Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1185
Haldusasi
V.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – V.S Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.S apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta V.S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1185 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 02.01.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-24-1185 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.S (kaebaja) on kodakondsuseta isik, kes sündis Eestis, ent elab alates 1992. a-st alaliselt Valgevene Vabariigis. Eestisse saabus V.S 16.10.2022 C-viisa alusel, et töötada ja hoolitseda isa haua eest. V.S esitas 04.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt vajab ta kaitset poliitilistel põhjustel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1, millega luges kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi, tegi kaebajale 30-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse ning kohaldas sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi 1 aastaks. Taotleja hirmu Valgevene riigivõimu ees ning subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist. Taotlejal on kartus Valgevene riigivõimu ees, kuna tal on riigivõimust erinevad vaated. Taotlejal ei ole Valgevenes elades ametivõimudega probleeme olnud, ehkki ta osales 2020. a-l meeleavaldusel. Ei ole tõenäoline, et 2024. a kevadel sooviks Valgevene politsei hakata sel põhjusel taotlejat taga kiusama. On tõenäoline, et Valgevene võimud ei ole teadlikud taotleja osalemisest 2020. a meeleavaldusel. Ka sotsiaalmeediakontode, jagatud postituste ja tehtud kommentaaride tõttu ei ole tagakius tõenäoline, kuna asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et ametivõimud ei ole taotleja meelsusest teadlikud. Taotleja kustutas sotsiaalmeedia sisu, mistõttu ei ole võimudel olnud võimalik ka taotleja meelsust tuvastada. Mõistetav on taotleja hirm, et teda võidakse hakata taga kiusama, kuna tema VKontakte sõbralistis on 4 aastat tagasi vahistatud opositsioonipoliitik ST, kuid Valgevene võimud ei ole taotlejaga selles kontekstis tänini ühendust võtnud ning on vähetõenäoline, et taotlejat võidakse sel põhjusel taga kiusata. Valgevenes elab üle 9 miljoni inimese ning arvestades 2020. a massimeeleavalduste suurust, võib arvata, et Valgevenes oli/on palju T toetajaid, kes on ta ka sotsiaalmeedias oma sõbralisti lisanud ja talle sõnumeid saatnud. Ei ole usutav, et võimud on suutelised võtma kõik need inimesed vastutusele või neid kriminaalkorras karistama. Töölt vallandamine ei anna alust kvalifitseerida taotlejat pagulaseks. Samuti ei saa nõustuda taotleja arvamusega, et tema edasised raskused uue töökoha otsingul olid seotud tema nime sattumisega ametivõimude nimekirja. Tegemist on taotleja subjektiivse arvamusega ning tööandjate otsust jätta taotleja tööle võtmata ei saa seostada poliitilise tagakiusuga. Taotlejal ei ole olnud ametivõimudega ühtegi kontakti. Lisaks sai taotleja Valgevenest ilma probleemideta lahkuda. Tööpõlguri nimekirja sattumist ei saa nimetada repressiooniks, mida riik kohaldab taotlejale isikupõhise poliitilise tagakiusamise eesmärgil. Sotsiaalparasiitide maks on Valgevene ametliku maksusüsteemi osa ning seda kohaldatakse ühetaoliselt. Arvestades taotleja profiili ja tegevust Valgevenes ning ettevaatlikkust meelsuse avaldamisel ei ole kuigi tõenäoline, et ta langeb Valgevene piiriületusel tagakiusamise ohvriks.
2(8)
3-24-1185 Määratlemata kodakondsus ja elamislubade puudumine ei anna alust pidada taotlejat pagulaseks. Taotleja Valgevene elamisluba tühistati tema enda taotlusel. Seega pani taotleja end ise olukorda, kus tal ei ole seaduslikku alust üheski riigis viibida. Samuti ei saa väita, et Valgevenesse naastes ei ole taotlejal võimalik oma seal viibimist uuesti seadustada. Asjaoludest nähtuvalt ei ole alust järeldada, et taotleja vajaks täiendavat kaitset. Taotlejale tuleb teha 30-päevase lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kuigi Valgevene ei ole taotleja kodakondsusjärgne riik, vaid endine asukohariik, saab vastavalt Valgevenega sõlmitud kahepoolsele tagasivõtulepingule teha taotlejale ettekirjutuse Valgevenesse lahkumiseks. Taotlejale tuleb kohaldada sissesõidukeeldu 1 aastaks, kuna taotleja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis ning tema isa haud asub Eestis.
3.Kaebaja esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.03.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA omistab Valgevenest lahkumise võimalikkusele liiga suure kaalu. Valgevenest lahkumise ajal ei pööratud lahkujatele tähelepanu. Lisaks ei ole kaebaja Valgevene kodanik. Võimalik, et kaebajal lasti lahkuda temast vabanemise eesmärgil. Kaebaja sündis Eestis ning peab end rahvuselt eestlaseks, ehkki ta ei ole tugevalt Eesti ühiskonda integreerunud. Ka on kaebaja pikaajaliselt olnud Eestis, st riigis, mida Valgevene peab vaenulikuks riigiks. See muudab olukorra ohtlikumaks ning välistada ei saa, et Valgevenesse naasmisel võivad olla kaebajale ohtlikud tagajärjed. Hiljuti peeti piiril kinni pikka aega Poolas töötanud ja sealt naasnud mees, kes osales küll 2020. a-l meeleavaldusel, kuid kes ei olnud avalikult võimudega konfliktis või aktiivses opositsioonis. Vaatamata väikese lapse olemasolule kutsuti tema naine ülekuulamisele ja hoiti ööpäeva ajutises kinnipidamiskeskuses. Valgevenes on vähe neid, kes saavad endale lubada poliitiliste vaadete aktiivset väljendamist. Inimesed, kes on seda teinud, kas arreteeritakse või nad lahkuvad riigist. Kaebaja ei kujuta oma elu Valgevenes ette, kuna tal puuduvad igasugused dokumendid. Puudub võimalus töötada ja saada meditsiinilist abi. Samuti ei väljastataks kaebajale enam elamisluba. Kaebaja soovib elada riigis, mida ta peab oma kodumaaks.
4.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Otsuse tegemisel analüüsiti asjakohast päritoluriigi infot ja võeti seisukoht kaebaja Valgevenesse tagasipöördumise osas. PPA jääb otsuses toodu juurde. Kaebaja väide, et tal lubati riigist lahkuda selleks, et temast lahti saada, on oletuslik. Kaebajal ei tekkinud probleeme Valgevene välismaalase passi hankimisel ja riigist lahkumisel, mistõttu on tõenäoline, et Valgevene ametivõimud ei ole kaebaja meelsusest ja meeleavaldusel osalemisest teadlikud. Kuigi välistada ei saa, et naastes võidakse kaebaja suhtes läbi viia täiendav piirikontroll, ei oleks see käsitatav tagakiusuna. Pelgalt hüpoteetiline oht sattuda tagakiusu ohvriks ei ole pagulasena tunnustamise alus. Varjupaigamenetluses on eelkõige taotleja kohustus põhistada, miks on tagakius just tema suhtes tõenäoline. Kaebaja viitab Valgevene kohta avaldatud informatsioonile, kuid samas puuduvad indikatsioonid, mis viitaks, et konkreetselt kaebaja oleks Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattunud või tema sattumine Valgevene ametivõimude huviorbiiti tulevikus oleks tõenäoline. Kaebaja on meelsuse avaldamisel olnud ettevaatlik ja ka Eestis viibimise ajal ei ole ta tegelenud avalikult opositsioonilise tegevuse ega aktivismiga. On ebatõenäoline, et 3(8)
3-24-1185 Valgevenesse naastes asub kaebaja aktiivselt meelt avaldama ning satub seetõttu ametivõimude teravdatud tähelepanu alla. Väited eestlaseks olemisest ei ole asjakohased. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole tal olnud Valgevenes elades selliseid probleeme seoses enda rahvusega, mis oleks käsitatavad tagakiusuna. Kaebaja viited Poolast saabunud isiku kinnipidamisele ei ole asjakohased, kuna see sündmus ei ole automaatselt kaebajale üle kantav. Puudub konkreetne informatsioon sellest, millega isik tegeles ja kas tema profiil on kaebaja omaga võrreldav. Ehkki päritoluriigi informatsiooni kohaselt peavad võimud jätkuvalt kinni ja annavad kohtu alla 2020. a meeleavaldustel osalenud inimesi, ei tähenda see, et kõigile meeleavaldustel osalenud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Valgevenest lahkumisel kontrollitakse inimeste andmeid mitmetest andmebaasidest ning ehkki kaebaja sõnul filmiti nii teda kui ka tema ema, ei ole kaebaja osalemine 2020. a meeleavaldustel tõenäoliselt Valgevene ametivõimudele teada. Selle järelduse aluseks on mh asjaolu, et kaebaja või tema Valgevenes elava ema suhtes ei ole võimudepoolset reaktsiooni järgnenud. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei kujuta ette enda elu Valgevenes, kuivõrd tal puuduvad igasugused dokumendid, võimalus töötada ning saada meditsiinilist abi. Kaebaja loobus elamisloast ajal, mil tal ei saanud olla õigustatud ootust, et talle antakse elamisluba Eestis elamiseks. Kaebaja asetas end teadlikult olukorda, kus tal puudub üheski riigis elamiseks kehtiv elamisluba. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole pakkuda lahendust taolistele olukordadele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus PPA 27.03.2024 otsuse järeldustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja hinnangul peaks tema rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks piisama sellest, et ta ei jaga Valgevene riigivõimuga samu vaateid. Kaebaja sõnul kardab ta Valgevenesse naasta, kuna ta ei nõustu Valgevene riigivõimu poliitikaga, s.o A. Lukašenka režiimiga, ning tal on hirm saada sel põhjusel taga kiusatud. Need põhjused (sh riigivõimust erinev poliitiline arvamus) ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise alus. Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale, st isiku poliitiline arvamus peab olema võimule teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada taga kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri. Oluline on ka selle arvamuse tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu suunatud, sihipärane ning järjepidev. PPA luges olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja ei lahkunud Valgevenest tagakiusu eest. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud ning teda ei ole kinni peetud (sh meeleavaldusel osalemisel, kus teda filmiti). Kaebajat on küll trahvitud põhjusel, et ta on tööpõlgur, kuid ühtegi menetlust tema suhtes Valgevenes käimas ei ole. Samuti ei takistanud maksmata trahvid kaebajal Valgevenest lahkuda. Ka töökohalt lahkumine ning kahele töökohale mittesaamine ei ole käsitatav tagakiusuna. Seega puuduvad igasugused tõendid, et kaebajat oleks Valgevenes taga otsitud või kiusatud või tema tegemiste vastu huvi tuntud. Kaebaja ei kuulu parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega. Ehkki välistatud ei ole, et Valgevenest pikk eemalviibimine ning Eestis viibides elamisloast loobumine võivad piiriületusel tekitada täiendavalt küsimusi, ei oleks selline küsitlemine käsitatav tagakiusuna. Kaebaja pidi elamisloa kehtetuks tunnistamise taotlust esitades mõistma selle võimalikke tagajärgi. 4(8)
3-24-1185 Oma poliitilise meelsuse avaldamisena on kaebaja toonud 2020. a-l meeleavaldusel osalemise. Lisaks on kaebaja toonud välja, et ta on jaganud teiste tehtud postitusi ning märkinud neid meeldivaks. Need asjaolud ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise alus. Kuna 2020. a meeleavaldusel osalemisele ei järgnenud ametivõimude huvi, sh ei ole huvi järgnenud Valgevenes elava ema suhtes, kes samuti videotele jäi, on tõenäoline, et kaebaja osalemine 2020. a meeleavaldusel ei ole ametivõimudele teada. Lisaks joonistub kaebaja selgitustest välja, et tema poliitilise meelsuse avaldamine on olnud sedavõrd napp, et sellest ei saa tuleneda talle tagakiusuohtu. Kaebajal ei olnud probleemi piiriületustega 2021. ega ka 2022. a-l, sh ei väida kaebaja, et kui ta 2022. a oktoobris Valgevenest lahkus, oleks tema telefoni läbi otsitud või püütud tuvastada tema seoseid 2020. a meeleavaldusel osalemisega. Ehkki kaebaja ütlused seoses tööpõlguriks olemise eest saadud trahvidega on vastuolulised (esimesel vestlusel väitis kaebaja, et ta on selliseid trahve saanud ning teisel vestlusel, et ei ole), siis ka trahvid tööpõlguriks olemise eest ei ole samastatav tagakiusuga. PPA tõi 27.03.2024 otsuses välja, et tööpõlguri nimekirja sattumine ja sellega seonduv sotsiaalparasiitide maks on ühetaoline kõigile Valgevene kodanikele ning ehkki kaebaja sõnul taksitavad tasumata trahvid Valgevenest lahkumist, siis kaebaja puhul see nii ei olnud. Pagulasseisundi tunnustamiseks vajalikku tagakiusulävendit ei ületa ka see, et kaebajal tuli Valgevene suhtes kohaldatavate majandussanktsioonide vastu algatatud petitsioonile allkirja andmata jätmise tõttu 4 päeva enne töösuhte lõppemist töölt lahkuda. Ei nähtu, et sellele oleks järgnenud riigivõimu poolsed toimingud. Kaebaja hinnang, et sel põhjusel ei saanud ta hiljem tööd, on üksnes tema subjektiivne hinnang. Jättes kõrvale tööpõlguri trahvid, mida kohaldatakse Valgevenes ühetaoliselt, ja 2018. a-l alkoholi tarbimisega seotud intsidendi, ei ole kaebajal ametivõimudega kontakte olnud. Ei ole usutav, et kaebajat ootaks ees tagakius või ametivõimude teravdatud tähelepanu põhjusel, et tema VKontakte sõbralistis on opositsioonikandidaat ST. Vaidlust ei ole, et enne Valgevenest lahkumist kustutas kaebaja enda sotsiaalmeedia sisu ning suhtlust opositsioonipoliitikuga kaebajal säilinud ei ole. PPA 27.03.2024 otsuse p-s 7 on märgitud, et: „Taotleja ütlustest ei nähtu, et ametivõimud oleks T ülekuulamise, kohtuprotsessi või vanglas oleku ajal taotlejaga ühendust võtnud (kuigi taotleja viibis veel Valgevenes) selleks, et uurida, milline on tema seos Tga ning miks taotleja temaga ühenduses oli.“ Eelnev näitab nii seda, et kaebaja vastu Valgevene ametivõimude huvi puudub kui ka seda, et kaebaja oli oma meelsuse avaldamisel ettevaatlik ega soovinud vaatamata enda varasemale tegevusele võimude tähelepanu alla sattuda. Ka Eestis olles ei ole kaebaja oma meelsust avalikult väljendanud. Arvestades kaebaja varasemat tegevust, on vähetõenäoline, et kaebaja profiiliga isik asuks Valgevenesse naastes seal avalikult poliitiliselt meelt avaldama viisil, et tema tegevus võiks äratada ametivõimude tähelepanu. Kaebaja ei ole isik, kes vajaks täiendavat kaitset. Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Kaebajal puudub Valgevenesse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Valgevenes nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Kuigi ei saa välistada, et Valgevenesse naastes võib kaebajal esineda probleeme uue elamisloa taotlemisel, ei ole see rahvusvahelise kaitse (sh täiendava kaitse) andmise alus. Samuti ei välista see asjaolu lahkumisettekirjutuse tegemist või sissesõidukeelu kehtestamist. Kõiki asjaolusid arvestades on tõenäoline, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse seetõttu, et ta ei soovi Valgevenes elada, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu. 5(8)
3-24-1185 Õiguspärane on ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes kohaldatud üheaastane sissesõidukeeld. Praegusel juhul ei esine VSS § 7 6 lg-s 3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti pole tegemist olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega (Riigikohtu 16.06.2021 otsus nr 3-21-838, p 18). Asjaolusid arvestades leidis PPA, et mõistlik on kaebajale anda Eestist lahkumiseks 30-päevane tähtaeg. Tegemist on seadusest tuleneva maksimaalse lahkumistähtajaga, mille lahkumisettekirjutusega määrata võib (VSS § 72 lg 4), ning kohtu hinnangul ei ole see ebaproportsionaalselt koormav. Seadus võimaldab kaebajal vajadusel taotleda ka vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamist (VSS § 72 lg 5). PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu üheks aastaks. PPA võttis sissesõidukeelu vähendamisel arvesse, et kaebaja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis, isiku isa haud asub Eestis. Kehtestatud sissesõidukeeld ei ole ebaproportsionaalne või põhjendamatu. Ka kaebaja ei väida seda. Kaebaja isa suri a-l 2012 ning ehkki kaebaja osales tema matustel, käis kaebaja isa hauda esimest korda külastamas alles 2021. a augustis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse 2022. a oktoobris. See asjaolu näitab, et kaebajal ei ole selliseid sidemeid Eestiga, et pidada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. Asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75, 32). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Kaebaja palub 14.10.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 28.10.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 otsus. Kohus ei ole asja lahendamisel võtnud arvesse fakte ja tõendeid, mis kinnitavad tõsist ja reaalset ohtu kaebaja naasmisel. Valgevenes on alates 2020. a-st täheldatud ulatuslikke poliitilisi repressioone valitsusega mittenõustuvate isikute vastu. Kaebaja võttis osa rahumeelsetest meeleavaldustest ning seetõttu on kaebajal Valgevenesse naasmisel reaalne tagakiusuoht. Kaebaja pidi arreteerimise vältimiseks kustutama kõik tõendid enda osalemisest protestides, kuid see ei vähenda tagakiusuohtu. Valgevene võimud peavad inimesi kinni ja tuvastavad neid tänavate turvakaamerate abil. Isikute suhtes rakendatakse repressioone isegi otseste tõendite puudumisel kahtluste või kaudsete andmete alusel. Piisab ka sellest, et telefon oli mobiilsidemasti levialas meeleavalduste toimumise päevadel. Kaebaja osales meeleavaldustel ja viibis mobiilsideoperaatori andmetel nendes piirkondades ning sellest piisab süüdistuse esitamiseks Valgevene Vabariigi kriminaalkoodeksi § 342 lg 1 järgi (avalikku korda jämedalt rikkuvate toimingute korraldamine ja ettevalmistamine või neis aktiivne osalemine). Välismaalt naasvaid Valgevene kodanikke käsitatakse sageli isikutena, kes on potentsiaalselt seotud äärmusliku tegevusega, seetõttu on kaebaja naasmine Valgevenesse ohtlik. Kaebaja võidakse arreteerida, teda võidakse piinata ning mõista pikaajaline vabadusekaotus õiglase kohtumenetluseta. Eestis viibimise ajal on kaebaja teinud koostööd Valgevenes äärmuslasteks peetavate gruppidega. Valgevenes rikutakse endiselt inimõigusi ning inimelu ei ole midagi väärt. Võimud peavad protestides osalejaid kinni ka aastate möödudes, kui isikud tuvastatakse arhiivi videosalvestustelt või miitingutel tehtud fotodelt. Võimud kontrollivad välismaalt tagasipöördujate isiklikke seadmeid, nende sotsiaalseid sidemeid ja postitusi. Need on sageli vahistamise aluseks, kui neist leitakse opositsioonilisi vaateid või võimude vastast kriitikat. Eriteenistustel on võime taastada isikute poolt kustutatud andmeid ning neid kasutatakse kodanike tagakiusamiseks. Kaebaja pikaajaline eemalviibimine Valgevenest võimendab tagakiusamise riski. Isikute tagasipöördumisel kontrollitakse nende ideoloogilist lojaalsust hoolikalt. Valgevene võimud käsitavad igasugust seost opositsioonitegelastega ohuna. 6(8)
3-24-1185 Asjaolu, et kaebaja keeldus toetamast valitsusmeelseid tegevusi Valgevenes (kaebaja ei kirjutanud alla petitsioonile), on võimude poolt tõlgendatud ebalojaalsusena. Seega esineb kaebaja naasmisel tagakiusu oht. Kaebaja on kodakondsuseta isik. Kuna kaebaja loobus Eestisse kolides Valgevene elamisloast, puudub kaebajal võimalus Valgevenes seaduslikult elada. Kaebaja jääb Eestist väljasaatmise korral ilma juurdepääsust arstiabile, sotsiaalteenustele ja muudele õigustele, mis seab ohtu kaebaja tervise ja elu. Rootsi võimud on peatanud Valgevene kodanike väljasaatmise.
7.PPA palub 16.12.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtus esitatud seisukoha juurde. PPA on kaebaja väiteid seoses hirmuga Valgevenesse naasmise ees 27.03.2024 otsuses põhjalikult analüüsinud. Kaebaja tagakiusamine päritoluriiki naasmisel ei ole tõenäoline. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest ei tulene isiklikku tagakiusuohtu kaebajale. Vaidlust ei ole selles, et Valgevene režiim ei ole demokraatlik ning riigis esineb teisitimõtlejate mahasurumist. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse eesmärk tagada sisserändeõigus kõikidele autoritaarsetest riikidest tulnud isikutele. Kaebaja on viidanud artiklitele, mis kajastavad olukorda kaebaja päritoluriigis ning toonud näiteid erinevate isikute kinnipidamistest, kuid seda ei saa vahetult laiendada kaebajale. Kaebaja toodud näidetest ei ole selgelt nähtav kaebajaga võrreldav profiil ega see, et just sellise profiiliga isikute kohtlemise näol oleks tegemist süstemaatilise praktikaga. Kaebaja väidab, et ta on Eestis viibimise ajal teinud koostööd gruppidega, mida Valgevenes peetakse äärmuslikeks või mida võidakse äärmuslikeks tunnistada. Kaebaja seisukohtadest jääb arusaamatuks, mis on sellise väidetava koostöö sisu ja millal see on toimunud. Halduskohtu 19.09.2024 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole kaebaja Eestis olles oma meelsust avalikult väljendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Samuti ei ole Valgevene osas ilmunud sellist uut teavet, mis tingiks varem tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmise (HKMS § 158 lg 31). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebajal on subjektiivne kartus tagakiusamise ees, kuid ainuüksi sellest ei piisa, et jaatada rahvusvahelise kaitse vajadust. Rahvusvahelise kaitse andmise lävend ei saa olla nii madal, et kõigi Valgevenes elavate isikute puhul, kes ei ole riigivõimu tegevusega nõus, jaatada reaalse tagakiusamise ohtu. Kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis viitavad võimalusele, et kaebaja on sattunud riigivõimu huviorbiiti. Kaebaja on oma poliitilist meelsust avaldanud diskreetselt. Halduskohtu vastav analüüs on ammendav. Ka asjaolu, et kaebaja VKontakte kontaktide hulgas oli ST, ei kinnita vastupidist. Kaebaja ei ole poliitiline aktivist, ajakirjanik ega mõjuisik. Valgevene riigivõimuga ei ole tal poliitilise meelsuse tõttu olnud mingit kokkupuudet. Kaebaja ema elab Valgevenes ning võimuorganid pole teda tülitanud. Pärast 2020. a meeleavaldustel osalemist käis kaebaja 2021. a-l Eestis ja piiriületusel probleeme ei esinenud (halduskohtu istungi protokoll ajamärk 00:16:45 jj) ning 2022. a-l väljastas Valgevene kaebajale välismaalase passi (dtl 118). PPA päritolu riigi infole tuginev analüüs olukorra kohta Valgevenes on vaidlustatud otsuses väga põhjalik ja sellest tulenev järeldus 7(8)
3-24-1185 adekvaatne. Pigem võib kaebajaga toimunud vestlustest välja lugeda, et kaebajal oli Valgevenes probleeme töö leidmisega ja ta soovis Eestisse tööle tulla. On tõsi, et piiriületusel võib kaebajat ees oodata kontroll ja telefoni läbiotsimine ning võib-olla ka mõneks ajaks kinni pidamine, kuid seda ei saa pidada tagakiusamiseks. Kaebajal on enne piiriületust võimalik ebasoovitavav sisu telefonist kustutada ning mitte võtta kaasa dokumente vms, mis võivad eelduslikult tekitada probleeme. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et võttes arvesse Valgevene ametivõimude senist huvipuudust kaebaja vastu, võiks kaebaja sellise huvi alla sattuda põhjusel, et ta on mõned aastad viibinud Eestis. Kuigi Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik, ei ole üldine olukord siiski selline, et isikute sinna väljasaatmine oleks VSS § 17 1 alusel keelatud, seda isegi juhul, kui mõni teine riik on vastu võtnud otsuse, et isikuid sinna tagasi ei saadeta.
10.Kaebaja on kodakondsuseta isik, kel puudub Valgevenes elamisluba. Sellest hoolimata on kaebaja väljasaatmine Valgevenesse võimalik. PPA on lahkumisettekirjutust tehes põhjalikult selgitanud, et VSS § 17 kohaselt saadetakse väljasaadetav tema kodakondsusjärgsesse riiki; transiidiriiki Euroopa Liidu või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt või kolmandasse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda ja ta seal vastu võetakse. Kaebaja elas aastatel 1992˗2022 elamisloa alusel Valgevenes. 30.11.2023 toimunud vestlusel (dtl 147 jj) avaldas isik soovi lahkuda Ukrainasse. Ukrainaga aga puudub kaebajal varasem side ning Venemaa algatatud sõja tõttu oleks kaebaja sinna saatmine vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Valgevene on kaebaja eelmine asukohariik, kus isik on elanud praktiliselt kogu oma elu. Seal elab ka tema ema. VSS § 17 lg 1 p 2 alusel saab isikule teha lahkumisettekirjutuse Valgevenesse kahepoolse tagasivõtulepingu kohaselt. Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu 1 art 4 p 1 a) kohaselt võtab Valgevene liikmesriigi taotluse alusel oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et need isikud omavad või omasid riiki sisenemise ajal Valgevene välja antud elamisluba. Kaebajale anti lahkumiseks vabatahtlikult maksimaalne 30-päevane tähtaeg (VSS § 72 lg 4). Kaebaja viited 1954. a Kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonile2 jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest Eesti Vabariik ei ole selle konventsiooniga ühinenud3.
11.Kaebaja suhtes kohaldatud 1-aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne ja põhjendatud. PPA 27.03.2024 otsusest nähtuvalt on PPA viinud sissesõidukeelu kohaldamisel läbi individuaalse kaalumise ja seda vajalikul määral põhjendanud. Kaebaja ei ole välja toonud kaalukaid asjaolusid, miks tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Vastustaja juba on rakendanud tavapärasest lühemat sissesõidukeeldu.
12.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) 1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22020A0609(01) The 1954 Convention relating to the Status of Stateless Persons 3 Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse | Välisministeerium 2
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.