V.S kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – V.S
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 19. septembril 2024
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Anda kaebajale kohtu algatusel menetlusabi ning tõlkida talle kohtuotsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ning kohtuotsuse põhjendav osa vene keelde.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.10.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.V.S (edaspidi ka taotleja) on kodakondsuseta isik, kes sündis Eestis, ent elab alates 1992. aastast alaliselt Valgevene Vabariigis. Eestisse saabus V.S 16.10.2022 C-viisa alusel, et töötada ja hoolitseda isa haua eest. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 04.10.2023. Taotluse kohaselt vajab ta kaitset poliitilistel põhjustel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1 (edaspidi 27.03.2024 otsus), millega luges taotleja 04.10.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Samuti tehti 27.03.2024 otsusega taotlejale 30-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ning kohaldati sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi 1-aastaks. PPA 27.03.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: taotleja hirmu Valgevene riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 punkt 1) ning subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist. Taotlejal on kartus Valgevene riigivõimu ees, kuna tal on riigivõimust erinevad vaated; taotlejal ei ole Valgevenes elades ametivõimudega probleeme olnud, ehkki ta osales 2020. aastal meeleavaldusel. Ei ole tõenäoline, et 2024. aasta kevadel sooviks Valgevene politsei hakata sel põhjusel taotlejat tagakiusama. On tõenäoline, et Valgevene võimud ei ole teadlikud taotleja osalemisest 2020. aasta meeleavaldusel; ka sotsiaalmeediakontode, jagatud postituste ja tehtud kommentaaride tõttu ei ole tagakius tõenäoline, kuna asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et ametivõimud ei ole taotleja meelsusest teadlikud. Taotleja kustutas sotsiaalmeedia sisu, mistõttu ei ole võimudel olnud võimalik ka taotleja meelsust tuvastada; mõistetav on taotleja hirm, et teda võidakse hakata tagakiusama, kuna tema VKontakte sõbralistis on 4 aastat tagasi vahistatud opositsioonipoliitik Sjargei Tsihhanovski, kuid Valgevene võimud ei ole taotlejaga selles kontekstis tänini ühendust võtnud ning on vähetõenäoline, et taotlejat sel põhjusel võidakse tagakiusata. Valgevenes elab üle 9 miljoni inimese ning arvestades 2020. aasta massimeeleavalduste suurust, võib arvata, et Valgevenes oli/on palju Tsihhanovski toetajaid, kes on ta ka sotsiaalmeedias oma sõbralisti lisanud ja talle sõnumeid saatnud. Ei ole eluliselt usutav, et võimud on suutelised võtma kõik need inimesed vastutusele või neid kriminaalkorras karistama; töölt vallandamine ei anna alust kvalifitseerida taotlejat pagulaseks. Samuti ei saa nõustuda taotleja arvamusega, et tema edasised raskused uue töökoha otsingul olid seotud tema nime sattumisega ametivõimude nimekirja. Tegemist on taotleja subjektiivse arvamusega ning tööandjate otsust, jätta taotleja tööle võtmata, ei saa seostada poliitilise tagakiusuga. Valgevenes toimuvat arvestades oleks mõistlik järeldada, et kui taotleja oleks allkirja andmata jätmise tõttu sattunud erilise tähelepanu alla, siis oleks sellele järgnenud ka karmimad isiklikud repressioonid. Taotlejal ei olnud ametivõimudega aga ühtegi kontakti. Lisaks sai taotleja Valgevenest ilma probleemideta lahkuda; tööpõlguri nimekirja sattumist ei saa nimetada repressiooniks, mida riik kohaldab taotlejale isikupõhise poliitilise tagakiusamise eesmärgil. Sotsiaalparasiitide maks on Valgevene ametliku maksusüsteemi osa ning seda kohaldatakse ühetaoliselt; arvestades taotleja profiili ja tegevust Valgevenes ning ettevaatlikust meelsuse avaldamisel ei ole kuigi tõenäoline, et ta langeb Valgevene piiriületusel tagakiusamise ohvriks; määratlemata kodakondsus ja elamislubade puudumine ei anna alust pidada taotlejat pagulaseks. Taotleja Valgevene elamisluba tühistati tema enda taotluse alusel. Seega pani taotleja end ise olukorda, kus tal ei ole seaduslikku alust üheski riigis viibida. Samuti ei saa väita, et Valgevenesse naastes ei ole taotlejal võimalik oma seal viibimist uuesti seadustada; asjaoludest nähtuvalt ei ole alust järeldada, et taotleja vajaks täiendavat kaitset; taotlejale tuleb teha 30-päevase lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kuigi Valgevene ei ole taotleja kodakondsusjärgne riik vaid endine asukohariik, siis vastavalt Valgevenega sõlmitud kahepoolsele tagasivõtulepingule saab taotlejale teha ettekirjutuse Valgevenesse lahkumiseks; taotlejale tuleb kohaldada kolme aasta asemel sissesõidukeeldu üheks aastaks, kuna taotleja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis ning tema isa haud asub Eestis. 2 (9)
3.V.S (edaspidi kaebaja) esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.03.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA 27.03.2024 otsus tuleb tühistada. PPA omistab Valgevenest lahkumise võimalikkusele liiga suure kaalu. Valgevenest lahkumise ajal ei pööratud lahkujatele tähelepanu. Lisaks ei ole kaebaja ka Valgevene kodanik. Võimalik, et kaebajal lasti lahkuda temast vabanemise eesmärgil. Kaebaja sündis Eestis ning peab end rahvuselt eestlaseks, ehkki ta ei ole tugevalt Eesti ühiskonda integreerunud. Ka on kaebaja pikaajaliselt olnud Eestis, st riigis, mida Valgevene peab vaenulikuks riigiks. See muudab olukorda ohtlikumaks ning välistada ei saa, et Valgevenesse naasmisel võivad olla parandamatud tagajärjed. Ka PPA ei välista seda.
4.2.Hiljuti peeti piiril kinni pikka aega Poolas töötanud ja sealt naasnud mees, kes osales küll 2020. aastal meeleavaldusel, kuid kes ei olnud avalikult võimudega konfliktis või aktiivses opositsioonis. Vaatamata väikese lapse olemasolule kutsuti tema naine kutsuti ülekuulamisele ja hoiti ööpäeva ajutises kinnipidamiskeskuses. Valgevenes on vähe neid, kes saavad endale lubada poliitiliste vaadete aktiivset väljendamist. Inimesed, kes on seda teinud, kas arreteeritakse või nad lahkuvad riigist.
4.3.Kaebaja ei kujuta oma elu Valgevenes ette, kuna tal puuduvad igasugused dokumendid. Puudub võimalus töötada ja meditsiinilist abi saada. Samuti ei väljastataks kaebajale enam elamisluba. Kaebaja soovib elada riigis, mida ta peab oma kodumaaks.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA 27.03.2024 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Otsuse tegemisel analüüsiti asjakohast päritoluriigi infot ja võeti seisukoht kaebaja Valgevenesse tagasipöördumise osas. PPA jääb otsuses toodu juurde. Kaebaja väide, et tal lubati riigist lahkuda selleks, et temast lahti saada, on oletuslik. Kaebajal ei tekkinud probleeme Valgevene välismaalase passi hankimisel ja riigist lahkumisel, mistõttu on tõenäoline, et Valgevene ametivõimud ei ole kaebaja meelsusest ja meeleavaldusel osalemisest teadlikud. Kuigi välistada ei saa, et naastes võidakse kaebaja suhtes läbi viia täiendav piirikontroll, kuid pelgalt isiku põhjalikum küsitlemine ja tema asjade läbivaatus ei ole käsitatav tagakiusuna.
5.2.Välistada ei saa tagakiusu piiriületusel, kuid pelgalt hüpoteetiline oht sattuda tagakiusu ohvriks ei ole pagulasena tunnustamise aluseks. Varjupaigamenetluses on eelkõige taotleja kohustuseks põhistada, miks tagakius just tema suhtes on tõenäoline. Kaebaja viitab Valgevene kohta avaldatud informatsioonile, kuid samas puuduvad indikatsioonid, mis viitaks, et konkreetselt kaebaja oleks Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattunud või tema sattumine Valgevene ametivõimude huviorbiiti tulevikus oleks tõenäoline. Kaebaja on meelsuse avaldamisel olnud ettevaatlik ja ka Eestis viibimise ajal ei ole ta tegelenud avalikult opositsioonilise tegevuse või aktivismiga. On ebatõenäoline, et Valgevenesse naastes asub kaebaja aktiivselt meelt avaldama ning satub seetõttu ametivõimude teravdatud tähelepanu alla. 5.3.Väited eestlaseks olemisest ei ole asjakohased. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole tal olnud Valgevenes elades selliseid probleeme seoses enda rahvusega, mis oleks käsitatavad tagakiusuna. 3 (9)
5.4.Kaebaja viited Poolast saabunud isiku kinnipidamisele ei ole asjakohased, kuna see sündmus ei ole automaatselt kaebajale üle kantav. Puudub konkreetne informatsioon sellest, millega isik tegeles ja kas tema profiil on kaebaja omaga võrreldav. Ehkki päritoluriigi informatsiooni kohaselt peavad võimud jätkuvalt kinni ja annavad kohtu alla 2020. aasta meeleavaldustel osalenud inimesi, kuid see ei tähenda, et kõigile meeleavaldustel osalenud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. PPA jääb otsuses toodu juurde, et Valgevenest lahkumisel kontrollitakse inimeste andmeid mitmetest andmebaasidest ning ehkki kaebaja sõnul filmiti nii teda kui ka tema ema, siis ei ole tõenäoliselt kaebaja osalemine 2020. a meeleavaldustel Valgevene ametivõimudele teada. Selle järelduse aluseks on mh asjaolu, et kaebaja või tema Valgevenes elava ema suhtes ei ole võimudepoolset reaktsiooni järgnenud.
5.5.Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei kujuta ette enda elu Valgevenes, kuivõrd tal puuduvad igasugused dokumendid, võimalus töötada ning meditsiiniabi saada. Kaebaja loobus enda elamisloast ajal, mil tal ei saanud olla õigustatud ootust, et talle antakse elamisluba Eestis elamiseks. Kaebaja asetas end teadlikult olukorda, kus tal puudub üheski riigis elamiseks kehtiv elamisluba. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole pakkuda lahendust taolistele olukordadele.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. PPA tuvastas 27.03.2024 otsuses1 õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset, sh täiendavat kaitset, ning et talle tuleb teha lahkumisettekirjutus ja kohaldada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu. PPA analüüsis vaidlustatud otsuse punktis 5.6 põhjalikult Valgevene kohta käivat päritoluriigi infot ning vaidlust ei ole, et Valgevenes toimuvad poliitilised repressioonid, seadusandlust on karmistatud ning valitseva riigikorralduse vastu poliitilise vastumeelsuse avaldamine on karistatav. Ka on PPA otsuses välja toonud, et Valgevenes võivad tagakiusuohus olla kõrgema profiiliga avaliku elu tegelased, aktivistid, tavakodanikud, kes kritiseerivad avalikult sotisaalmeedias võime, jagavad ekstremistliku sisuga postitusi ja teevad ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioonidele annetusi. Ent kaebaja profiil ei vasta ühelegi eeltoodule. Kuna kohus nõustub PPA 27.03.2024 otsuses tehtud järeldusega 2, siis kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 analüüsib kohus küll kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuse põhjendusi. PPA 27.03.2024 otsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsus on hästi struktureeritud ja loetav ning otsuse järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamine Kaebaja pagulasena tunnustamata jätmine
7.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL3 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse)
Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 1–19. Järeldused, miks kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitse on toodud vaidlustatud otsuse osa I punktides 5–7 (dtl 4– 16); lahkumisettekirjutuse tegemist on põhjendatud vaidlustatud otsuse osa II punktis 1 (dtl 17–19) ning sissesõidukeelu kehtestamist on põhjendatud vaidlustatud otsuse osa II punktis 2 (dtl 19).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011 , mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
4 (9)
ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Pagulasseisundi aluseks olev tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Kui tagakiusamine tuvastatakse, siis ei ole vaja alati rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus. Samuti tuleb arvestada, et VRKS § 4 lg 1 tähenduses ei ole igasugune õiguste riive või ka rikkumine, kui see ei ole piisava raskusastmega või ei mõjuta isikut märkimisväärselt, tagakiusamine (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 13 ja 15).
8.Rahvusvahelise kaitse taotlejate seas on levinud arusaam, et ainuüksi riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine on rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Samuti on rahvusvahelise kaitse taotlejate arusaam, et kui päritoluriik ei ole demokraatlik ning seal kehtivad ulatuslikud piirangud, siis on see rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka kaebaja hinnangul peaks tema rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks piisama sellest, et ta ei jaga Valgevene riigivõimuga samu vaateid. Kaebaja sõnul kardab Valgevenesse naasta, kuna ta ei nõustu Valgevene riigivõimu poliitikaga, so A. Lukašenka režiimiga, ning tal on hirm sel põhjusel tagakiusatud saada. Need põhjused (sh riigivõimus erinev poliitiline arvamus) ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka Riigikohus on möönnud, et rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne või et tegemist on autoritaarse riigiga (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18.8). Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale, st isiku poliitiline arvamus peab olema võimule teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada taga kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri. Oluline on ka selle arvamuse suhteline tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu suunatud, sihipärane ning järjepidev.
9.PPA luges olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kaebaja ei lahkunud Valgevenest tagakiusu eest. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud ning teda ei ole kinni peetud (sh meeleavaldusel osalemisel, kus teda filmiti). Kaebajat on küll trahvitud põhjusel, et ta on tööpõlgur4, kuid ühtegi menetlust tema suhtes Valgevenes käimas ei ole. Samuti ei taksitanud maksmata trahvid kaebajal Valgevenest lahkuda. Ka töökohalt lahkumine ning kahele töökohale mitte saamine ei ole käsitatav tagakiusuna. Seega puuduvad igasugused tõendid, et kaebajat oleks Valgevenes tagaotsitud või -kiusatud või tema tegemiste vastu huvi tuntud. Kaebaja ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega.
10.Ka PPA hinnang, et eluliselt ei ole usutav, et kui kaebaja naaseb Valgevenesse, siis hakatakse teda Genfi konventsiooni ja VRKS-is mõttes taga kiusama. Ehkki välistatud ei ole, et Valgevenest pikk eemalviibimine ning Eestis viibides elamisloast loobumine võivad piiriületusel tekitada täiendavalt küsimusi, siis ei oleks selline küsitlemine käsitatav tagakiusuna. Kaebaja pidi elamisloa kehtetuks tunnistamise taotlust esitades mõistma selle võimalikke tagajärgi.
PPA vastuse lisad 18 ja 20
5 (9)
11.Oma poliitilise meelsuse avaldamisena on kaebaja toonud 2020. aastal meeleavaldusel osalemise. Lisaks on kaebaja toonud välja, et ta on jaganud teiste tehtud postitusi ning märkinud neid meeldivaks. Ükski see asjaolu ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ehkki kaebaja kirjeldused 2020. aasta meeleavaldusel osalemisest on mõneti küsimusi tekitavad, nt kui neid emaga filmiti, siis miks neid kinni ei peetud või nende vastu hiljem üldse huvi ei ole tuntud, ent sarnaselt PPA-le ei sea ka kohus kahtluse alla kaebaja väiteid, et ta võis osaleda 2020. aastal meeleavaldusel. Kuna aga sellele ei järgnenud ametivõimude huvi, sh ei ole huvi järgnenud Valgevenes elava ema suhtes, kes samuti videotele jäi, siis on tõenäoline, et kaebaja osalemine 2020. aasta meeleavaldusel ei ole ametivõimudele teada. Lisaks joonistub kaebaja antud selgitustest välja ka see, et tema poliitilise meelsuse avaldamine on olnud sedavõrd napp, et sellest ei saa tuleneda talle tagakiusuohtu. Kaebajal ei olnud probleemi piiriületustega 2021. aastal ega ka 2022. aastal, sh ei väida kaebaja, et kui ta 2022. aasta oktoobris Valgevenest lahkus, et siis oleks tema telefoni läbiotsitud või püütud tuvastada tema seoseid 2020. aasta meeleavaldusel osalemisega. Ehkki kaebaja ütlused seoses tööpõlguriks olemise eest saadud trahvidega on vastuolulised (esimesel vestlusel väitis kaebaja, et ta on selliseid trahve saanud ning teisel vestlusel, et ei ole 5), siis ka trahvid tööpõlguriks olemise eest ei ole samastatav tagakiusuga. PPA tõi 27.03.2024 otsuses välja 6, et tööpõlguri nimekirja sattumine ja sellega seonduv sotsiaalparasiitide maks on ühetaoline kõigile Valgevene kodanikele ning ehkki kaebaja sõnul taksitavad tasumata trahvid Valgevenest lahkumist 7, siis kaebaja puhul see nii ei olnud8.
12.Pagulasseisundi tunnustamiseks vajaliku tagakiusulävendit ei ületa ka see, et kaebajal tuli Valgevene suhtes kohaldatavate majandussanktsioonide vastu algatatud petitsioonile allkirja andmata jätmise tõttu 4 päeva enne töösuhte lõppemist töölt lahkuda. Kohtule ei nähtu, et sellele oleks järgnenud riigivõimu poolsed aktid ning kaebaja hinnang, et sel põhjusel ei saanud ta hiljem tööd, on üksnes tema subjektiivne hinnang 9. Kohus nõustub PPA-ga, et Valgevenes toimuvat arvestades oleks mõistlik järeldada, et kui kaebaja oleks allkirja andmata jätmise tõttu sattunud riigivõimu erilise tähelepanu alla, siis oleks sellele järgnenud ka karmimad isiklikud repressioonid (nt 2021. aasta augustis piiriületusel). Jättes kõrvale aga tööpõlguri trahvid, mida kohaldatakse Valgevenes ühetaoliselt, ja 2018. aasta alkoholi tarbimisega seotud intsidendi, ei ole kaebajal petitsiooni allkirjastamata jätmise tõttu ametivõimudega kontakte ei olnud.
13.Kohus ei pea usutavaks ka seda, et kaebajat ootaks ees tagakius või ametivõimude teravdatud tähelepanu põhjusel, et tema VKontakte sõbralistis on opositsioonikandidaat Sjargei Tsihhanovski. Vaidlust ei ole, et enne Valgevenest lahkumist kustutas kaebaja enda sotsiaalmeedia sisu ning suhtlust opositsioonipoliitikuga kaebajal säilinud ei ole. Sjargei Tsihhanovski vahistati esimest korda 06.05.2020, misjärel vabastati ta 20.05.2020. Teistkordselt vahistati ta 29.05.2020 ning 2021. aasta detsembris mõisteti ta 18. aastaks vangi. Kohus märgib, et kui kaebaja vahetas Sjargeiga sõnumeid, siis oleks olnud loogiline, et sõnumite sisu jõuab ametivõimudeni pigem Sjargei telefoni sisu kaudu. Seda ei ole aega juhtunud. Sama viitab ka PPA 27.03.2024 otsuse punktis 7, kus märgib, et: „ Taotleja ütlustest ei nähtu, et ametivõimud oleks Tsihhanovski ülekuulamise, kohtuprotsessi või vanglas oleku ajal taotlejaga ühendust võtnud (kuigi taotleja viibis veel Valgevenes) selleks, et uurida, milline on tema seos Tsihhanovskiga ning miks taotleja temaga ühenduses oli.“. Eelnev näitab nii seda, et kaebaja vastu Valgevene ametivõimude huvi puudub kui ka seda, et kaebaja oli oma meelsuse avaldamisel ettevaatlik, ega soovinud vaatamata enda varasemale tegevusele võimude
Vrdl PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimused 33–35 ja lisa 20, küsimus 31 27.03.2024 otsuse punkt 5.7 (lk 9/18–10/18)
PPA kaebuse vastuse lisa 20, küsimus 30
PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimused 33–35
Kaebuse vastuse lisa 18: vastus küsimustele 6, 9 ja 10 (dtl
6 (9)
tähelepanu alla sattuda. Ka Eestis olles ei ole kaebaja oma meelsust avalikult väljendanud 10. Arvestades kaebaja varasemat tegevust on vähetõenäoline, et kaebaja profiiliga isik asuks Valgevenesse naastes seal avalikult poliitiliselt meelt avaldama viisi, et tema tegevus võiks äratada ametivõimude tähelepanu.
14.Kohus ei pea usutavaks ka seda, et Valgevene ametivõimud võiksid saada kaebaja tegevusest ja suhtlusest S. Tsihhanovskiga teada seeläbi, et taastavad tema sotsiaalmeedia kontode kustutatud sisu. Kaebaja vastavad väited on hüpoteetilised ning ülepaisutatud, kuivõrd ka kaebaja ise ei suutnud enda sotsiaalmeedia kustutatud sisu taastada viisil, et esitada PPA-le tõendeid enda poliitilise meelsuse kohta11. Kaebaja suutis kustutatud sisu taastada üksnes viisil, et esitada PPA-le tõend selle kohta, et tema sõbralistis on Valgevene opositsioonikandidaat. VRKS § 11 lg 2 punkt 3 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas esitama kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel. Lisaks meeleavaldustel osalemise videod ja fotod ei asu kaebaja tänases telefonis, vaid eelmises telefonis, ning sotsiaalmeedias kaebaja pilte ja videoid ei jaganud12. Seega ei ole võimalik ka seda sisu Valgevene ametivõimudel taastada.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA leidis õiguspäraselt, et kaebaja ei ole rahvusvahelist kaitse vajav pagulane. Täiendava kaitse vajaduse hindamine
16.Kaebaja ei ole ka isik, kes vajaks täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasivõi väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (punkt 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (punkt 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (punkt 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
17.Kaebajal puudub Valgevenesse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Valgevenes nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Kuigi kohus ei välista, et Valgevenesse naastes võib kaebajal esineda probleeme uue elamisloa taotlemisel, kuid selle olukorra tekitas kaebaja endale elamisloast loobumisega ise ning see ei ole rahvusvahelise kaitse (sh täiendava kaitse) andmise aluseks. Kohus nõustub selles osas PPA-ga. Samuti ei välista see asjaolu lahkumisettekirjutuse tegemist või sissesõidukeelu kehtestamist. Kohus möönab, et kõiki asjaolusid arvestades on tõenäoline, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse seetõttu, et ta ei soovi üksi Valgevenes elada, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.
Kohtuistungi helisalvestis alates 00:28:49–00:32:36 Vt mh PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimus 27.
PPA kaebuse vastuse lisa 18, küsimus 31.
7 (9)
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 27.03.2024 otsuse resolutsiooni punkt 1, millega lükata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, on õiguspärane ja kaebus jääb selles osas rahuldamata.
Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse hindamine
19.Õiguspärane on ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes kohaldatud üheaastane sissesõidukeeld.
20.Kaebaja õigus viibida Eestis seaduslikult on seotud tema rahvusvahelise kaitse taotleja staatusega ning kui see lõpeb, siis lõpeb ka kaebaja Eestis viibimise alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Praegusel juhul ei esine VSS § 7 6 lg-s 3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti pole tegemist olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega (Riigikohtu 16.06.2021 otsus nr 3-21-838, punkt 18). Ehkki kaebaja leidis, et ta oleks valmis Eestist lahkuma ka 7 päeva jooksul, siis asjaolusid arvestades leidis PPA, et mõistlik on kaebajale anda Eestist lahkumiseks 30-päevane tähtaeg. Tegemist on seadusest tuleneva maksimaalse lahkumistähtajaga, mille lahkumisettekirjutusega määrata võib (VSS § 72 lg 4), ning kohtu hinnangul ei ole see ebaproportsionaalselt koormav. Lisaks märgib kohus, et seadus võimaldab kaebajal vajadusel taotleda ka vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamist (VSS § 72 lg 5).
21.Kuna kaebajale tehti vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, siis sellises olukorras võib isiku suhtes kohaldada maksimaalselt kolmeaastast sissesõidukeeldu (VSS § 7 4 lg 1). PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu üheks aastaks. PPA võttis sissesõidukeelu vähendamisel arvesse, et kaebaja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis, isiku isa haud asub Eestis. Kohtu hinnangul ei ole kehtestatud sissesõidukeeld ebaproportsionaalne või põhjendamatu. Ka kaebaja ei väida seda. Kaebaja isa suri aastal 2012 ning ehkki kaebaja osales tema matustel, siis isa hauda käis kaebaja esimest korda külastamas alles 2021. aasta augustis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse 2022. aasta oktoobris. See asjaolu näitab, et kaebajal ei ole selliseid sidemeid Eestiga, et pidada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. Lisaks märgib kohus, et asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 7 5, 32). Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Käesoleva otsuse osalise tõlkimisega kaasnevad kulud jäävad riigi kanda.
23.Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
8 (9)
(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.