Q.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2025 otsuse nr 12311170081-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Q.A Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Q.A kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.
endi
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 16.06.2025 otsusega nr 12311170081-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg 2, p 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); jättis kaebajale VSS 74 lg 4 alusel kohaldamata (p 3).
2.Kaebaja esitas 28.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.06.2025 otsuse nr 12311170081-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus. 31.07.2025 täiendas kaebaja kaebust. Kaebaja oli kaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil.
3.Tallinna Halduskohus määras 31.10.2025 haldusasjas nr 3-25-2499 kohtuistungi toimumise aja 01.12.2025. Samas määras kohus, et kaebajal tuleb tagada tõlk kohtuistungile (resolutsiooni p 1).
4.Kaebaja on esitanud kohtule praktiliselt igapäevaselt erinevaid taotlusi ja vastuväiteid, muuhulgas on kohtujurist selgitanud veelkord 25.11.2025 e-kirjas, et kaebajal tuleb tagada istungile tõlk.
5.Istungipäeva hommikul 01.12.2025 helistas kohtute infotelefonile tõlk X.L ning teavitas kohut sellest, et kuivõrd kaebaja ei ole vaatamata tema palvetele kohtuasja materjale talle edastanud, siis ei ole ta võimeline sellises olukorras suulist tõlget tegema ning ta andis teada, et ta ei ilmu kohtuistungile (kõne kokkuvõte fikseeritud KISis „tegevuste“ all, lisaks koostas kõne vastuvõtnud Pärnu Maakohtu spetsialist Õ.A kõne koht õiendi, kust nähtub tema Teamsi vestlus kohtuistungisekretär N.R-iga).
6.Vahetult enne kohtuistungit 01.12.2025 tuli kaebajalt teade, et ta tal ei ole võimalik tagada tõlgi osalemist 01.12.2025 toimuval kohtuistungil põhjustel, mis ei sõltu kaebajast. Kaebaja sõnul tasus ta tõlketeenuse eest aegsasti ning kokkulepe tõlgiga saavutati reedel, 28.11. 2025. Kõik maksekinnitused, kirjavahetus ja kokkuleppega seotud materjalid on kaebaja valduses. Täna, 01.12.2025 kell 09.34, teatas tõlk kaebajale, et ei saa kohtuistungil osaleda. Kaebaja ei saanud ette näha tõlgi keeldumist istungi päeval ega olnud objektiivselt suuteline leidma uut tõlki nii lühikese ajaga. Tõlk keeldus oma kohustuste täitmisest põhjustel, mis ei ole seotud kaebajaga. Seetõttu ei saa tõlgi puudumist käsitada kaebaja süüna ega menetlusõiguste kuritarvitamisena. Nendes tingimustes rikuks kohtuistungi läbiviimine ilma tõlketa kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele, õigust olla ära kuulatud ning õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kaebaja palus lükata edasi 01.12.2025 määratud kohtuistung, et kaebaja saaks tagada tõlgi osalemise ja kasutada oma menetlusõigusi täiel määral ja märkis, et on valmis osalema tänasel kohtuistungil, kui kohus peab võimalikuks tagada neutraalse suulise tõlgi oma algatusel.
7.Kaebaja ilmus 01.12.2025 kohtuistungile ilma tõlgita. Kohtu küsimusele, kas ta suudab kohtuga eesti keeles suhelda, vastas kaebaja midagi vene keeles.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 3 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele. HKMS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamist. Kui kohtu nõudmist ei täida kaebaja, võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
9.Vaidlust ei ole, et kaebaja on terve kohtumenetluse vältel olnud teadlik HKMS § 80 lg-st 1 tulenevast nõudest, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Kaebaja on ka nimetatud nõudest lähtunud ning suhelnud kohtuga eesti keeles. Kohtunik küsis kaebajalt istungil, kas kaebaja suudaks kohtuga istungil eesti keeles suhelda, kuid kaebaja ei mõistnud isegi küsimust, seega pidi kaebaja olema teadlik sellest, et tal on vaja istungile tõlki.
10.Kaebaja teatas kohtule korduvalt, et soovib kohtuistungi korraldamist ning soovib isiklikult kohtuistungil osaleda (dtl 56, 712). Tallinna Halduskohus määras 31.10.2025 kohtuistungi toimumise aja 01.12.2025 ning kohustas kaebajat tagama kohtuistungile tõlgi olemasolu (dtl 424). Vastav kohustus oli pandud eeldusega, et tõlgi viibimine kohtuistungil on vajalik juhul, kui kaebaja ei valda eesti keelt (seejuures on kogu kaebaja kirjavahetus kohtuga olnud eestikeelne). Samuti selgitas kohus hilisemalt kaebajale, et tal tuleb tagada kohtuistungile tõlgi olemasolu (dtl 739). Kaebaja eelnevat ei vaidlustanud ning ei taotlenud kohtu abi tõlgi kaasamiseks kohtuistungile.
11.Kaebaja teatas 25.11.2025 kohtule, et kaebaja tagab kohtuistungil tõlgi viibimise ning palus sellega kohtuistungil arvestada (dtl 765). 01.12.2025 teatas kaebaja, et tõlgil ei ole võimalik kohtuistungil osaleda (dtl 769). Kaebaja eksitab kohut väites, et tõlgi keeldumine kohtuistungil
osalemast ei ole sõltuv kaebajast. Kohtule nähtuvalt keeldus vene keele tõlk X.L kaebajale tõlketeenuse osutamisest, kuna kaebaja ei edastanud tõlgile haldusasja nr 3-25-2499 materjale, mille alusel oleks saanud tõlk tutvuda kohtuistungil arutlusele tuleva sisuga. Nimetatud kohustuse täitmata jätmist kaebaja poolt ei saa tõlgile ette heita.
12.Seejuures on siiski oluline, et kohus kohustas kaebajat tagama istungile eesti-vene keele tõlk, mitte isiklikult konkreetne tõlk. Ühe või teise tõlgi istungile ilmumata jätmine ei võta kaebajalt kohustust tõlk istungile tagada. Kaebajal oli kohustus tõlgi otsimisega piisvalt aegsasti tegeleda ja tõlgile ka vajalikku kaasabi osutada. Eelnevast nähtuvalt kohustas kohus kaebajat juba 31.10.2025 määrusega, et kaebaja tagaks tõlgi viibimise kohtuistungil. Seega oli kaebajal piisavalt aega selleks, et teha ettevalmistusi kohtuistungi tõrgeteta toimumiseks ning tõlgete tagamiseks.
13.Silma torkab ka järgnev. Kaebaja taotles menetluse jooksul korduvalt, et kohus lükkaks kohtuistungi edasi (kaebaja ei ole saanud tutvuda kõigi haldusmenetluses kogutud dokumentidega, mis mh olid tema enda esitatud dokumendid. Seejärel tõi kaebaja välja, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda kehtetu isikut tõendava dokumendi tõttu). Kohus teatas kaebajale, et kohtuistungit edasi ei lükata ning kohtuistung toimub 01.12.2025 (vt nt dtl 442, 462, 739). Seejärel esitas kaebaja vastuväite sellele, et kohus lubab teda istungile rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse alusel. Kohus eeldab kirjeldatud kaebaja käitumisest, et kaebaja otsis tegelikkuses menetluslikke võimalusi, et kohtuistung ära jääks ning asjas lõpplahendi tegemine viibiks, teisisõnu soovis oma menetlusõigusi kuritarvitada. Tulenevalt kaebajapoolsetest arvukatest taotlustest tegi kohus kaebajale 28.11.2025 ka trahvihoiatuse menetlusõiguste kuritarvitamise puhuks (HKMS § 28 lg 2: Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.)
14.Kuna kaebaja taotles kohtuistungi läbiviimist, kaebaja ei vallanud kohtuistungil eesti keelt ning ei taganud 01.12.2025 toimunud kohtuistungile tõlki, jätab kohus kaebuse HKMS § 82 lg 2 ja HKMS § 151 lg 2 punkti 3 alusel läbi vaatamata.
15.Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt peab kaebaja kandma menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUMÄÄRUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
19.06.2026
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.