Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– A.X
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Anda luba A.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a).
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada A.X nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida määrus puudutatud A.X-ile vene keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust ja selle resolutsiooni nende saamisel viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2025 Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlus anda luba Gruusia kodaniku A.X (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 sätestatud alus ja VSS § 6 8 p 6 ja 7 nimetatud põhimõtted. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:
1.1.PPA märgib, et A.X peeti kinni 11.11.2025 kell 17:42 Tallinna Sadama A-terminalis, aadressil Sadama 25, Tallinn. PPA on tuvastanud, et A.X saabus Eestisse 11.11.2025 kell 17:30 saabunud Finlandia laevaga Soomest. Isik juhtis Läti registreerimisnumbriga KL9868 sõiduautot Volkswagen Touareg. PPA-le eelnevalt teadaoleva info alusel võib saabuv isik olla poevaras ja sõiduautos võib olla varastatud esemeid. Isikul oli olemas esitamiseks Gruusia pass nr 24AA51801 ja Gruusia juhiluba nr DH3301272. Sõiduauto kontrollil tuvastatud sõiduautos mitmeid erinevaid esemed: lõhnaõlid, prillid, noad, käekellad, mitmed erinevad pisemad tehnika esemed.
1.2.Isikule on Saksamaa poolt kohaldatud sissesõidukeeld (Schengeni ID 0004.02P22041100008000000001.01), keelu algus 02.05.2025, lõpp 01.05.2028. 12.11.2025 on tehtud päring Saksamaa ametivõimudele nimetatud sissesõidukeelu asjaolude väljaselgitamiseks. Samal kuupäeval laekunud Saksamaa vastuse kohaselt viiakse käesoleval hetkel Saksamaal isiku suhtes läbi uurimist, mis muuhulgas on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste smugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Uurimise käigus on saanud teatavaks, et isik on spetsiaalselt Saksamaale ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse reisinud, et panna toime poevargusi ja sissemurdmisi. 2024 aasta novembris isik oli Saksamaal vangistatud ja saadetud välja Gruusiasse. Samuti selgus uurimise ajal, et isikul on kõrge positsioon Gruusia kriminaalses struktuuris.
1.3.12.11.2025 on isikuga läbi viidud kaks küsitlust. Esimese küsitluse ajal isik alguses andis selgitusi oma siinviibimise asjaolude kohta, aga ühel hetkel ei soovinud enam ametnikega koostööd teha. Küsitluse protokollidele isik keeldus alla kirjutamast. Seega ei ole isik täitnud talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust. 11.11.2025 ametniku poolt tehtud ettekande alusel on A.X öelnud, et ta on sisse andnud Lätis elamisloa taotluse. 12.11.2025 on tehtud päring Läti ametivõimudele, et välja selgitada, kas isikul on Lätis viibimiseks seaduslik alus. Taotluse esitamise hetkel Läti ametivõimude vastust ei ole saabunud. A.X on teadlik, et Saksamaa on tema suhtes kohaldanud sissesõidukeelu. Isik on proovinud pärast sissesõidukeelu kohaldamist Schengeni alale siseneda, aga kuna see ei ole õnnestunud, on isik otsustanud muuta ära oma nime, taotlenud uue passi ja sisenenud uue passiga Schengeni alale. Uue passiga sisenemine on isikul õnnestunud ja seda näitavad mitmed piiriületustemplid isiku Gruusia passis. Selline käitumine näitab, et isikut ei pea kinni riigipiirid ega talle kohaldatud sissesõidukeeld. Isikule on mitmeid kordi selgitatud, et tal on kehtiv sissesõidukeeld, mille ajal ta ei tohi Schengeni alale siseneda, aga isik on teinud seda sellegipoolest. PPA hinnangul näitab see selgelt isiku lugupidamatust kehtivasse õiguskorda. Isik on oma eelneva käitumisega saavutanud Saksamaa poolt sisenemise keelu, ehk isik on ise midagi teinud, et riik on talle sisenemisekeelu kohaldanud. Saksamaa ametivõimud on oma vastuses selgitanud, et isik on reisinud Saksamaale ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna toime poevargusi ja sissemurdmisi. Soome on samuti teavitanud Eestit, et saabuv isik võib olla poevaras ja autos võib olla varastatud esemeid. Ehk siis isik on oht meie avalikule korrale või julgeolekule.
1.4.PPA alustas 12.11.2025 isiku suhtes illegaalimenetlust nr 1052292444, hindas saadud teavet kogumis ning vormistas isikule koheselt täidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Isik keeldus ettekirjutusele alla kirjutamast. PPA on isikule selgitanud, et kuna tema väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, eesmärgiga korraldada isiku väljasaatmine.
1.5.PPA taotleb VSS § 23 lg 1 alusel halduskohtul loa viibimisaluseta välismaalane kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, seda eelkõige juhul kui esineb põgenemisoht ja välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA sisustab isiku põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 6 ja 7. A.X suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, tuginedes isiku varasemale käitumisele ning isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul, olles sellest teadlik.
1.6.PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole isiku suhtes tõhusalt võimalik kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA on arvamusel, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles, võib PPA-ga mitte koostööd teha, asuda ennast varjama lahkumiskohustuse kõrvalehoidumise eesmärgil ja ei hakka korraldama enda lahkumist Gruusiasse. Pigem vastupidi, ta võib otsida võimalusi jääda Schengeni alale, liikudes edasi talle meelepärasesse liikmesriiki. Isiku varasem käitumine näitab, et isikule meeldib reisida, teda ei takista talle kohaldatud sissesõidukeeld.
1.7.PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
1.8.Kuna isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul saata välja tema koduriiki, on vajalik isiku jätkuv kinnipidamine. Eestist puudub otselend Gruusiasse ja seega võib isiku tagasisaatmise korraldamine (transiidilubade taotlemine, lennureisi korraldamine ja väljasaatemeeskonna komplekteerimine) võtta aega kaks nädalat või rohkem.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.
3.Kohtuistungil märkis puudutatud isik, et ta ei nõustu sellega, et ta ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Ta selgitas, et andis ametnikele ütlused seoses oma Eestis olemisega ja tulekuga Soomest. Ta selgitas, et lõpetas ütluste andmise seoses sellega, et teda hakati survestama Eestist lahkumiseks lennukiga ilma autota, mille ta olevat lubanud läbi Venemaa Gruusiasse viia. Tema keeldub ilma autota minemast, sest sellisel juhul ähvardaks kodumaal oht tema elu ja tervist lepingu mittetäitmise tõttu. Samuti hakkas tal seoses oma tervisliku seisukorraga (4 astme eesnäärmevähk) halb ja seetõttu ta lõpetas esimesel korral ütluste andmise ja läks kambrisse puhkama. Isik selgitas, et temalt sooviti ütlusi saada ja talle tehti ettepanekut lennukiga
vabatahtlikult Eestist lahkumiseks esimeste ütluste andmise järel korduvalt iga paari tunni järel ja teda ähvardati, et kui ta lennule ei lähe, siis jääb ta KPK-sse pooleks aastaks. Isik väitis, et kui ta Saksamaalt 14.11.2024 Gruusiasse välja saadeti, siis anti talle teada, et tal on keelatud just Saksamaale tulek kolmeks aastaks. Euroopa Liidus (Schengeni alal) üldist viibimise keeldu talle ei teavitatud. Seoses EL sisenemisega selgitas ta, et tal on elukoht ja naine Riias, kellega ta ametlikult abiellus käesoleval aastal sügisel. Samuti olevat ta juba eelmisel aastal taotlenud elamisluba, kuid seda talle ei antud käesoleval aastal seoses Saksamaal toimunuga. Uut avaldust ta seni esitanud ei ole, sest kogub advokaadi abiga dokumente selleks. Nimevahetuse tegi ta omal sõnul selleks, et talle selgitati, et siis saab kergemini elamisloa. Lisaks olevat talle abiellumisel antud ka isikukood Lätis. Euroopa Liitu sisenemisel see eelist ei andvat, sest isikukood ja näpujäljed on ikka samad. Samuti selgitas ta, et tema saab aru nii, et kui talle passi pannakse Euroopa Liitu sisenemisel tempel, siis see on nagu viisa, mis annab talle Gruusia kodanikuna õiguse 90 päeva olla EL riigi territooriumil. Ta selgitas, et tal olevat tekkinud 2025 mitmel korral piiril probleeme Lätis ja Ungaris, kuid need olevat pärast teatud ootamist lahenenud ja ta olevat saanud templi passi ja riigi territooriumile. Ka viimane kord Soomest tulles oli talle seletatud, et ta peab sealt lahkuma, sest Venemaale Soome kaudu ei saa. Isik seletas ka, et ta on valmis Eestist kohe autoga lahkuma ja ise maksma, et ta eskorditaks autoga Eestis Vene piirini. Seoses Saksamaal olekuga selgitas isik, et teda arreteeriti seoses väidetava seadmete vargusega Bauhausist ja kuna tal polnud piisavalt raha trahvi maksmiseks, siis paigutati lisaks politsei poolt tema autos avastatud võtmehoidjast noast tehtud fotode eest vanglasse esitades alusetu süüdistuse külmrelva omamise eest. Isik väljendas seisukohta, et ta saadeti Saksamaalt välja, et vältida kaebuse esitamist Saksamaa kohtusüsteemi vastu. .
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus A.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2).
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 ja 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht lähtudes VSS § 68 p 6 ja 7. A.X suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd seda on võimalik järeldada isiku hoiakutest ja
käitumisest, et ta ei soovi tegelikult lahkumiskohustust täita. Eeltoodut seisukohta toetab otseselt isiku varasem käitumine. Isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul, olles sellest teadlik ning muretsedes selle kohaldamise vältimiseks uue nime ja passi, mille hankimist ta püüdis kohtu jaoks väheveenvalt põhjendada Lätisse elamisloa taotlemise lihtsustamise nõuandega. Kohus märgib, et isikule on juba korra käesoleval aastal elamisloa andmisest keeldutud ja ka ta ise kinnitas seda kohtuistungil. Ainult nime muutmine ei saa sellises olukorras õiguslikult kuidagi kaasa aidata elamisloa andmisele. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga, et tegelikult oli nimevahetuse põhjuseks soov vältida probleeme, mis tekkisid pärast sissesõidukeelu seadmist talle Saksamaa poolt Schengeni alale sisenemisel. Isik on korduvalt sisenenud Schengeni alale vastava keelu kehtimise ajal olles keelust teadlik. Kohus peab usutavaks, et nimevahetus koos uue passi kasutuselevõtmisega võib nõrgema piirikontrolliga kohtades anda võimaluse siseneda EL liikmesriikidesse. Lisaks on nii Saksamaa kui Soome teavitanud Eestit, et isik on reisinud Saksamaale ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna seal toime vargusi ehk isik on ohuks ka Eestis avalikule korrale ja julgeolekule. Saksamaal on alustatud puudutatud isiku suhtes uurimist seoses kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste smuugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Illegaali menetluses keeldus isik mh koostööst ehk isik ei täida oma kaasaaitamiskohustust. Soomest Eestisse sisenemisel peeti isik kinni Soome poole palvel, sest kahtlustati, et tema autos võib leiduda varastatud esemeid. Isik väljendas nii küsitlemisel kui ka kohtus väga selgesti pakilist soovi oma auto koos seal asuvate esemetega kätte saada ja ainult koos sellega Eestist (Euroopa Liidust) Venemaale lahkuda samas keeldudes koju lendamisest ilma autota. Ja seda vaatamata sellele, et kohtus kinnitati talle, et auto võib kätte saada ja Gruusiasse viia ka tema poolt selleks volitatav isik. Kohus märgib, et selline isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi tegelikult teha koostööd enda väljasaatmiseks ja püüab leida võimalust suruda peale enda tingimusi Eestist lahkumiseks, mis ei ole väljasaatmismenetluse puhul aktsepteeritav. Kohus ei välista, ka seda, et sellise käitumise põhjuseks on soov iga hinna eest takistada ametiasutustel autos leidunud esemete päritolu kindlakstegemist, sest see nõuab ilmselgelt teatud aega ja infovahetust vähemalt kahe riigi ametiasutuste vahel. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et isikul puudub asjaoludest tulenevalt tegelik soov kaasa aidata Eestist lahkumisele ja põgenemisoht on siiski olemas.
7.Kohus jagab PPA seisukohta selles, et isiku suhtes puudub usaldusväärsus. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus jagab PPA põhjendatud kahtlust ja leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse EL liikmesriiki. Kohus märgib, et isiku poolt varasemalt ja teadlikult ning korduvalt sooritatud sisenemised Euroopa Liidu erinevatesse liikmesriikidesse Saksamaa poolt kehtestatud sissesõidukeelu ajal ning selle soodustamiseks passi vahetamine, näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus märgib, et kuigi isik väitis kohtuistungil, et tema teada oli tal keeld siseneda ainult Saksamaale, ei ole see usutav. Kohus märgib, et isiku väljasaatmisel oma asukohariiki tutvustatakse talle kaheldamatult kõiki sellise toimingu aluseks olevaid dokumente ja otsuseid ja on eluliselt väheusutav, et Schengeni alale kehtestatud sissesõidukeeldu oleks talle tutvustatud, kui ainult Saksamaa suhtes rakendatud keeldu.
Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
8.Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-4814, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et isik ei saa ametivõimudele dikteerida, kuidas väljasaatmist toimetada. Eeltoodut kokku võttes leiab, et kinnipidamise kuni ühe kuuline tähtaeg on õigustatud. See ei ole ka ebaproportsionaalne arvestades isiku väidetavat halba tervislikku seisukorda.
9.Eeltoodud põhjustel annab kohus loa A.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a).
10.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
11.Kohus annab puudutatud isikule menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, edasikaebamise selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks vene keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1).
12.Kohus selgitab, et tegi käesolevas asjas oma otsuse (määruse resolutsiooni) teatavaks tuginedes HKMS § 169 lg-le 2 esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt tehnilistest probleemidest kohtu arvutisüsteemi töös allkirjastas kohus nimetatud määruse resolutiivosa käsitsi. Käesolev määrus on tervikmäärus koos 13.11.2025 teatavaks tehtud resolutiivosaga. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.12.2025 KOHTUMÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.