tagada, et Lätti suundudes võtab isik ette maismaad pidi teekonna Venemaa kaudu Gruusiasse. PPA tegi puudutatud isikule kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaega määramata. Kinnipidamine kuni üheks kuuks ei olnud ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Sissesõidukeelu omamine ei ole varem takistanud isikul Euroopas reisimist. Kuna puudutatud isiku Gruusiasse väljasaatmise korraldamine ei olnud eeldatavasti eriti keeruline, siis ei olnud alust arvata, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.
11.Puudutatud isik ei taotlenud halduskohtu istungil oma esindaja kutsumist istungile või esindaja määramist riigi kulul. Ei ole usutav, et isik, kellel on olnud erinevates liikmesriikides väga tihe kokkupuude õiguskaitseasutuste ja väljasaatmismenetlustega, ei ole teadlik õigusest võtta endale esindaja või taotleda seda riigi õigusabi korras. VSS § 26 2 lg 7 sätestab, et kui väljasaadetav on saabunud kinnipidamiskeskusesse, selgitatakse talle temale arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning tagatakse võimalus taotleda riigi õigusabi ja saada keeleabi. Puudutatud isik ei väida, et PPA ei selgitanud talle neid õigusi. Halduskohtul ei olnud kohtuistungil kohustust eraldi selgitada puudutatud isikule võimalust võtta endale esindaja või taotleda riigi õigusabi.
12.Puudutatud isik oli teadlik, millele PPA tugines tema kinnipidamist taotledes. 12.11.2025 küsitluse käigus selgitas PPA kokkuvõtlikult, miks ta taotleb halduskohtult luba puudutatud isik KPK-sse paigutada. Kohtuistungil tutvustas PPA esindaja taotlust põhjalikumalt ja see tõlgiti vene keelde. Asjas puuduvad mistahes asjaolud, mis viitaksid sellele, et isik ei saa vene keelest piisaval määral aru. Ka halduskohtu istungi alguses märkis puudutatud isik, et soovib tehtava kohtumääruse tõlget vene keelde. Seega oli talle tagatud võimalus esitada vastuväiteid taotluse, sh tema võimaliku põgenemise ohu kohta, ja ta aktsepteeris venekeelset suhtlust. Puudutatud isik esitas istungil ka oma põhjalikud vastuväited. Isegi kui tal oleks olnud menetluses esindaja, ei muutnuks see järeldust, et kinnipidamine on siinses asjas põhjendatud. Ka määruskaebuses ei ole toodud selliseid argumente, mis seaks PPA ja halduskohtu järelduste õigsuse kahtluse alla. Seepärast ei mõjutanud asja lahendust puudutatud isiku väidetud menetlusnormi võimalik rikkumine esindajat puudutavas osas.
13.Siinses määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada puudutatud isiku taotlusi seoses sõiduki tagastamise ja kahju hüvitamisega. Kontrollida saab üksnes isiku kinnipidamise seaduslikkust. Muude taotlustega on isikul võimalik pöörduda eraldi PPA ja halduskohtu poole seaduses ettenähtud korras. 5(6)
3-25-4253
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.