3.Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
4.Tõlkida käesolev kohtuotsus inglise keelde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.01.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.01.04.2024 esitas X. X. Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse paindliku vanaduspensioni määramiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 155 jj). X. X. soovis paindlikule pensionile minna 4 aastat enne üldist vanaduspensioniga alates 03.10.2024. Esitatud dokumentide alusel arvestati X. X.ile pensionistaaži 35,027 aastat, sellest Eestis omandatud pensionistaaži 13,371 aastat.
2.03.10.2024 otsusega nr 1 määras SKA X. X.ile paindliku vanaduspensioni alates 03.10.2024 eluaegselt summas 202,34 eurot kuus. Pension määrati otsuse kohaselt kooskõlas Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepinguga (dtl 83).
3.10.10.2024 esitas X. X. vaide SKA 03.10.2024 otsusele nr 1 (dtl 161-162).
4.04.12.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/30225-3 jättis SKA vaide rahuldamata põhjusel (dtl 34), et X. X.ile on Eesti paindlik vanaduspension määratud alates 03.10.2024 kooskõlas Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepinguga (välisleping) (artiklid 5 ja 12-14), ning riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) sätetega. Pensioni suuruse arvutamise aluseks on RPKS § 11, § 111 ja § 42. Kuna aga X. X. on soovinud pensionile minna enne RPKS-s sätestatud pensioniiga, siis tulenevalt RPKS § 111 lõikest 6 rakendatakse tema paindliku vanaduspensioni puhul vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat.
5.20.12.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus inglisekeelne X. X. kaebus 03.10.2024 otsusele ja 04.12.2024 vaideotsusele nr 5.2-3/30225-3 (dtl 1). Kohus võttis kaebuse menetlusse ja peale asjaolude selgitamist andis kaebajale tõlkeabi menetluses osalemiseks (dtl 125).
6.10.10.2025 määras kohus asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses ning esitas kaebajale küsimused (dtl 199-200), millele kaebaja vastas 31.10.2024 (dtl 224).
7.30.10.2025 tegi kohus SKA-le kohtunõude, milles palus täiendavalt välja tuua konkreetne arvutuskäik, kuidas kujunes kaebaja paindliku vanaduspensioni vähenduseks –25,5588% ja just summas –181,8646 eurot (dtl 211).
8.10.11.2025 teavitas SKA kohut, et 30.10.2025 kohtunõudele vastamine võtab objektiivsetel põhjustel kauem aega kui määratud seisukoha esitamise aeg 10.11.2025 (s.o asja sisulise arutamise lõppemise aeg). SKA taotles tähtaja pikendamist kuni 24.11.2025.
9.11.11.2025 otsustas kohus menetluse uuendada, kuna kohtu poolt SKA-lt 30.10.2025 määrusega küsitud arvestuskäik, mille esitamine võtab aega, võib mõjutada asja lõpplahendust.
10.24.11.2025 vastas SKA kohtunõudele seoses arvutuskäiguga, et tegemist on üsna keerulise ja mahuka arvutuskäiguga ning hetkel SKA-l seda detailselt esitada ei ole. Ühtlasi esitas SKA Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendaja selgitused arvutuskäigu osas.
11.28.11.2025 esitas X. X. lõpliku seisukoha, mille kohaselt SKA otsustes ei ole arvestatud Kanada ja Eesti sotsiaalkindlustuslepingu sätete täiemahulise rakendamise vajadusega. X. X. rõhutas, et oli vaidemenetluse käigus enne SKA vaideotsust oma lõplikus seisukohas selgelt nõus paindliku eelpensioni 25,5588% mahaarvestamise nõudega ning kaebaja nõustumus selles osas on jõus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja ei nõustu SKA-poolsete põhjendustega seoses vanaduspensioni suuruse arvestamisega ja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtvalt järgmiselt:
12.1.SKA on kaebajale pensioni väära valemi alusel arvestanud. Arvestatav pension peaks olema suurem.
12.2.Vastavalt Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu artiklite 7-14 sätetes kirjeldatud perioodide liitmisele määrati paindlik vanaduspension arvestusega, et kaebaja läks sellele 4 aastat enne üldist vanaduspensioniiga. Vanaduspensioni arvutamisel ei kohaldatud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu artiklit 17, mille kohaselt Eesti Vabariigi pädev asutus arvutab pensionisumma Eesti Vabariigi õigusaktide järgi, võttes arvesse ainult (kaebaja rõhuasetus) neid perioode, mis on täitunud nende õigusaktide 2 (6)
alusel. Selle asemel kohaldati Eesti riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 kohast proportsionaalset valemit. Viimase kohaselt arvutati vanaduspensioni teoreetiline ja tegelik suurus, mille puhul jagati proportsionaalne suurus 13,371 aastat 35,025 aastaga, = 38,2%, millest on maha arvatud 25,5588% (vähendatud summa seoses paindlikule pensionile minekuga 4 aastat enne üldist vanaduspensioniiga) = väljamakstava pensioni summa 202.34 eurot.
12.3.Vastavalt Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu artiklile 17 on arvutuskäik järgmine: pensioni baasosa + u 14 aastat x pensioni aastahinne, millest on maha arvatud 25,5588% (vähendatud summa seoses paindlikule pensionile minekuga 4 aastat enne üldist vanaduspensioniiga) = väljamakstava pensioni ligikaudne summa 363 eurot.
12.4.RPKS § 4 lõikes 3 on sätestatud, et kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Minu puhul kehtib see mitte ainult sotsiaalkindlustuslepingu artiklite 12–14 kohaste perioodide liitmist kirjeldavatele sätetele, vaid ka Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu artikli 17 kohase pensionisumma arvutamise sätetele.
12.5.Kokkuvõttes ei ole SKA 03.10.2024 otsuse nr 1 ega 04.12.2024 vaideotsuse nr 5.23/30225-3 järeldustes arvestatud Kanada ja Eesti sätete täiemahulise rakendamise vajadusega. Kohaldatud on üksnes lepingu artiklite 12-14 summeerimissätteid.
12.6.SKA vastust puudutavas osas kohtu 30.10.2025 küsimusele seoses vanaduspensioni vähenduse protsendiga, toob esiteks välja, et ta oli vaidemenetluses oma lõplikus seisukohas selgelt nõus paindliku eelpensioni 25,5588% maha arvestamise nõudega ning temanõustumus selles osas on jõus. Kuid lähtudes sellest, milline peaks olema eespool üksikasjalikult kirjeldatud artikli 17 kohaselt arvutatud makstava pensioni õige summa, peaks paindliku eelpensioni mahaarvestus olema 123,24 eurot, mis on arvutatud 25,5588%-na 482,18 eurost. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu kokkuvõtvalt järgnevatel põhjendustel:
13.1.Eesti Vabariigi ja Kanada vahelist sotsiaalkindlustuslepingut kohaldatakse muuhulgas isikule, kelle kohta kehtivad või on kehtinud ühe või mõlema lepingupoole õigusaktid (välislepingu art 3 p a). Kaebaja on töötanud nii Kanadas kui ka Eesti Vabariigis ja tal on mõlemas riigis õigus taotleda pensioni vastavuses antud riigi õigusaktidega.
13.2.Eestis on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15- aastane Eestis omandatud pensionistaaž (RPKS § 7 g 1). Kaebaja puhul on antud tingimused täitamata. Eestis on tal omandatud pensionistaaži 13 aastat 4 kuud ja 13 päeva. Välislepingu alusel on võimalik lepinguosaliste riikides pensioniõigust andvate perioodide liitmine ja liitmise tulemusel on kaebaja pensionistaaž Eestis ja Kanadas kokku 35,027 aastat (välislepingu art 12 p-d 1 ja 3).
13.3.RPKS § 91 lõike 2 punkti 4 alusel on võimalik vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral jääda paindlikule vanaduspensionile kuni 4 aastat enne pensioniiga.
13.4.Kaebaja esitas 01.04.2024 pensioniavalduse paindlikule vanaduspensionile jäämiseks 4 aastat enne 65-aastaseks saamist ehk 03.10.2024. Kaebajale määrati 03.10.2024 otsusega nr 1 paindlik vanaduspension alates 03.10.2024 eluaegselt. Otsusel on toodud pensioni suuruse arvestus. Pensioni suurus koosneb baasosast, staažiosast, kindlustusosast ja ühendosast (RPKS § 11 lg 1) ja pensioni suurust vähendati seoses enne vanaduspensioniga pensionile jäämisega 25,5588% (RPKS § 111 lg 6).
13.5.Vastustaja saab aru, et kaebaja arvates ei ole tema puhul kohaldatud välislepingu artiklit XVII, vaid on ekslikult kohaldatud hoopis RPKS § 42. Esmalt esitas kaebaja vaide põhjusel, et 3 (6)
pensioni suurust vähendati RPKS § 111 lõike 6 alusel ja tema sooviks oli, et RPKS § 42 kohaldataks korrektselt.
13.6.17.11.2024 pöördumises leidis ta, et tema puhul ei ole kohaldatud välislepingu artiklit XVII ja et RPKS § 42 ei kohaldu. Välislepingu art 17 punkt 1 sätestab, et kui isikul on õigus saada pensioni üksnes kohaldades 1. peatüki liitmissätteid, arvutab Eesti Vabariigi pädev asutus pensionisumma Eesti Vabariigi õigusaktide järgi, võttes arvesse ainult neid perioode, mis on täitunud nende õigusaktide alusel. Kohaldub RPKS § 42 lõige 1. RPKS § 42 lõige 2 täpsustab pensioni suuruse arvutamist.
13.7.Isiku puhul, kellel tekib õigus pensionile kahe lepinguosalise riigi pensionistaažide liitmisel ehk välislepingu alusel, arvutatakse pensioni suurus Eesti Vabariigi õigusaktide järgi ehk antud juhul muuhulgas ka RPKS § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kaebaja puhul on kohaldatud nii välislepingu artikli 17I punkti 1 kui ka RPKS §-i 42. Välislepingu artikli 17 punkt 1 ei sätesta pensioni suuruse arvutusmeetodid, vaid annab reegli, mille kohaselt arvutatakse pension suurus Eesti Vabariigi õigusaktide järgi.
13.8.Lähtuvalt RPKS § 42 lõikest 2 arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, st suuruse arvutamisel võeti aluseks kõik Eestis ja Kanadas omandatud pensionistaažid nii nagu need oleksid täitunud Eestis. Pensioni koosneb baasosast (kõigil pensionitel sama), staažiosast (töötamise aastad kuni 31.12.1998 korrutatuna aastahindega), kindlustusosast (isiku osakute arv korrutatuna aastahindega), ühendosast (alates 01.01.2021 arvestatavad osakud korrutatuna aastahindega) ja paindliku pensioni vähendusest. Selle arvutuse tulemusena on kaebaja teoreetiline vanaduspensioni suurus summas 529,69 eurot.
13.9.Lähtuvalt RPKS § 42 lõikest 2 korrutatakse vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kahes riigis kokku omandatud pensionistaaži aastate arvuga.
13.10.Kaebaja pensionistaaž kahes riigis kokku on 35,027 aastat ja sellest on Eestis omandatud 13,371 aastat. Seega 529,69 x 13,371 : 35,027 = 202,20. Seejuures ei muuda tulemust tehete järjekord. Kui teha esmalt jagamise tehe ja seejärel korrutamise tehe, ei muuda tulemust. Mõningane sentide erinevus (otsusel natuke suurem summa) tuleneb summade ümardamisest lähtuvalt erinevast komakohtade arvust.
13.11.Kaebuses leiab kaebaja, et lähtuvalt välislepingu artiklist 17 oleks arvutuskäik: pensioni baasosa 354,9887+ Eestis omandatud aastad ehk 13,371 x aastahinne 9,512 – paindliku pensioni vähendus 25,5588% = 358,94. Kaebaja arvutuste kohaselt ligikaudu 363 eurot.
13.12.Sellist arvutust välislepingu artilist 17 ega ka Eesti Vabariigi õigusaktidest (nagu antud välislepingu säte arvutamise alusena näeb) ei tulene. Vastustaja leiab, et kaebaja pensioni suurus on arvutatud kooskõlas välislepingu ja RPKSi reeglistikuga.
13.13.Seoses pensioni vähenduse protsendiga märgib SKA, et määruse nr 14 eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ja Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Kristiina Selgis. Vajadusel on võimalik neist asutustest saada täiendavat infot arvutuskäigu osas. Tegemist on üsna keerulise ja mahuka arvutuskäiguga ning hetkel meil seda detailselt esitada ei ole. SKA on ka varasemalt selgitanud, et vastav arvutuskäik meile sotsiaalkaitse infosüsteemis SKA-le nähtav ei ole.
4 (6)
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Vaidluse keskne küsimus on, kas SKA on X. X.i vanaduspensioni suuruse kooskõlas RPKS-ga ja Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepinguga õigesti arvestanud.
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja on töötanud nii Kanadas kui ka Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja Kanada vahelist sotsiaalkindlustuslepingut kohaldatakse muuhulgas isikule, kelle kohta kehtivad või on kehtinud ühe või mõlema lepingupoole õigusaktid (välislepingu art 3 p a). Seega on X. X.ile õigus mõlemas riigis õigus taotleda pensioni vastavuses antud riigi õigusaktidega.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal Eesti pensionistaaž täitunud ei ole (RPKS § 65) ja pensionistaaž kahes riigis kokku on 35,027 aastat ja sellest on Eestis omandatud 13,371 aastat (dtl 142). Välislepingu alusel on võimalik lepinguosaliste riikides pensioniõigust andvate perioodide liitmine ja liitmise tulemusel on kaebaja pensionistaaž Eestis ja Kanadas kokku 35,027 aastat (välislepingu art 12 p-d 1 ja 3).
17.Kuigi SKA ei ole kohtule ammendavalt selgitanud, kuidas on kujunenud paindliku vanaduspensioni vähendamise protsent (dtl 83), on kaebaja oma 28.11.2025 avalduses selgesõnaliselt väljendanud, et kaebaja nõustub kaebaja pensionit tuleb vähendada seoses enne vanaduspensioniga pensionile jäämisega just 25,5588 protsenti (RPKS § 111 lg 6). Seega selles asjaolus poolte vahel vaidlus puudub.
18.Kaebaja peamine väide on, et SKA on välislepingu sätteid ja RPKS-i koostoimes vääralt kohaldanud. Alljärgnevalt selgitab kohus seda, kas SKA on pensioni arvestamisel õigesti tuginenud RPKS § 42 lõike 2 lausele 2.
19.Kui isikul on õigus saada pensioni üksnes kohaldades 1. peatüki liitmissätteid, arvutab Eesti Vabariigi pädev asutus pensionisumma Eesti Vabariigi õigusaktide järgi, võttes arvesse ainult neid perioode, mis on täitunud nende õigusaktide alusel (välislepingu art 17 p 1). Johtuvalt tuleb pensioni arvestamisel lähtuda Eesti õigusest.
20.Eestis reguleerib riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisusi pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule RPKS § 42. Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras. RPKS §-i 42 kohaldatakse isikule, kes elab lepinguriigi territooriumil (RPKS § 42 lg 1). Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaažid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga (RPKS 42 lg 2). Pensioni suurus koosneb baasosast, staažiosast, kindlustusosast ja ühendosast (RPKS § 11 lg 1).
21.Lähtuvalt RPKS § 42 lõike 2 lausest 2 korrutatakse vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kahes riigis kokku omandatud pensionistaaži aastate arvuga.
21.1.Seega arvutuskäik, mille vastustaja välja on toonud (dtl 83-84), on vastavalt RPKS § 42 lõikele 2 kohane: 529,69 (teoreetiline suurus) x 13,371 (Eestis omandatud pensionistaaž): 35,027 (jagatakse kahes riigis kokku omandatud pensionistaaž) = 202,20.
21.2.Kaebaja poolt väljatoodud arvutuskäik (dtl 142, 391-392) ei tugine välislepingu ega RPKS sätetele.
5 (6)
22.Kaebaja viitab sellele, et artikli 17 punkti 1 täpne ja üheselt arusaadav sõnastus erandeid ei sisalda, sh mistahes erandeid, mis põhinevad Eestis omandatud aastate arvul või mis tahes muudel asjaoludel (dtl 391).
22.1.Kohus selgitab, et välislepingu artikli 17 punkt 1 ei sätesta pensioni suuruse arvutuse aluseid, vaid annab reegli, mille kohaselt arvutatakse pension suurus Eesti Vabariigi õigusaktide järgi. See nähtub ka välislepingu eelnõu seletuskirjast 407 SE, mille kohaselt „Lepingu artiklites 15-16 sätestatakse hüvitiste arvestamise alused Kanada õigusaktide alusel ning artiklis 17 Eesti õigusaktide alusel“.
22.2.Ka välislepingu artiklis 1 toodud mõiste „arvessevõetav periood“ viitab lepingupoole õigusaktidele, mis määratlevad õiguse saada hüvitist või pensionistaaži kuuluvad perioodid. Sealjuures on mõiste „õigusaktid“ loetletud artiklis 2, mis hõlmab ka seadusi, mis käsitlevad riiklikku vanaduspensioni, töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni või rahvapensioni, ja nende seaduste alusel vastu võetud määruseid (art 2 p 1 a i). Viimaste hulka kuulub ka RPKS.
22.3.Välislepingu artikli 17 punkti 1 viimane lauseosa „võttes arvesse ainult neid perioode, mis on täitunud nende õigusaktide alusel.“, viitab samuti Eesti õigusaktide alusel perioodide arvesse võtmisele, ega piira lepinguosalistes riikides omandatud staaži arvesse võtmist valemis, mis on kajastatud siseriiklikus õigusaktis. Haakuvalt RPKS § 42 lõike 1 lause 1 sätestab sõnaselgelt, et isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension RPKS §-s 42 sätestatud korras. Kohtule ei nähtu, et selles sättes toodu oleks välislepingu artikliga 17 või mõne teise artikliga vastuolus.
23.Kokkuvõttes on vastustaja X. X.i pensioni arvestamisel kohaselt võtnud arvesse välislepingu sätteid ja arvutanud pensioni suuruse välja RPKS § 42 lõike 2 alusel. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
24.Eeltoodust tulenevalt on SKA 03.10.2024 otsus õiguspärane ja alus selle tühistamiseks puudub. Haakuvalt puudub alus kohustada SKA-d X. X.i pensionit ümber arvestama.
25.Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg1, § 109 lg 1).
26.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaine soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.